20.02.2009, 00:00
Linnalaste lemmikurgas Levikas
Igas linnas peaks olema oma Levist Väljas - hämar nurgatagune keldribaar, kuhu saab tasuta sisse, mis on nädalavahetusel lahti hommikuni, kus on odav alkohol ja õigel ajal kõik sõbrad kohal.
Levikas on omaette fenomen. Hoolimata sellest, et see on külm ja pime
kelder, on seal nädalavahetuseti tunne nagu trammis. Iga reede ja
laupäeva öösel astuvad Olevimäe 12 keldribaari uksest sisse
seitse-kaheksasada enamasti kahekümnendates aastates noort ja tiksuvad
seal mõned peatused hommiku poole edasi.
Nädalavahetusel
minnakse Levikasse tavaliselt pärast mõnd pidu. Siis, kui veel
väsinud ei olda, tahetakse veel tuttavaid ja sõpru näha ning
pisut napsitada.
Et enamik Levika külalisi saabub sinna
nendesamade eesmärkidega ja sarnases joobeastmes, on alati teada,
et mõnigi võõras inimene võib osutuda sinu
uueks heaks tuttavaks.
Või vähemalt põnevaks
vestluskaaslaseks.
Jah, olgu öeldud, et pole sugugi vähe
neid, kel on Levikas õnnestunud tõeliselt ära armuda, kas
või üheks ööks.
Baari populaarsus seisneb
suuresti selles, et Levist Väljas on üks väga väheseid
kohti Tallinnas, mis on nädalavahetusel avatud kuueni hommikul. Nagu
ütleb pikaaegne baaridaam ja ka selle asutamise juures olnud Lill (37),
pole kellaaeg Levikas käimist kunagi seganud.
1996. aastast
tegutsenud baari on aastaid lahti hoitud nii kaua, kuni viimane
baaritöötaja kokku kukub ja enam ei jaksa. “Ja algusaegadel ei
olnud mõnikord ka see takistuseks,” naerab ta. Lill meenutab,
kuidas kord pühapäeva südapäevani veninud peole sattunud
kamp soomlasi. “Nad olid üsna üllatunud, kui nad leidsid sealt
eest meesterahvad, kes olid turult ostetud kurgid tühjaks söödud
arbuusikoorte külge kinnitanud ja tegid viikingeid.”
Levist Väljas on baar
kahel tasandil, mille maapealne korrus avati alles möödunud suve
hakul. See on ilmselt olnud selle sajandi levikaelu suurim sündmus.
Kaheksa aastat nurgapealse lokaali omanik olnud Madis Kaasik (38)
tõdeb, et keldrikorrus lihtsalt ei mahutanud enam kogu seda
mobiilileviauku tungivat rahvamassi ära.
“Ühel kenal
sumedal suveööl ma lugesin siin kokku 250pealise karja lällamas
ukse ees. Nüüd on rahvast veidike õues vähemaks
jäänud, aga alumine korrus on täis, ülemine korrus on
täis ja õu on ka ikka paraku täis.”
Ilmselgelt ei ole majanduslangus keldribaari menule halvasti mõjunud.
“Need noored inimesed, kes siin käivad, on sellised tudengid,
kunstnikud, hipid ja muud päevavargad – neil pole kunagi
õieti raha olnud. Ja on seda siis rohkem või vähem...”
arutleb pikkade lehvivate juuste, paljaste varvaste ja kampsuniga Kaasik.
Levikas oli varem saun
Levika teisel
korrusel on nüüd suitsuruum, väike diskosaal, mõni laud.
Eriti uhked on suurejoonelised mosaiigid kempsudes, mille tegid Tallinna
punkarid. Remondile panid käe külge isegi Levika “oma
joodikud”, kes vaatasid muuhulgas, et tulemus ikka joodikukindel
saaks.
Esimese korruse uhke lett ja puupink on tehtud ühest ja
samast tammest, mis on kohale veetud Kadrioru pargist. Samast puust jagus isegi
letitaguste riiulite tegemiseks.
Enne, kui Levika asutajad Ivar,
Renee ja Anne (nemad vedasid enne Levikat muide ka legendaarset Valdemari
baari) keldribaari oma valdusesse said, oli seal aserite baar.
Nõuka-ajal olnud seal VEKSA ühingu kinnised peoruumid. Ja kohas,
kus praegu on kemps, oli sauna eesruum, ning kitsa koridori lõpus saun!
Loomulikult toimusid seal mõnikord ka Levika saunapeod.
