"Halvim muutus on vasaku küünar- ja kodarluu alaosas. Trauma on juhtunud kasvueas (kahe kuni seitsme kuu vanuses), sest vasaku esijala alaosa on pööranud tugevalt allapoole. Kodarluu tugevalt kaardunud. Selline luumuutus ei ole kaasasündinud, pärilik ega kasvuhäire. Minu arvamus on, et kõnealune trauma on kahjustanud luude kasvu tervikuna, sellega kaasnenud sisemine verejooks on põhjustanud luude kokkukasvamise," kirjutab Skutnabb 19. novembril antud arvamuses.

Tasub meenutada, et perekond Aunison, kellele prefekt Aivar Otsalt koera kinkis, andis koera Võru koerte varjupaiga juhatajale 2005. aasta novembris, kui koer oli seitsme kuu vanune.

Soome arst selgitas lisaks, et koera vasak esikäpp on kõver just sellepärast, et tugeva trauma tagajärjel tekkinud luumurd jäeti ravimata. Selle tulemusel on luud kokku kasvanud ja käpp kõver. "Ei ole mingit võimalust, et see on pärilik, kaasasündinud või kasvuhäire, see on suur luumurd, mis on jäetud ravimata ja mille sisemise verejooksu tulemusel on luud kokku kasvanud," ütles arst.

Lisaks ütles Skutnabb, et koera vasaku esijala kompamisel tundis loom tugevat valu ja muutus agressiivseks. "Midagi sellist pole ma veel näinud, täiesti ebatüüpiline käitumine labradorile. See koer on kutsikaeas pidanud midagi tõsist läbi elama, et reageerib nii tõule mitteomaselt. Minu 34aastase kogemuse juures on see esimene kord, kui seda tõugu koer on nii hirmul, et tuleb kallale."

Täiesti uue vigastusena avastas Skutnabb, et koeral on ka paremas õlavarreluus kildmurd, mis viitab  traumale - kas löömisele, loomahammustusele või väänamisele.

30. oktoobril lõpetas Keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakond koera vigastuste tekkimise küsimuses uurimise. Uurimisega tehti kindlaks, et koera ei ole jäetud  m e d i t s i i n i l i s e  abita, luumurde ei ole ravimata jäetud, koera ei ole näljutatud, piinatud ega abitusse olukorda jäetud. Sel nädalal vaidlustas koera omanik Helen Vihtol KKI määruse.

Helen Vihtoli sõnul oli keskkonnainspektsiooni uurimine algusest peale vales suunas juhitud. Seda näitas kas või asjaolu, et koera luumurdude osas tegi ekspertiisi arst Lembit Pihkva, kellel pole isegi veterinaararsti tegevusluba!

KKI avalike suhete juht Leili Tuul põhjendas litsentsita tegutseva arsti eksperdiks määramist asjaoluga, et inimene ikkagi tegutseb ja on oma alal tunnustatud. "Kui teda üldiselt usaldatakse, siis pole ju põhjust temas kahelda," ütles Tuul.

Veel üks huvitav asjaolu. Millegipärast tehti koera vigastuste osas kaks ekspertiisi. Neist esimese käigus, augustis 2006, tuvastati röntgeniuuringul koera vasaku kodarluu kildmurd. "Leiti, et koeral on vasaku kodarluu murd jäänud ravimata," on kirjas KKI oktoobrikuises määruses.

Kuu aega hiljem tehti aga uus ekspertiis. "Kaks ekspertiisi tehti seepärast, et menetluse käigus tekkisid täiendavad küsimused," selgitab Leili Tuul. Kordusekspertiisi aktis ei räägita luumurrust sõnagi. Selle asemel on akti ilmunud sõn a "kasvuhäire", mida loomal olnud lausa mitu. Ainsa traumana tuvastas kordusekspertiis esikäpa randme kohal oleva küünarluu tikkeljätke tipus mõra. Trauma põhjustanud õnnetus pidi eksperdi hinnangul tõenäoliselt aset leidma kuni nädal enne röntgenipildi tegemist ehk 2005. aasta novembri teisel poolel.