A. H. Tammsaare “Tõde ja õigus
I–V”
Mõni romaan lihtsalt häirib
ning kutsub mõttes vastu vaidlema. Nii ei paku “Tõde ja
õigus” ühtki eriti sümpaatset tegelast, kellega end
samastada ning kellele kaasa tunda. Peategelane jutustab oma suhteliselt
ebaintelligentsest perekonnast ning kodust pärapõrgus. Inimesed
kulgevad ilma erilise sihita ringi, vahepeal justkui põgenevad ning
tulevad tagasi. Puuduvad tugevad emotsioonid, ei tunta ei kirglikku armastust,
viha ega vastutustunnet. Pigem domineerib ükskõiksus ning
minnalaskmismeeleolu.
Oma ärritavast loomusest hoolimata on
aga teos kirjutatud kaasakiskuvalt ning varjundirohkelt. Kuid paratamatult
jääb domineerima tunne, milleks see kõik. Muide, ma ei tea,
kas seda uskuda, aga mulle on räägitud, et romaani autor olevat
üks kodutu Viru Keskuse juurest pingilt.
Franz Kafka
“Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja
lühilood”
Mõni jutt lihtsalt häirib
ning kutsub mõttes vastu vaidlema. Nii ei paku näiteks
”Metamorfoos” ühtki eriti sümpaatset tegelast, kellega
end samastada ning kellele kaasa tunda. Minategelane jutustab oma suhteliselt
ebaintelligentsest perekonnast ning kodust pärapõrgus. Inimesed
kulgevad ilma erilise sihita ringi, vahepeal justkui põgenevad ning
tulevad tagasi. Puuduvad tugevad emotsioonid, ei tunta ei kirglikku armastust,
viha ega vastutustunnet. Pigem domineerib ükskõiksus ning
minnalaskmismeeleolu.
Oma ärritavast loomusest hoolimata on
aga jutt kirjutatud kaasakiskuvalt ning varjundirohkelt. Kuid paratamatult
jääb domineerima tunne, milleks see kõik. Ja mida õieti
üks mu tuttav mõtles, kui ütles, et minu nägemus
kirjandusest olla kuidagi “kafkalik”?
“Uus
Testament”
Mõni raamat lihtsalt häirib
ning kutsub mõttes vastu vaidlema. Nii ei paku “Uus
Testament” ühtki eriti sümpaatset tegelast, kellega end
samastada ning kellele kaasa tunda. Peategelane on pärit suhteliselt
ebaintelligentsest perekonnast, kusagilt pärapõrgust. Inimesed
kulgevad ilma erilise sihita ringi, vahepeal justkui põgenevad ning
tulevad tagasi. Puuduvad tugevad emotsioonid, ei tunta ei kirglikku armastust,
viha ega vastutustunnet. Pigem domineerib ükskõiksus ning
minnalaskmismeeleolu.