Lisbeth Zwerger on ise selle aja kohta öelnud, et õppejõud muudkui vahetusid ja kõigil jätkus tema tööde kohta kriitikat. Leiti, et illustraatorina ta tööd küll ei leia, ja lõpuks oli ta juba sedavõrd ära hirmutatud, et jättis õpingud katki.


Siis näitas keegi Lisbethile Arthur ­Rackhami illustratsioonidega raamatut ja selle nägemine mõjus talle kui valgusekiir pimeduses. Vähe on kunstnikke, kes nii avalikult oma eeskujusid välja näitavad. ­Lisbeth Zwergeril oli selleks kahtlemata inglise illustratsiooni “kuldaeg” ja eriti ­Arthur Rackham. Tema varasemad tööd on pruunika koloriidiga, neis on vähe värvi ja kõiges kumab läbi Rackhami eeskuju.


Aastate möödudes lisandusid värvid. Alguses vaid veidike punast või killuke kollast, hiljem muutusid tööd juba lausvärvilisteks ja võõras mõju taandus Lisbeth Zwergeri enese isikupärase käekirja ees. Õrnale akvarellile lisandusid guaši­pinnad, joonistus muutus üha elavamaks. Hea joonistajana võib ta paberile panna, mida iganes soovib. Algul saledad ja veidi marionetlikud tegelased muutusid üha enam lihast ja verest koosnevaiks inim­olendeiks.


Lisbeth Zwergeri elegantseid töid iseloomustab vaikne huumorimeel, ta tunnetab, tajub ja mõistab sõna. Lihtsus – see on võtmeks tema loomingu mõistmisel. Tema töödes ei ole teravaid nurki, kõik kujundid on pehmed ja ümarad. Algusest peale on olnud tema töödes palju õhku ja liikumist, valguse ja varju kontrasti.


Kunstniku mõttekäigud on isemoodi ja vaimukad. Võlur Oz’i illustreerides tuli Lisbeth vaimustavale mõttele lisada raamatule rohelised prillid. Ei mingeid rohelist värvi pilte! Ava vaid raamat, võta ümbrikust rohelised prillid ja pane need ette. Ons võimalik veel midagi vahvamat välja mõelda?! See oli vaid üks näide tema isemoodi mõttekäikudest, sest andekaid leide ja omamoodi mõtteid ei pea Lisbeth Zwergeri puhul “tikutulega” otsima.


Kunstnik armastab illustreerida muinasjutte ja muud klassikat. “Punamütsike”, “Hansuke ja Greteke”, “Seitse kaarnat”, “Pöial-Liisi”, “Isekas hiiglane”, “Kääbus Nina”, “Pähklipureja”, “Alice imedemaal” – kas ei tee see rida kadedaks iga illustraatorit?! Kaks võluvate piltidega Lisbeth Zwergeri raamatut on ka eesti keeles ilmunud ja seda tänu kirjastusele Avita: “Võlur Oz” ja “Kääbus Nina”. Kahjuks, nagu nii sageli Eestis on juhtunud heade raamatutega, ei müünud need raamatud sugugi, vaid pikapale need hinnati alla ja mitte üks kord.... Lõpptulemusena muutus kirjastus ettevaatlikuks ja pikka aega enam väärt lasteraamatuid sisse ei toonud.


Aga kui mitte mujalt, siis ehk Raamatukoi raamatupoest on lootust neid ikkagi osta. Mujal maailmas on Lisbeth Zwerger hinnatud nii asjatundjate kui ka lugejate hulgas, sest tema raamatute tiraažid saavad kiiresti otsa ning neist ilmuvad üha uued ja uued kordustrükid. Ehk jõuavad mõned tema piltidega raamatud kunagi uuesti ka meie maile.