Liiga hiline ravi - enne abi peab teid tabama kaks "ägenemist"
Kui peaksite haigestuma sclerosis multiplex’i – kroonilisse eeskätt noori tabavasse närvihaigusesse, mis muudab inimese ajapikku invaliidiks –, on arstil teie jaoks üks hea ja üks halb uudis. Hea uudis on see, et elate Eestis, demokraatlikus Ida-Skandinaavia riigis, kus alates 2002. aastast on sclerosis multiplex’iga võidelda aitavad ravimid Haigekassa poolt sajaprotsendiliselt kompenseeritud.
Halb uudis on see, et te elate Eestis – riigis, kus enne seda, kui hakkate saama ravi, peab teil kahe aasta jooksul olema vähemalt kaks “ägenemist”. See tähendab, et teie organismi peab tabama vähemalt kaks atakki. Alles siis lubab Haigekassas soodusravimite osas kehtiv juhend alustada teie ravimist.
Lääne-Tallinna keskhaiglas hulgiskleroosi raviga tegelev doktor Katrin Gross-Paju ütleb, et hulgiskleroosi äge haigushoog võib tähendada seda, et ühel hommikul ei suuda inimene voodist ilma kepita enam tõusta. Või et üleöö “tekib oluline nägemislangus, mis alles pika aja peale tagasi läheb”. Just nii juhtus Tallinna Sclerosis Multiplex’i Ühingu esimehe Maret Antsoviga, kes haigestus 26aastaselt veerand sajandi eest. “Mul hakkas asi pihta sellega, et nägemine läks ära ühest silmast,” ütleb ta vaikselt. “Tükk aega ei pandud mulle diagnoosi ja siis pandi küsimärgiga. Käisin arsti juues ja sain 20 hormoonsüsti silma, siis tuli nägemine aeglaselt tagasi. Aga aasta pärast tuli uus ägenemine.”
Kui ENSVs oli haiguse kliinilise kulu jälgimine sclerosis multiplex’i raviks enam-vähem ainsaks viisiks, siis tänapäeval võimaldaksid uuemad diagnostikameetodid diagnoosi kinnitada palju lihtsamalt. Suhteliselt uue põlvkonna beetainterferoonravimid (kõige nüüdisaegsema natalizumabiga saab Eestis ravi vaid üks inimene) on efektiivsed paljude hulgiskleroosi vormide puhul. Eriti siis, kui süstidega alustada varajases järgus. “Kui alustame raviga liiga hilja, siis osal patsientidel on ravi alguse hetkeks haigus nii kaugele läinud, et neil ei olegi enam mingit abi sellest ravist,” tõdeb dr Katrin Gross-Paju.
Ta möönab, et nõue oodata ära kaks ägenemist “pole päris loogikavaba”, kuid ütleb samas, et see piirang on omakorda vastuolus hulgiskleroosi ravijuhendiga, kus “öeldakse, et kui inimene haigestub ja esmaste sümptomite järgi tundub tal olevat äge ravivorm, võib raviga alustada otsekohe”. Lahendus on enamasti selles, et “kui aeg maha võtta ja hakata samm-sammult arutama neid sümptomeid, mis on olnud, tuleb välja, et ägenemisi on olnud juba ka varem – näiteks see, kui 18aastasel poisil on mingi kummaline udu olnud silme ees viis päeva või tüdrukul on käsi surisenud kummaliselt – sellised esialgsed kerged, mööduvad nähud, millele keegi pole algul osanud pöörata tähelepanu.”
Ravi saab iga seitsmes haige
Ja nüüd veidi statistikat: kui 2007. aastal käis skleroosidiagnoosiga arsti juures tuhatkond inimest ja kokku arvatakse Eestis olevat selle haiguse all kannatajaid 1500, siis Haigekassa poolt kinnimakstud ravi sai 2009. aasta III kvartalis vaid 216 inimest.
Põhjusi on mitmesuguseid ning üks neist võib olla selline, et paljud, eeskätt vanemad inimesed ei näe enese ravimisel – isegi kodust väljumisel – enam mõtet. Kuid mitte ainult. Gross-Paju möönab, et Eestis on soodusravimite nimekirja kvalifitseerumist ootamas skleroosipatsiente, “kellel mujal maailmas võib-olla alustaksid ravi mu kolleegid”.
Ta ütleb end olevat kindel, et näiteks Soomes saab ravi proportsionaalselt märksa suurem arv haigestunuid. Ja siinkohal ei pääse mööda faktist, et see ravi on kallis. 216 inimese raviarved läksid Haigekassale kolme kuu lõikes maksma üle üheksa miljoni krooni – 42 371 krooni inimese kohta.
