Liivalaia Gümnaasiumis ei öelda ühelegi õpilasele, et meie sind vastu ei võta

Portree Liivalaia Gümnaasiumist, mis platseerus riigieksamite tulemuste järgi Tallinna koolidest viimasele kohale

Kus asub.

Tallinna kesklinnas.

Kui vana.

Saab tänavu 40.

Midagi erilist ajaloost.

1966-76 oli kool kakskeelne. 1977. aastast eestikeelne.

Õpilaste arv praegu.

530.

Kui palju kevadel lõpetas.

54.

Keskmine riigieksami hinne.

48 punkti 100 võimalikust.

Kui paljud lähevad edasi õppima kõrgkooli.

40 protsenti.

Ja paljud neist sisse saavad.

Need 40 protsenti saavadki sisse.

Tuntumad lõpetajad.

Ivar Stukolkin, Kalle Klandorf, Anti Oidsalu, Indrek Sei, Helen Tartes, Reet Oja, Kaido Põldma.

Kuidas koolimaja välja näeb.

Väsinud. Aga puhas. Klassides on uus mööbel ja aknad uued ja pool katust vahetatud.

Millal viimati kapitaalremonti tehti.

40 aastat tagasi.

Mida Liivalaia kohta head räägitakse.

Et on heasüdamlike õpilastega kool.

Mis see tähendab.

Et kui kellelgi pea ei võta, siis teised ei narri.

Veel midagi head.

Et vägivalda ei ole. Kõik on suured sõbrad.

Et möödunud aastal saadi lumelinna ehitamisel esimene koht. (Ja et tänavu saadi teine koht.)

Et UNICEFi kaartide müügil saadi esimene koht ja kaks tüdrukut said auhinnaks jalgratta ja terve klass sai ekskursioonile Soome...

Mida halba räägitakse.

Et on lollide kool! (Direktor ütleb, et need jutud hakkavad lõppema.)

Mis see tähendab.

Paljud siin õppivad lapsed on kodudest, kus ei väärtustata haridust.

Kuidas siis ei väärtustata - kesklinna kool...

Liivalaia kooli tulevad need, kes eliitkoolidesse sisse ei pääse.

Mis kandi õpilased Liivalaias õpivad.

Keskturu ümbruse, vanalinna, sadama kandi, Kadrioru, Juhkentali, Veerenni tänava lapsed. On tulnud mujalt Eestist ja elavad tuttavate ja sugulaste juures.

Kui paljud õpilased Liivalaia ukse taha jäävad.

Kõik võetakse vastu.

Mis saab nendega, kes mujal on istuma jäänud.

Võetakse vastu. Poiss, kes Reaalkoolis istuma oli jäänud, lõpetas Liivalaia Gümnaasiumi, astus ülikooli ja lõpetas ka selle. Kui poisi ema direktorile tänaval vastu tuleb, on emal pisarad silmas.

Kuidas toimib Liivalaia kool vanematega, kes ei väärtusta haridust.

Õpetajad kutsuvad vanemad vestlusele.

Kui tulemusrikas see on.

Mitte väga. Mõned vanemad näevad oma võsukesi üsna harva - lapsed elavad tihti juba omapead.

Kui palju Liivalaia gümnasistidest elab omapead.

Mõnes klassis kuni 25 protsenti.

Mis lisaerialasid Liivalaias õpetatakse.

Autoõpetust, arvutit, meediat, sotsiaaltööd, kodundust, riigikaitset, majandust. Algklassides õpetatakse loovust: voolitakse, joonistatakse.

Miks midagi päris erilist ei õpetata - ja &u u ml;le Eesti õpilasi kokku ei meelitata.

Esiteks pole ühiselamut, kuhu õpilasi elama panna. Ja teiseks - kuhu siis enda kooli lapsed jäävad?

Kui suur on väljalangevus.  

13 protsenti.

Mis on väljalangemise põhjus.

Enamasti elukoha vahetus - vanemad kolivad ära. Õppimise pärast tavaliselt välja ei visata.

Kas tunni ajal käib suur möll ja trall.

Nii ja naa.

Missugused õpetajad jätavad õpilastele sügava mulje.

Saksa keele õpetaja Anneli Kesksaar, kes teeb igasugu mänge ja asju.

Ja direktor Tiina Lorents, kes võib olla karm ja vahel tulla ja koridoris kallistada ja küsida, kuidas läheb.

Ja eesti keele õpetaja

Raivo Kuusk

, kes ütleb vigade paranduse kohta "sigade parandus" ja harjutuse kohta "hurjutus" ja kes teeb oma kirjanduse tunnid ülimalt huvitavaks. Ja peale selle on ta andnud välja luuleraamatu. (Rohkem siia ei mahu.)

Kuidas õpetaja ennast tugevate ja nõrkade vahel jagab.

Targemad saavad raskeid ülesandeid. Rumalad saavad lihtsaid ülesanded. Vahepealsed lahendavad tavalise programmi järgi.

Kuidas Liivalaia kool õpilasi motiveerib.

