Linnavalitsus järgib sisuliselt ringkonnakohtu soovitusi, mis otsustas, et linn on ehitusloaga alusetult viivitanud, kuid on samas võinud teha olulisi toiminguid, mis on tegemata jäänud.

Ringkonnakohus teatas, et kohtuotsusest ei tulene linnale kohustust igal juhul ehitusluba väljastada. Ehitusloa taotluse läbivaatamine vastavalt kohtuotsusega pandud kohustusele võib lõppeda ka ehitusloa väljastamisest keeldumisega.

Kohus leidis aga, et tuleb arvestada, et põhimõtteline otsus Viru hotellile 16-17-korruselise, püstkülikulise mahuga, musta toonklaasiga kaetud juurdeehituse ehitamiseks langetati juba detailplaneeringu kehtestamisega Tallinna Linnavolikogu 6. mai 1999 otsusega nr 104 ning see planeering on siduv ka linnale, mistõttu selle planeeringuga kooskõlas oleva ehitusloa väljastamisest ei saa keelduda üksnes motiivil, et planeeringu kehtestamisel tehti viga. Samas tunnustati kohtuotsuses linnavõimude õigust planeeringulahendust muuta, sest avalik huvi võib linnaruumi kujundamisel aastate jooksul muutuda.

Kui linn peab 1999. a. kehtestatud planeeringulahendust aegunuks, on tal kohtuotsuse kohaselt võimalik seada asjaomasele maa-alale ajutine ehituskeeld ja lükata niiviisi ehitusloa andmine õiguspäraselt edasi, et vältida selle planeeringulahenduse realiseerimist. Täpselt seda linn nüüd ka teeb.

Linnavalitsus on püüdnud ka Viru arendajatega läbirääkimisi pidada, pakkudes asendusmaad Autobussijaama ümbruses. Arendaja Pontos OY, mille taga on Soome Sokos kontsern, sellega ei nõustunud. Firma leiab, et kohtuotsus annab neile õiguse hoone püstitada.

Konsultatsioonifirmas Hendrikson & Ko mai lõpus valminud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande kohaselt on plaanitava Viru hotelli juurdeehitusega avalduvad keskkonnamõjud negatiivsed ja neid on võimatu leevendada. Aruande kohaselt muutub juurdeehituse rajamisel osa Tammsaare pargist sisuliselt hotelli teenindusmaaks, seega degenereerub puittaimede ja alustaimestikuga park suureneva koormuse mõjul jalakäigualaks. Kultuuriliselt seisukohast omab juurdeehitus negatiivset mõju vaadetele ning asustuse ja linnamaastiku ajaloolisele struktuurile.

Linnavalitus põhjendab detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise vajadust sellega, et kehtestatud detailplaneering on vastuolus avalike huvidega ega taga võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huve ja vajadusi arvestavaid tingimusi ning avalik huvi detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles kinnistu omanike usalduse detailplaneeringu senisel kujul kehtima jäämise suhtes.

Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist Viru hotellile 17-korruselise juurdeehituse osas on toetanud erinevad ametiasutused (sh Tallinna Kesklinna Valitsus, Rahvusvaheline Mälestiste ja Kultuuriväärtuslike Paikade Nõukogu ICOMOS, Muinsuskaitseamet, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Tallinna Keskkonnaamet jt), samuti on paljud üldsuse esindajad pidanud kavandatud juurdeehitust Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, Viru hotelli hoone ja riikliku looduskaitse alla võetud Tammsaare pargi vahele sobimatuks ja avalikke huve riivavaks.