Teise korruse diskosaali avamisega on Levikasse naasnud regulaarsed peod.
Kuigi nüüd on nende formaat enamasti d
isko, kus plaate keerutab DJ, on seal esinemas käinud ka sellised
bändid nagu Kosmofon, Chungin & The Strap-on Faggots ja isegi mingid
räpparid.
Eriti Rõveda Parmu Sitt
Praegu Levikas töötavad noored baarmenid Eva, Joonas ja
külalisesineja Jürgen on korraldanud aga näiteks üritusi
nimega Õlifest. See tähendab, et baarmenid pakuvad kokteile,
milles segatakse omavahel kõige kokkusobimatumaid asju, ning nendele
pannakse mõnusalt ropud nimed. Näiteks “Parmu Sitt”,
“Eriti Rõveda Parmu Sitt” jne. Jookide hinnad on muidu
Levikas üsna soodsad – põhihitt õlu maksab 35 ja rumm
koolaga 55 krooni.
Üheksakümnendatel käisid Levikas
aga väga rajud teemapeod. Seal on toimunud transvestiitide ööd,
kuhu mehed ilmusid kohale kleitide ja naised ülikondade-habemetega.
“Nõukogude armee aastapäeva pidu oli võimas,”
meenutab Lill. “Isegi vormid olid välja aetud. Laud oli pikk ja
joodi viina, kateloki seest söödi borši, küüslauku
ja inimesed käisid libaautomaatidega ringi. Üks põhikunde
tassis Kadaka turult kohale KGB polkovniku või majori ehedas mundris
erusõjaväelase.”
Ükskord peeti talvel Levikas
troopikapidu. Selleks veeti keldrisse terve autokoormatäis liiva.
“Jõuluvarjendid olid väga head asjad – me olime ainus
kõrts, mis oli jõulu ajal lahti,” ütleb Lill.
Jõulu- ja jaanilaupäeval on muide Levikas avatud siiamaani.
“Ühel sellisel õhtul toimus vene rulett: vaatasime, kes ellu
jääb. Meile olid ette pandud klaasid viinaga ja kui revolvrist pauk
käis, oli kõik.
Kui pauku ei käinud, tuli viina
võtta ja seda korrata seni, kuni pauk käib. See oli päris
huvitav elamus.”
Kes on Levika kunded
Levika väikese mikromaailma vanemate isendite jaoks on diskod ja
aja kulg kaasa toonud ehmatava nähtuse – põlvkondade
vahetumise.
“Nii kui inimene saab 25aastaseks, leiab ta, et
Levikas ei käi enam need inimesed, kes seal omal ajal temaga käisid.
Aga see on üsna loomulik, et siin käivad noored. Kui vanemaks
saadakse, juuakse ja pidutsetaksegi vähem,” arutleb puhvetiomanik
Madis. Nädala sees on pilt keldribaaris aga kirjum. Siis käivad siin
ka keskealised härrad pärast-tööd-napsi tegemas ja lehte
lugemas ning alaealised noored teed joomas.
Levikal on alati olnud
oma legendaarsed püsikunded – Velbaum, Marko Mägi, Eskimo
on vaid mõned allmaa-seltskonnaelu kuulsused, kes esimese hooga
baarmenidele pähe tulevad.
Varasematest aegadest meenutab Lill
suure filmi- ja muusikakoguga Kõrva, tema sõpru Väikest
Matit ja Vootelet, sarkastilist Õnnet, tõeliseid Eesti patrioote
Jõmmi ja tema sõpra Sanderit.
Fruktklientide
hullud tegemised
Baarmen Joonas (22) räägib
möödunud aastal iga päev Levikas käinud prükkar Olevi
loo. “Kohati ta haises, aga me tegime temaga diili, et kui ta on natuke
korralikum, saab ta sees olla ja et tal peab olema vähemalt ühe tee
raha kaasas. Ta mängis suupilli ja oli väga sõbralik, tahtis
kogu aeg inimestega rääkida. Ükskord, kui ta oli siin magama
jäänud, olid mingid huligaanid talt suupilli ära võtnud.
Me tegime siis Levikasse karbi, kuhu kogusime talle uue suupilli jaoks raha, ja
poole nädalaga saime raha kokku. Ta oli väga rõõmus,
tänas siiralt.”