HI-viiruse ravi saab 35 protsenti nakatunuist – või veelgi vähem
HIV on multiskleroosist märksa enam levinud. Täpset nakatunute arvu Eestis ei tea keegi, kuid see arvatakse olevat üle 11 000. Sotsiaalministeeriumis mullu kevadel valminud uuring “HIV ja teiste nakkuste levimus” demonstreerib efektse värvilise graafikuga, et ARV-ravi vajaks tänavu umbes 3400 inimest. Mullu kolmandas kvartalis sai Haigekassa poolt kinnimakstud HIV-medikamente aga vaid 182 inimest, kusjuures kompenseeriti sulfametoksasooli ja trimetoprimi – odavaid toimeaineid, milliste määramise näidustuseks on mitmed sekundaarsed hädad, näiteks “bronhiaalastma” ja “kuseteede infektsioon”.
Miks aitab Haigekassa kinni maksta vaid 182 HIV-positiivse ravimeid? Haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel ütleb selgituseks, et HIV esineb sageli “madalama sotsiaalse staatusega ühiskonnagruppidel, nagu näiteks narkomaanid”, kel puudub ravikindlustus.
Peamine põhjus on siiski selles, et spetsiifilisi HI-viiruse vastaseid ravimeid rahastab Eestis otse riigieelarvest sotsiaalministeerium, Haigekassal polegi sellega seost. Paraku ei saa Sotsiaalministeeriumi poolt kinnimakstud ravimeid sugugi need 3400 inimest, kes seda ministeeriumi prognooside kohaselt vajaks – Sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet möönab, et 2009. aasta lõpus sai ravi vaid 1387 patsienti, kusjuures keskmine kulu inimese kohta oli aastas 60 000 krooni. Lääne-Tallinna Keskhaigla Nakkuskeskuse juht Kai Zilmer ütleb, et nende nimistus olevast umbes 1700 HIV-positiivsest isikust saab spetsiifilisi viirusevastaseid medikamente umbes 600 inimest ehk 35 protsenti.
Zilmeri sõnul pole väike number tingitud kokkuhoiust. Pigem olevat probleem patsientide nõussesaamine raviga alustamiseks. Sellega eelistatakse kõrvaltoimeid kartes sageli viivitada nii kaua kui võimalik. Nii-öelda viimane piir, mille ületamisel raviga arstide arvates igal juhul alustada tuleb, on Eestis tõusnud. Kui veel mõne aja eest loeti siin selleks 200 immuunsusttagavat CD4 rakku ühe verekuupmillimeetri kohta, siis nüüd peetakse hiliseima aja kriteeriumiks 350 raku allesjäämist.
Jänkid soovitavad ravi alustada veelgi varem
1. veebruaril 2009 avaldas ajakiri Clinical Infectious Diseases Harvardi meditsiinikoolis tehtud uuringu, mille kohaselt on immuunsüsteemi tugevuse taastamisel parimad šansid inimestel, kes alustavad raviga varem, enne kriitilise piirini jõudmist.
Vähem kui kolm kuud tagasi, 1. detsembril 2009, muutis oma soovitusi ka USA tervishoiuministeerium, andes arstidele soovituse alustada HIV raviga juba siis, kui CD4 rakkude hulk veres on kahanenud 500 ühikuni kuupmillimeetri kohta, kuivõrd sellest arvatakse olevat kasu teatud vähivormide ja neeru- ning maksakahjustuste ärahoidmiseks. Kuna seda seisukohta pooldas aga napp enamus komisjoni kuulunud spetsialistidest, on soovitus Ameerika tohtrite jaoks “mõõdukas” ja mitte “tugev”.
Küsime Ivi Normetilt, kas soovi korral saaks HIV-positiivne patsient hakata ravi saama ka enne, kui tema organismis CD4 rakkude tase väga madalale langeb.
“Ravi vajaduse otsustab arst ja selgitab selle eesmärki patsiendile,” vastab asekantsler Normet.
| Haiguste hind kõigub kordades | |||
| Haigekassa poolt sajaprotsendiliselt kompenseeritavate ravimite maksumused diagnooside kaupa (2009. aasta III kvartali andmed). | |||
| Haigus | Tasuta medikamente sai | Haigekassa kompenseeris kvartalis | Kulu inimese kohta kuus |
| Pulmonaalne arteriaalne hüpertensioon | 14 inimest | 1 265 367 krooni | 30 128 krooni |
| Multiskleroos | 216 inimest | 9 152 241 krooni | 14 124 krooni |
| Vähktõbi | 4573 inimest | 33 234 761 krooni | 2423 krooni |
| Glaukoom | 15 999 inimest | 18 435 824 krooni | 707 krooni |
| Psüühikahäired | 8696 inimest | 12 479 652 krooni | 478 krooni |
| Epilepsia ehk langetõbi | 5557 inimest | 4 967 716 krooni | 298 krooni |
| Süüfilis | 2 inimest | 137 krooni | 69 krooni |
