Foto: Tiit Blaat

PINNALPÜSIMINE: Kaks ja pool kuud Arne Loki pere elust

Tiit Blaat
19 aastat tagasi kaotas demineerija Arne Lokk pommiplahvatuses oma silmad ja käed. Fotograaf Tiit Blaat pildistas sügise vältel Arne, tema abikaasa Natalia ja laste tegemisi nende Põhja-Tallinna korteris ning väljasõitudel.

Loe edasi...

Ametnikud ei halasta: lapselt võetakse Eesti kodakondsus

Kristina ja Irina: Ehkki Kristina Brujeva (vasakul) on igati eeskujulik Eesti kodanik, tahab riik talt kodakondsust ära võtta. Ema Irina ei saa aru, miks bürokraadid last kiusavad.
Foto: Sergei Stepanov , NPA
Kohtla-Järve koolitüdrukut Kristina Brujevat ähvardab Eesti kodakondsusest ilmajäämine, kuigi ta pole midagi valesti ega halvasti teinud.

Loe edasi...

Ossinovski püüdis IRLi astuda, lisaks veel kümneid fakte, mida sa temast ei teadnud

Foto: Tanel Meos
Poliitiline portree 20 stooris Haridus- ja teadusministri solvamine viis Eesti valitsuskriisi äärele. Ent mis mees 28aastane Jevgeni Ossinovski õieti on? Kuidas ta poliitikasse ilmus? Mis juhtus tema esivanematega sõja ajal?

Ja millist rolli mängib jõukas isa?

Loe edasi...



Selgusid ajakirjanduspreemiate võitjad


Tallinn, 6. märts 2015. Eesti Ajalehtede Liit (EALL) avalikustas täna, 6. märtsi õhtul Tallinnas Õpetajate Majas toimunud pidulikul tseremoonial 2014. aasta ajakirjanduspreemiate võitjad.

Aasta ajakirjanik 2014 nominendid olid Nils Niitra Postimehest, Rannar Raba Sakalast, Holger Roonemaa Eesti Päevalehest ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressist. Aasta ajakirjanik 2014 on Nils Niitra Postimehest. EALLi peapreemia antakse kirjutavale ajakirjanikule tema viimase aasta väljapaistva töö eest, preemia suurus on 4500 eurot (neto) ja sellele lisandus metallikunstnik Ive-Maria Köögardi ja klaasikunstnik Katrin Tukmanni ühistööna valminud kullatud sulg.

Eesti Ajalehtede Liit annab sellest aastast välja kahte uut preemiat – parim venekeelne lugu ja multimeedia. Parima venekeelse loo nominendid olid Oksana Avdejeva MK-Estonias 17. septembril ja 17. detsembril ilmunud lugudega paljulapselistest peredest, Irina Kablukova Den za Dnjomis 21. juunil ilmunud looga ootamatult haigestunud lapsest ja Nikolai Karajev Den za Dnjomis 28.
juunil ilmunud looga ulmekirjanike sõjast. Parima venekeelse loo kirjutas eelmisel aastal Oksana Avdejeva MK-Estoniast.

Multimeedia nominendid olid Tiit Blaat, Kirsti Vainküla, Mart Nigola ja Rain Pruul Eesti Ekspressi veebis ilmunud looga „Pinnalpüsimine: Kaks ja pool kuud Arne Loki ja tema pere elust“, Aime Jõgi Tartu Postimehe veebis ja paberlehes 27. augustil ilmunud looga „Kuidas ma käisin Peipsi taga omasid vaatamas ja Delfi toimetus eelmise aasta juulis ilmunud laulu- ja tantsupeo kajastusega. Multimeedia auhinna said Tiit Blaat, Kirsti Vainküla, Mart Nigola ja Rain Pruul.

Uudise nominendid olid Nils Niitra Postimehes 24. aprillil ja 8. mail ilmunud lugudega „Riik kirjutab korstnasse vähemalt 700 000 eurot“, mis räägivad jäälõhkujate ostmise kavast, Holger Roonemaa Eesti Päevalehes 15. ja 16. oktoobril ilmunud lugudega „Tallinn aitab: linna palgale jõudsid maadevahetuse peategelased ning Kirsti Vainküla Eesti Ekspressis 23. jaanuaril 2014 ilmunud looga „Ametnikud ei halasta: lapselt võetakse kodakondsus“. Parima uudise 2014. aastal kirjutas Kirsti Vainküla Eesti Ekspressist.

Olemuse kategooria nominendid olid Nils Niitra Postimehes 31. mail ilmunud looga „Eesti mehe viimane kiri: „Anna sigadele süüa““, Sander Silm Õhtulehes 13. septembril ilmunud looga „Hauad, millest kirjutamine toob kaasa pahandusi“ ja Tarmo Vahter Eesti Ekspressis 29. oktoobril ilmunud looga „Jevgeni Ossinovski põliseesti juured“. 2014. aasta parima olemusloo kirjutas Tarmo Vahter Eesti Ekspressist.

Arvamuse nominendid olid Mariel Gregor 8. oktoobril Postimehes ilmunud arvamusega „Kooseluseadust on vaja“, Vilja Kiisler Äripäevas 19. augustil ilmunud arvamusega „Ma armastasin ehitajat“ ja Krister Paris Eesti Päevalehes 3. märtsil ilmunud arvamusega „Ise me venelased Krimmi kutsusime“. Parima arvamuse kirjutas Mariel Gregor Postimehest.