Oma fantastilise huumorimeele ja
otsekohesusega legendaarseks
saanud Levika pikaaegsele baarmenile Tambetile (36) (“Töö oli
suhteliselt lihtne – joodad inimesed täis ja siis viskad nad
välja. Seal ei tohiks midagi keerulist olla!”) meenub üks
ebatavalise maksevahendiga klient. “Ühel nädalavahetusel, kui
oli veel suhteliselt rahulik, varajane kellaaeg, tuli üks suvaline
tüüp ja tellis pokaali veini. Kui läks maksmiseks, võttis
ta kotist ilmselt mõni tund varem otsast nüsitud rebasepea ja pani
selle letile raha asemel. Päris rebase pea, millel veri oli juba ära
hüübinud,” jutustab nokatsiga Tambet, nii et silm ka
ei pilgu.
“Tol hetkel tundus see isegi okei. Ma
teadsin, et täna vist enam hullemaks ei lähe. Et noh, üks vein,
üks rebasepea – miks mitte? Vahel ma mõtlesin küll, et
kurat, Seewaldil ja Levikal on vist mingi otseühendus!”
Lillel on lugu sellest, kuidas neil istunud kunagi Levika nurgas mannekeen,
ilusti riietatud, lillade sukkadega. “Üks noormees ajas talle kord
ligi oma 45 minutit, tellis vist isegi napsi talle. Mees oli lihtsalt
lühinägelik ja seal oli muidugi üsna pime kogu aeg. Aga ta oli
lõpuks nii marus, et nii ülbe naine, isegi perse ei
saada!”
Levikas kui põrgu eeskoda
Enamik Levika klientidest pole muidugi sellised fruktid. Aga on
üldteada, et siin käivad pigem vabameelsemad ja loomingulisemad
inimesed. Madis Kaasik ütleb samas, et tegelikult ei peaks keegi Levikas
ennast tõrjutuna tundma. “Siin kuidagi võetakse mingid
barjäärid maha. See on nagu põrgu eeskoda – kõik
on kõigiga võrdsed.”
Nii ongi leviaugubaaris
täiesti võimalik, et seal on varahommikul koos õlut joonud
ja maailma asju paika pannud Franz Ferdinandi või Rammsteini bändi
liige, paari aasta tagusest Lonely Planetist Levika külastamise soovitust
lugenud seljakotirändur ning noor napsi- ja peohuviline eestlane.
Ärkamine pimeduses, Levist Väljas
Mulle meenub seepeale, et ma ise ärkasin ühel hommikul öölokaalis Levist Väljas, mis asub ilma akendeta keldris. Baaridaam oli juba tuled ära kustutanud ja kavatses kohta sulgema hakata.
“Kus ma olen? Miks siin nii pime on?!” hakkasin kohe oma õigust taga nõudma. Eks baaridaam siis mulle midagi selgitas, aga see polegi siinkohal kõige olulisem. Oluline on teada oma õigusi ja kanda hoolt selle eest, et keegi neid jalge alla ei tallaks.
Üks mu sõber näiteks arvas, et tema oleks taolises olukorras lihtsalt koju läinud. No ma ei tea. Julgen sellises lahenduses kahelda.
Marko Mägi
(Katkend följetonist “Inimese nõrgemad küljed”)
Mulle meenub seepeale, et ma ise ärkasin ühel hommikul öölokaalis Levist Väljas, mis asub ilma akendeta keldris. Baaridaam oli juba tuled ära kustutanud ja kavatses kohta sulgema hakata.
“Kus ma olen? Miks siin nii pime on?!” hakkasin kohe oma õigust taga nõudma. Eks baaridaam siis mulle midagi selgitas, aga see polegi siinkohal kõige olulisem. Oluline on teada oma õigusi ja kanda hoolt selle eest, et keegi neid jalge alla ei tallaks.
Üks mu sõber näiteks arvas, et tema oleks taolises olukorras lihtsalt koju läinud. No ma ei tea. Julgen sellises lahenduses kahelda.
Marko Mägi
(Katkend följetonist “Inimese nõrgemad küljed”)
Maarin (25), kunstikriitik-kuraator
“Levikas on täiesti;nišikoht – pärast seda, kui kõik teised baarid pannakse kinni, tuled;siia. Kui teine korrus avati, läks asi minu meelest palju paremaks.;Enne oli siin natuke liiga trash, aga nüüd saab siin õhtut ka alustada,;mitte ainult lõpetada.
Naljakas on see, et nüüd mul on tunne, et;siin käib hästi palju noorem seltskond. Mingil hetkel tajud siin;põlvkondade vahetust. Turnoff Levika juures on lõputud erasmuslased,;kes on tänavu sügisel siia tulnud.