Aasta lõpus tellib koolidirektor Lorents kahekorruselise bussi, võtab 70 last kaasa ja läheb ekskursioonile.

Kuidas Liivalaia kool õpetajaid motiveerib.

Tehakse jõululõunaid. Ja kevadine veerand lõpetatakse kalapüügi  ja kalasöömisega. Ja jõulude ajal maksab Lorents preemiat.

Millal õpetajad viimati spaasse viidi.

Spaad ei mäleta keegi. Muusikaõpetaja Tiina Toiger ja bioloogiaõpetaja Marju Koni ja huvijuht Malle Koppel saadeti hea töö eest sanatooriumisse.

Mida Liivalaia õpetajad palgast arvavad.

Et 7000 krooni ei rahulda kedagi. Aga et pidev soigumine ka vaevalt aitab.

Mis oleks õige palk.

15-20 000 kätte.

Mis see riigieksami keskmine hinne 48 hindepunkti 100st võimalikust Liivalaia koolile tähendab.

Liivalaia õpetajad kiljuvad vaimustusest, kui mõni õpilane oma 40 punkti riigieksamil kätte saab.

Mida Liivalaia õpetajad koolide edetabelitest arvavad.

Arvavad, et muidugi on õppeedukus üks koolide hindamise näitaja, aga mitte ainuke.

Mis on Liivalaia kooli arvates hea kooli näitaja.

Et õpilastest kasvaksid head ja tublid inimesed.

Veel midagi.

Et õpilane tuleks hommikul kooli rõõmsa meelega.

Kuidas Liivalaia kool ennast ise selle skaala järgi hindab.

Et olemasolevat klientuuri (lapsi) arvestades on nad eliitkool. Et tööd teevad õpetajad kõvasti.

Miks Liivalaia Gümnaasiumi suguseid koole vaja on.

Kui selliseid koole ei oleks, oleksid paljud lapsed lihtsalt tänaval.

"Inimese kasvamisel ei ole akadeemiline andekus sugugi ainuke mõõdupuu."

Viivi Lokk,
Tallinna Haridusamet

Kuidas teeksite kesisest koolist maineka ja hea õppeasutuse?

Aavo Kokk, Eesti Päevalehe vastutav väljaandja

Tuleb leida aine, mis on Eestis ainulaadne, minupärast kas või restaureerimine või aiandus, kuulutada välja konkurss ja võtta sinna inimesi õppima, ja kool olekski eriline ja huvitav!

Raivo Juurak, Õpetajate Lehe peatoimetaja

Tuleb olla optimistlik. Ja optimistlikuks teed sa inimesed siis, kui sa teed elu põnevaks. Kui mina veel õpetaja olin, siis meil oli näiteks üksvahe kõige pikemate luuletuste päheõppimise võistlus. Või siis hirmu- ja õudusjuttude kirjutamise võistlus. Kõik kirjutasid aasta läbi õudusjutte! Ja sügisel mõtlesin ma välja helge ja innustava eesmärgi. Näiteks et kevadel sõidame jalgratastega Paidest Pärnusse. Aasta läbi arutasime, kuidas me sõidame ja kus me telgid üles paneme ja kes kellega ühes telgis on jne. Suure positiivse eesmärgi seadmine on tohutu tähtis!

Peeter Kreitzberg, pedagoogikateadlane, Riigikogu liige

Esmalt kiidaksin kõiki selle eest, mis on hästi tehtud, ja sisendaksin õpetajatesse optimismi ja usku.
Ma otsiksin üles lapsevanemad, kellele on kool ja tema edasieksisteerimine tähtis, ma teeksin kindlaks õpilased, kellega koos koolielu asju arutada. Kui on mõni lootusetult vilets õpetaja, asuksin omavalitsuse moraalsel ja materiaalsel toel otsima uut õpetajat.
Asuksin kujundama kooli traditsioone, mida võiks nimetada ka oma näoks. Avaksin kooli uksed alates 7st kuni 18ni. Koos lapsevanematega ja omavalitsusega korraldaksime laste huviringe ja klassivälist tegevust.
Ja kindlasti säilitan lootuse, et riigivõim saab ükskord ikkagi aru selle tegevuse mahukusest ja tähtsusest ja kummardab kooli suunas mitte ainult kooliaasta alul ja õpetajate päeval, vaid ka palgapäeval.

Lauri Leesi, Prantsuse Lütseumi direktor

Kõige rohkem saab siin ära teha riik. Kui parlament eraldab järgmise aasta rahvustulust haridusele ja teadusele mitte 6 või 6,5 protsenti, vaid 8 protsenti, kusjuures see 1,5 või 2 protsenti oleks suunatud üksnes pedagoogide palkadeks. Ainult nii saame noored pedagoogid kooli. Kui riik seda ei tee, siis pole mõtet üldse sel teemal arutada. Seni kui nooremõpetaja palk on poolteist koristaja palka (aga nii ta on uue Eesti ajal olnud), ei näe ma mingit võimalust üldist madalseisu paremaks muuta.