On hästi teada, et ka inimestel kinnistub õpitu unes. Segasemaks on jäänud, mis täpselt meie närvisüsteemis toimub, kui magades näiteks uusi võõrkeele sõnu omaks võtame. Sylvan Shank ja Daniel Margoliash Chicago ülikoolist otsustasid asja uurida kõigepealt lindude peal, sest linnulaulul on sarnasusi inimese kõne ja keelega. Katselindudeks olid Austraalia päritolu värvulised, sebra-amadiinid, kelle närvirakkude eluavaldustele saadi jälile ajju torgatud mikroskoopiliste elektroodide abil.


Shank ja Margoliash on kindlad, et nende uuring on meie arusaamist uneõppe neuroloogilistest mehhanismidest kõvasti parandanud. Une tähtsat rolli kinnitab asjaolu, et kõigepealt toimuvad muudatused närvitalitluses ja alles seejärel võib täheldada lauluoskuse edenemist.