Lobilahingud hasartmängude pärast
Ministeeriumide vahel liigub kooskõlastamisringil hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alanud on ulatuslik lobitöö, mis võib kasiinodele maksta miljardeid.
Eesti suuremad linnad küsivad endale võimu juurde. "Tallinna linnas ületab juba praegu paljude elanike arvates hasartmängukohtade arv kriitilise piiri, millest annavad tunnistust elanike avaldused meedias ja pöördumised linnavalitsuse poole," põhjendab Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli.
Ta märgib, et linnavalitsus tahab enesele õigust keelata mängupõrgute avamine elumajades ja kurdab, et esmakordne sellesuunaline katse kukkus läbi. "Kahjuks on ettepanekud, mis olid suunatud hasartmängukohtade keelustamiseks elumajades ja kaubanduskeskustes, jäänud [eelnõus] arvesse võtmata. Eriti taunitav on hasartmängukohtade avamine elumajades, mis on tekitanud paljudes linna elanikes pahameelt."
Sama palvet - keelata hasartmängud elamutes, kaubanduskeskustes ja kooli või lasteasutuse territooriumil - kordab Tartu linnavalitsuse nimel linnasekretär Jüri Mölder.
Tartlased tahavad ka, et mängukohad oleksid ühe uksega eraldatud ruumis - mitte nagu praegu, kus kunded saavad tihti sisse astuda nii tänavalt kui ka kaubanduskeskusest.
Pärnu linnavalitsus tahab koguni, et mängukorraldaja esitaks kahe nädala jooksul mängukoha mõjupiirkonnas pidevalt elavate või viibivate isikute ja seal asuvate asutuste kooskõlastuse. Ja loomulikult nõuab õigust keelata mängukoha avamine, kui see asub õppe- või lasteasutuse maa-alal või selle lähedal.
Hasartmängusõltuvuse Uurimise ja Võõrutamise Instituudi psühholoog-projektijuht Pille-Riin Kaare teatab oma ettepanekutes, et hasartmängusõltuvuse all kannatab peaaegu 27 000 inimest. "Eestis on tekkinud uus probleemvaldkond, mille tagajärgedega on tasapisi tegelema hakatud, kuid tagajärgede likvideerimisest mõjusam oleks leida viis, kuidas probleemi ennetada."
Kaare pakub, et kasiinode juhtkondi ja töötajaid tuleks koolitada mängusõltlaste äratundmise alal; koolitus peaks toimuma vähemalt korra aastas; mängusõltlastele pakutaks ravivõimalust ning mängusaalides peaksid olema vastavasisulised voldikud, kleebised ja kontaktid.
Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel seevastu teeb ettepaneku, et uus seadus ei oleks mängusõltlaste puhul kasiinode vastu väga karm. Sellistest inimestest koostataks kasiinodes nimekiri, kuhu inimene kantaks tema kirjaliku avalduse alusel kuueks kuuks kuni kolmeks aastaks.
"Sajaprotsendilise tagamise nõue on praktikas raskesti rakendatav, mistõttu teeme ettepaneku, et õnnemängukorraldaja peab kehtestama meetmete süsteemi ja tegema endast sõltuva, et nimekirja kantud isikuid ei lubataks õnnemänge mängima. Pidades silmas, et rakendatakse mõistlikke pingutusi, et hasartsõltlane ei mängiks," leiab ta.
Lisaks kaitseb Rüütel väiksemate mängukohtade huve. Ta soovitab pisut leebemat õnnemänguinventari nõude suurendamist - nõutav oleks 25 mänguautomaati ja 5 mängulauda. "30 mänguautomaadi miinimumnõue viib paljudes väiksemates kohtades mängukohtade sulgemiseni, mis võib viia illegaalse mängurluse tekkeni," väidab ta. "Mängulaudade osas poleks p&o tilde;hjust miinimumarvu muuta, sest tendents mängulaudade vähenemisele on kogu maailmas, näiteks Eestis on mängulaudade arv vähendanud viimase viie aasta jooksul kolmandiku võrra."
