19.12.2008, 00:00
Linnupojal on lauluraamat padja all
Uni aitab noorel linnul lauluoskust omandada. USA teadlased väidavad, et
kui linnupoeg on päev otsa vana linnu laulu kuulanud ja järele aimata
üritanud, siis järgmisel hommikul on tal aju otsmikusagaras
mõnede närvirakkude aktiivsusmuster muutunud. Öösel, kui
linnupoeg magab, mängivad närvirakud kuuldud helid ja linnupoja enda
nokaliigutused uuesti läbi, ja selle tulemusel närvimuutus tekibki.
Öised ümberkorraldused aitavad linnupojukesel uuel päeval juba
paremini laulda.
On hästi teada, et ka inimestel kinnistub
õpitu unes. Segasemaks on jäänud, mis täpselt meie
närvisüsteemis toimub, kui magades näiteks uusi
võõrkeele sõnu omaks võtame. Sylvan Shank ja Daniel
Margoliash Chicago ülikoolist otsustasid asja uurida kõigepealt
lindude peal, sest linnulaulul on sarnasusi inimese kõne ja keelega.
Katselindudeks olid Austraalia päritolu värvulised, sebra-amadiinid,
kelle närvirakkude eluavaldustele saadi jälile ajju torgatud
mikroskoopiliste elektroodide abil.
Shank ja Margoliash on kindlad,
et nende uuring on meie arusaamist uneõppe neuroloogilistest
mehhanismidest kõvasti parandanud. Une tähtsat rolli kinnitab
asjaolu, et kõigepealt toimuvad muudatused närvitalitluses ja alles
seejärel võib täheldada lauluoskuse edenemist.