Samas, iga kord, kui mul;tulevad väliskülalised, toon ühe eksootilise vaatamisväärsusena nad;alati Levikasse ka. See baar on nagu insaid-info: see on selline baar,;et kui sa lähed võõrasse linna, siis sa alati unistad, et sa leiaksid;sellise baari, kus kohalikud ise käivad ja kus on melu. Sellise koha;kaudu saab linnaga nagu teisele level’ile. Selles mõttes tuleb;erasmuslastest muidugi aru saada...
Minu üks põhilisi;kevadekuulutajaid on see, et kui pidu läheb pikale ja sa tuled Levika;keldrist välja, siis väljas on juba valgeks läinud.
Ja ma olen alati tahtnud otse Levikast spontaanselt Helsingisse sõita esimese laevaga, aga see on veel tegemata.”
Karli (18), ajaloohuviline abiturient
“Siin käib palju sõpru ja tuttavaid, see on harjumus juba. Käin siin nädalavahetuseti, vähemalt kolm korda kuus. Lahe õhkkond. Igaüks on nagu tema ise siin, keegi ei tunne ennast kuidagi kellestki paremana. Siin käib palju turiste, vahel ajan nendega juttu.
Ma leidsin endale siit ühe hästi laheda tüdruku. See polnud mitte ühe öö trallallaa, vaid ikka pikemalt!”
Joosep (28), hiljuti ajakirjast Just! koondatud kujundaja
“Siin on nii palju erinevaid huvitavaid inimesi, äärmusest äärmusesse. Loomulikult on siin ka värdjaid.
Mulle meeldib, et siin ei ole nagu tavalises baaris, kus iga seltskond istub eraldi laua taga. See on koht, kus sa saad kogu aeg uusi tutvusi. Ma olen siin käinud viis aastat, tavaliselt kolm korda nädalas.
See on urgas! Ja see tõmbab inimesi! Ja interjöör on väga huvitav.
Nädala sees on siinne õhkkond üsna depressiivne. Aga mulle meeldib sellises õhkkonnas olla positiivne inimene, mina olen siis kuulaja rollis.”
“Arlekino” (21), Amsterdamist
“See on ainus koht, kus ma saan end mugavalt tunda: Eestis vaadatakse mulle kõikide piercing’ute, tätoveeringute ja soengu tõttu 95 protsendis klubidest ja pubidest halvasti. Siin saan aga vabalt tšillida. Iga kord kui Tallinna tulen, katsun siin käia, ma olen umbes 20 korda siin käinud. Ja mina tulen siia pidutsema, mitte pärast pidu.”
“Levikas on täiesti;nišikoht – pärast seda, kui kõik teised baarid pannakse kinni, tuled;siia. Kui teine korrus avati, läks asi minu meelest palju paremaks.;Enne oli siin natuke liiga trash, aga nüüd saab siin õhtut ka alustada,;mitte ainult lõpetada.
Naljakas on see, et nüüd mul on tunne, et;siin käib hästi palju noorem seltskond. Mingil hetkel tajud siin;põlvkondade vahetust. Turnoff Levika juures on lõputud erasmuslased,;kes on tänavu sügisel siia tulnud.
Samas, iga kord, kui mul;tulevad väliskülalised, toon ühe eksootilise vaatamisväärsusena nad;alati Levikasse ka. See baar on nagu insaid-info: see on selline baar,;et kui sa lähed võõrasse linna, siis sa alati unistad, et sa leiaksid;sellise baari, kus kohalikud ise käivad ja kus on melu. Sellise koha;kaudu saab linnaga nagu teisele level’ile. Selles mõttes tuleb;erasmuslastest muidugi aru saada...
Minu üks põhilisi;kevadekuulutajaid on see, et kui pidu läheb pikale ja sa tuled Levika;keldrist välja, siis väljas on juba valgeks läinud.
Ja ma olen alati tahtnud otse Levikast spontaanselt Helsingisse sõita esimese laevaga, aga see on veel tegemata.”
Karli (18), ajaloohuviline abiturient
“Siin käib palju sõpru ja tuttavaid, see on harjumus juba. Käin siin nädalavahetuseti, vähemalt kolm korda kuus. Lahe õhkkond. Igaüks on nagu tema ise siin, keegi ei tunne ennast kuidagi kellestki paremana. Siin käib palju turiste, vahel ajan nendega juttu.
Ma leidsin endale siit ühe hästi laheda tüdruku. See polnud mitte ühe öö trallallaa, vaid ikka pikemalt!”
Joosep (28), hiljuti ajakirjast Just! koondatud kujundaja
“Siin on nii palju erinevaid huvitavaid inimesi, äärmusest äärmusesse. Loomulikult on siin ka värdjaid.
Mulle meeldib, et siin ei ole nagu tavalises baaris, kus iga seltskond istub eraldi laua taga. See on koht, kus sa saad kogu aeg uusi tutvusi. Ma olen siin käinud viis aastat, tavaliselt kolm korda nädalas.
See on urgas! Ja see tõmbab inimesi! Ja interjöör on väga huvitav.
Nädala sees on siinne õhkkond üsna depressiivne. Aga mulle meeldib sellises õhkkonnas olla positiivne inimene, mina olen siis kuulaja rollis.”
“Arlekino” (21), Amsterdamist
“See on ainus koht, kus ma saan end mugavalt tunda: Eestis vaadatakse mulle kõikide piercing’ute, tätoveeringute ja soengu tõttu 95 protsendis klubidest ja pubidest halvasti. Siin saan aga vabalt tšillida. Iga kord kui Tallinna tulen, katsun siin käia, ma olen umbes 20 korda siin käinud. Ja mina tulen siia pidutsema, mitte pärast pidu.”
Need on kahe hea sõbra Levika-teemaline mõttevahetus.
õnneks elan levikast kaugel
ja palgapäevani kolm päeva veel
kuigi vastuseis, tunnen, et raugeb
sest suus lõhki on kuivamas keel
*
ma levikale truu
mu peied palun ka seal pidada
kui aeg on küps
muss mängigu
ja rahvas olgu rõõmus
*
tavaliselt levikas ma jauran
kuniks peale tuleb uni
tavaliselt ikka läheb ära
varajase hommikuni
*
levikas me viimne pelgupaik
helgiheitja keset pimeduseriiki
hea seltskonna ja joogi varaait
kus tülid juuakse kõik lõpuks viiki
ons olemas teist sellist maja kas
mis kogu joodikrahva majakas?
ei ole.
*
kodus turgutan end teega
levikasse beeemmveega
kuni hommikuni seega
joome viina mulliveega
*
kunagi mul tiskres oli maja
nüüd üürikas on liinidel
seinast välja kasvab vamm
ja mul kunagi meelest ei läe ära
et boccast levikasse
on väga väike samm
*
levikast minnakse jalad ees
sest käte peal kõndida ei suuda keegi
kui päris mällu ei suuda end võtta
siis võta poole peale, asi seegi
*
ma olen kõva hevikas
mu lemmikkõrts on levikas
joon viina mitme rubla eest
ja hõikan rõõmsalt: Eesti eest!
mul hommikuti käsi maas
kuid igal õhtul tulen taas
mul oksesed on pyks ja pluus
kuid levikas ma olen tuus
ma olen vahva hevikas
nyyd algab pidu levikas
fs
õnneks elan levikast kaugel
ja palgapäevani kolm päeva veel
kuigi vastuseis, tunnen, et raugeb
sest suus lõhki on kuivamas keel
*
ma levikale truu
mu peied palun ka seal pidada
kui aeg on küps
muss mängigu
ja rahvas olgu rõõmus
*
tavaliselt levikas ma jauran
kuniks peale tuleb uni
tavaliselt ikka läheb ära
varajase hommikuni
*
levikas me viimne pelgupaik
helgiheitja keset pimeduseriiki
hea seltskonna ja joogi varaait
kus tülid juuakse kõik lõpuks viiki
ons olemas teist sellist maja kas
mis kogu joodikrahva majakas?
ei ole.
*
kodus turgutan end teega
levikasse beeemmveega
kuni hommikuni seega
joome viina mulliveega
*
kunagi mul tiskres oli maja
nüüd üürikas on liinidel
seinast välja kasvab vamm
ja mul kunagi meelest ei läe ära
et boccast levikasse
on väga väike samm
*
levikast minnakse jalad ees
sest käte peal kõndida ei suuda keegi
kui päris mällu ei suuda end võtta
siis võta poole peale, asi seegi
*
ma olen kõva hevikas
mu lemmikkõrts on levikas
joon viina mitme rubla eest
ja hõikan rõõmsalt: Eesti eest!
mul hommikuti käsi maas
kuid igal õhtul tulen taas
mul oksesed on pyks ja pluus
kuid levikas ma olen tuus
ma olen vahva hevikas
nyyd algab pidu levikas
fs