Artroos ei ole liigesereuma. Liigesereuma on põletikuline haigus, mille sümptomid esinevad muudel liigestel kui artroosi korral. Liigesereuma puhul esinevad väikeste liigeste sümptomid sümmeetriliselt kätel ja jalgadel.


Eestis kannatab artroosi all umbes 160 000 patsienti (T. Peets, 2007). Kõige sagedamini esineb artroosi käte, põlvede, puusade ja selgroo piirkonnas.


Artroosi tekke põhjus on kõhre ainevahetushäire. Uue liigesekõhre moodustumine on aeglasem kui kõhre lagunemine. Liigeste kulumisele avaldavad mõju pärilikkus, raske füüsiline töö, ülekaalulisus ja traumad.


Kõigi liigeste osas, v.a puusaliigesed, esineb naistel artroosi sagedamini kui meestel.


Vananedes liigeste kulumine süveneb ja artroosi tekke sagedus suureneb juba alates 40. eluaastast. Üle 63aastastel Eesti elanikel esineb kuni 63% kroonilisi liigesehaigusi, sh artroosi (Eesti eakate tervise ja toimetuleku uuring, 2000).


Kõhre uuenemine vajab liigese sobivat liikumist, kuid raske füüsiline töö soodustab artroosi teket, näiteks talunikel ja ehitustöölistel esineb puusaliigese artroosi sagedamini kui teiste elualade esindajatel. Töötamisel või sportimisel korduvad kerged löögid ning vigastused kahjustavad liigeseid ja liigesekõhre, soodustades artroosi väljakujunemist. Ülekaalulisus koormab eelkõige põlvede liigeseid.


Artroosi korral saavad kahjustada kõhr ja selle all olev luu. Kõhr õheneb ja mureneb ning sellesse tekivad väikesed õõnsused ja lõhed. Kõhre ebaühtlus põhjustab liigeste liigutamisel praksumist ja naksumist. Vähehaaval kulub kõhr liigesepindadelt tervenisti, lisaks tiheneb kõhrealune luukude. Kõhrest eralduvad tükid liigeseõõnsusesse, põhjustades liigesepõletikku. Põletiku tagajärjel liigesemembraan pakseneb ja liiges tursub: liigesesse pääseb liigne vedelik („vesi põlves”).


Liigesekõhre õhenemisel hakkavad vähehaaval tekkima liigeseprobleemid: liigesed on jäigad, põlveartroosi korral tekivad raskused liikumahakkamisel. Liigesed on tundlikud, tursunud ja valusad. Valu esineb alguses ainult koormuse korral ja puhkehetkel annab järele. Kaugele arenenud artroosi korral võib valu esineda pideva pakitsuse ja öise valuna. Vähehaaval liigese liikumisruum aheneb ning liigest ümbritsevate lihaste ja liigesesidemete funktsioneerimine nõrgeneb, mille tagajärjel liiges kaotab oma töövõime.


Artroosi ennetamine


Artroosi profülaktikaks sobib liigest mõõdukalt koormav liikumine ja lihaste vormishoidmine.


Vältida tuleks raskuste tassimist ja traumade teket. Tähtis on normis hoida kehakaalu.


Liigesekõhr asub liigesevedelikus kahe kokku­liigenduva luu vahel. Selle ülesanne on olla pehmeks, elastseks, sitkeks ja hõõrdumist vähendavaks kihiks luude vahel. Kuna kõhr on kogu aeg allutatud koormusele, peab kõhrkude pidevalt uuenema. Kõhr sisaldab kõhrerakke (kondrosüüte), mis toodavad uut kõhre, st kollageeni ja proteoglükaane. Kõhrest moodustub elastne ja löögikindel kiht liigesepindade ja selja lülivaheketta kaitseks.


Kuna kõhres ei ole veresooni, toodavad kõhre­rakud ka liigesevedelikku, mille ülesanne on tagada liigese liikuvus, varustada teda toitainetega ja eemaldada liigesest jääkained.


Proteoglükaanide ehitusmaterjalina toimivad kõhres glükoosamiin ja kondroitiinsulfaat.


Glükoosamiin on glükoosist ja glutamiin-ami nohappest moodustunud liigese looduslik ühend. Kui mitu glükoosamiini ühinevad pikaks ahelaks, tekivad glükoosaminoglükaanid, millest üks on kondroitiinsulfaat. Kui glükoosaminoglükaaniga ühineb veel proteiin, tekib proteoglükaan.


Proteoglükaani omadus on võime siduda vett. Seetõttu sisaldab ka kõhr koguni 80% vett.


Glükoosamiini esineb peale kõhre looduslikult veel nahas, kõõlustes ja veresoonte seintes ning südameklappides. Glükoosamiin ei ole ainult uue kõhre ehitusmaterjaliks, koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib see kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet. Lisaks takistavad need ka kõhrkoe murenemist. Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime.


Kolmandaks looduslikuks aineks kõhre moodustamisel on MSM (metüülsulfonüülmetaan). See on orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga. Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana. Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu.


Abiks oma ehitusmaterjalid


Sümptomeid tekitava ja valulise artroosiga seotud kaebuste leevendamiseks kasutatakse valuvaigisteid ja põletikuvastaseid ravimeid. Pikaajalisel tarvitamisel võivad neil ravimitel ilmneda ebasoovitavad kõrvaltoimed, halvimal juhul põhjustavad nad seedetrakti verejooksu.


Valuvaigistid kõrvaldavad küll valu, kuid ei hoia ära valu tekkimise või kõhre lagunemise tegelikku põhjust.


Artroosi leevendamiseks pakutakse ka taimse päritoluga looduslikke ühendeid, näiteks ingverit, avokaadot ja kibuvitsamarja sisaldavaid tooteid. Taimsed preparaadid võivad küll leevendada valu ja teisi sümptomeid, kuid ei kõrvalda tegelikku põhjust, st kõhre lagunemist.


Liigese enda looduslikud ained glükoos­amiin ja kondroitiinsulfaat ning looduslik väävel MSM on uuteks kõhre moodustavateks aineteks. Nende koostisosade individuaalse ja kombineeritud mõju kohta artroosiprobleemide ravimisel on mitmeid kliinilisi uurimisandmeid. Uuringud on näidanud, et liigese enda ainete kasutamine aeglustab liigeskõhre kulumist, vähendab liigesevalu ning suurendab liigeste liikuvust. Glükoosamiin, kondroitiinsulfaat ja MSM on uuringute põhjal ka pikaajalisel kasutamisel osutunud hästi talutavaks ning nende tarvitamisel pole avastatud selliseid kõrvaltoimeid nagu ravimite kasutamisel.