Sajandi eest esimese eestlasest linnapeana Tallinna juhtinud Voldemar Lender oli hariduselt insener. Ta on andnud nime Lenderi tüüpi elumajadele. Neid puumaju on rohkelt igas säilinud vanas asumis. Lenderi ajal kerkis ka Estonia teater. Soome arhitekti Eliel Saarineni kavandatud juugendtsiilis Suur-Tallinn jäi aga alanud Esimese maailmasõja tõttu välja ehitamata.

Enim on Tallinna linnapilti muutnud kõige kauem pealinna meeri toolil istunud mees Anton Uesson. Juba enne linnapeaks saamist tsaariaja lõpus projekteeris ta üle linna kümneid elumaju. 1919. aastast kuni nõukogude okupatsioonini linnapea ja abilinnapea ametis olnud Uesson kujundas sihikindla tööga Tallinnast tõelise euroopaliku pealinna. Tema ajal korrastati linnaruumi, kerkisid uhked funktsionalistlikud elu- ja ärihooned Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee ja Pärnu maantee piirkonnas.

Nõukogude-aegne täitevkomitee esimees Aleksander Hendrikson läks ajalukku Pärnu maantee viadukti ehitusega 1959. aastal. Ja kuigi 1980. aastatel seda oluliselt laiendati, tuntakse viadukti senini Hendriksoni küüruna. 16 aastat linna juhtinud Hendriksoni ajal likvideeriti sõjapurustused ning rajati Lenini, tänane Rävala puiestee.

Johannes Unduski suurprojektiks võib pidada Mustamäe paneelmajade rajooni rajamist ja 1960. aastatel alanud Viru hotelli ehitust.

Ivar Kallioni ametiajal 1970. aastate teises pooles alustati olümpiaregatiks mõeldud suurehitiste püstitamist. Pirita TOP, Olümpia hotell, linnahall ja postimaja ilmestavad linnapilti tänaseni. Kallioni ajal alustati ka uute suurte elurajoonide Lasnamäe ja Väike-Õismäe rajamist.

Järgmise enam kui paarikümne aasta jooksul ei olnud ükski linnajuht väga pikalt ametis. Nii on raske tuua välja kellegi isiklikku suurprojekti, sest üldjuhul lõikas selle lindi läbi juba järgmine või koguni ülejärgmine meer.

Esimese pärast võimuvahetust ametisse valitud linnapea Hardo Aasmäe teene on kindlasti mitmete punamonumentide kõrvaldamine linnapildist. Pronkssõdur jäi aga toona paika ja tekitas pingeid kõigile Aasmäe ametijärglastele.

Robert Lepikson oli linnapeaks lühikest aega. Tema plaanist võtta üles enam kui sajandi Tallinna ilmestanud trammirööpad räägiti veel väga pikalt.

Ivi Eenmaa juhtis Tallinna vaid paar aastat, kuid tema initsiaitiivil Vabaduse väljakule joonistatud lilled on siiani meeles.

Aga millega läheb ajalukku praegune linnapea Edgar Savisaar, kes viimase kümnendi jooksul koguni kahel korral Vabaduse väljakult Tallinna juhtinud? Kindlasti õigeusu kiriku rajamisega Lasnamäele ja Vabaduse väljaku uuendamisega. Lisada võib veel Ülemiste liiklussõlme ja mitu teist suurt tee-ehitusprojekti. Kuid paraku ka ilmetu Viru keskuse ehituse ja Sakala keskuse lammutamise, kuigi viimati mainitu ajal oli formaalselt linnapeaks tema parteikaaslane Jüri Ratas. Ratase suur algatus oli Harju tänava haljasala taastamine. Aga Sakala keskus ehitati 1980. aastatel poliitharidusmajaks. Nii kutsus rahvas seda torniga paleed toona ENSVd juhtinud Karl Vaino järgi Karla katedraaliks.

Vähem kui aasta pärast saab Tallinn endale uue linnapea. Järgmine pealinna meer võiks end ajalukku kirjutada sellega, et ehitab pärast 610aastast pausi valmis Tallinna uue raekoja ja rajab juba sajandi eest linnakaardile joonistatud Lasnamäe kiirtrammiliini.

Jaak Juske on Tallinna linnavolikogu liige ja menuraamatu “Lood unustatud Tallinnast” autor.