Iga pressipreemia auhinna kategooria võitja sai diplomi ja 640 euro (neto) suuruse preemia.

Maakonnalehtede olemusloo nominendid olid Margus Haav Sakalas 14. juunil ilmunud looga „Seal, kus musta veega jõe ääres vohas hobuoblikas“, Merit Männi Järva Teatajas 23. detsembril ilmunud looga „Jõuluõhtu katkise akna ja pommiga postkastis“ ja Rannar Raba Sakalas 23. detsembril ilmunud looga „Päkapikk on varsti valmis inimeste sekka kolima“. Parima maakonnalehes ilmunud olemusloo kirjutas Merit Männi Järva Teatajast.

Maakonnalehtede uudise nominendid olid Tiia Linnard Põhjarannikus 18. ja 20. juunil ilmunud lugudega Jõhvi võimuliidust, kes tahtis korraväliselt toetada oma liikme üritust; Teet Roosaar Pärnu Postimehes 21., 22. ja 24. jaanuaril 2014 ilmunud lugudega „IRLi liige harjutab lapsi mokatubakaga“, „Lasteviina müümine sõltub ettevõtlikkusest“ ja „R-kiosk peatas Kickupi müümise
alaealistele“ ning Raul Vinni Saarte Hääles 26. aprillil, 26. augustil ja 18. oktoobril ilmunud lugudega „Neetud laevavrakk tiksub rannikumeres suure reostuspommina", „Sõrve rannas avastati reostus" ja „Uuring tõestas: Kreeka laeva vrakk ongi ohtlik". Parima maakonnalehtedes 2014. aastal ilmunud uudise tegi Teet Roosaar Pärnu Postimehest.

Maakonnalehtede arvamuse nominendid olid Erik Gamzejev 17. detsembril Põhjarannikus ilmunud arvamusega „Punapeet poliitiku kuuse alla“, Neeme Korv Saarte Hääles 31. jaanuaril, 14. märtsil ja 5. septembril ilmunud arvamustega „Oskusteabe hangumine", „Veetornihoovi poiss" ja „Kuulsa onu külaskäik" ning Kaupo Meiel Pärnu Postimehes 21. oktoobril ilmunud arvamusega „Maha lapsed!“.
Parima arvamuse kirjutas maakonnalehtedes mullu Erik Gamzejev Põhjarannikust.

Iga maakonnalehe pressipreemia võitja sai 320 euro (neto) suuruse preemia ja diplomi.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlaste esindajate poolt väljaantava noore ajakirjaniku preemia nominendid olid Madis Järvekülg Postimehest, Juhan Lang Äripäevast ja Ann-Marii Nergi Eesti Päevalehest. Parim noor ajakirjanik 2014 on Ann-Marii Nergi Eesti Päevalehest. Noore ajakirjaniku preemia suurus on 1000 eurot.

Sel aastal oli ka kujunduskonkursil uus kategooria – veebikujundus ja selle nominendid on  ohtuleht.ee, aripaev.ee ja sirp.ee. Võitja on Õhtuleht.

Väikeste lehtede olemusloo kujunduse nominendid on Järva Teataja, Tartu Postimees ja Virumaa Teataja. Väikeste lehtede olemusloo kujunduse võitis Tartu Postimees.

Suurte lehtede olemusloo kujunduse nominendid on Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht ja Postimees. Suurte lehtede olemusloo kujunduse võitis Postimees.

Väikeste lehtede kogu kujunduse nominendid on Järva Teataja, Lääne Elu ja Sirp.

Väikeste lehtede kogu kujunduse võitja on Järva Teatajale.

Suurte lehtede kogu kujunduse nominendid on Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht ja Postimees. Suurte lehtede kogu kujunduse võitja on Postimees.

Eesti Pressifotograafide Liit (EPFL) koos Canoni ja Overalliga annab välja 2014. aasta fotopreemiad, mille suurus on 640 eurot (neto).

Uudisfoto nominendid on Erik Prozes (Postimees) fotoga „Poliitiline atendaat“, Margus Ansu (Tartu Postimees) fotoga „Klassijuhataja tunnid“ ja Erik Prozes (Postimees) fotoga „Ma tulen veel tagasi!“. Võitja on Margus Ansu Tartu Postimehest.

Olemusfoto nominendid on Dmitri Kotjuh (Järva Teataja) fotoga „Puudutuse aeg“, Liis Treimann (Postimees) fotoga „Klassi ainuke poiss“ ja Priit Simson (Eesti Päevaleht) fotoga „Kaotatud sõda“. Võitja on Priit Simson Eesti Päevalehest.

Spordifoto nominendid on Dmitri Kotjuh (Järva Teataja) fotoga „Noored suusatajad“, Hendrik Osula (Delfi) fotoga „Tuline finišiheitlus“ ja Liis Treimann (Postimees) fotoga „Kristali ja Levadia järjekordne triumf“. Võitja on Dmitri Kotjuh Järva Teatajast.

Portreefoto nominendid on Renee Altrov (Müürileht) fotoga „Eesti Vabariigi President“, Birgit Püve (Müürileht) fotodega „Eesti dokumendid 2014“ ja Dmitri Kotjuh (Järva Teataja) fotoga „Tuve Kärner“. Võitja on Renee Altrov Müürilehest.

Aasta pressifoto nominendid on kõigi nelja kategooria võitjad. 2014. aasta parima pressifoto tegi Dmitri Kotjuh Järva Teatajast.

Loe veel: