"'Lõpuks ometi saan minagi korteri erastada"'
"Kuulun, jah, Keskerakonda. Kutsuti sinna 1998. aastal, et aitame sundüürnikke. Nüüd mind siis paljastati. Miljonär Marju – hästi kõlab!" Vabakutseline kunstiõpetaja Marju Kagovere-Bormeister (60) kõneleb äärmiselt irooniliselt. Tänavu kevadel on tema nimi ajakirjanduses sootuks teises valguses kui kaheksa aasta eest.
1990. aastate lõpus väisasid tema Kadrioru kunstilist sundüürnikukodu järjepanu sisustusajakirjad, aastal 2006 piirab aga tema praegust, nn Laste Maailma maja elamist skandaalipress.
"Ma küll 8. märtsil naistepäeva ei tähista, aga Peeter Võsa tahtis tänavu kangesti õnnitleda. Passis trepikojas oma kaameraga pole ööni. Et lapsed välja pääseksid, tuli meil teise trepikotta avanev uks lahti murda, mida seni ei kasutatud. Nüüd igal pool muudkui kirjutavad, et Keskerakond teeb Kagoverest miljonäri. Ma ei ole parteilt kunagi midagi küsinud ega saanud. Sain alles ajakirjandusest teada, et korterit tahetakse mulle erastada. Ma ei ole seda veel saanudki."
Kirgi kütvast 107ruutmeetrisest korterist Pärnu mnt 6 avaneb tõepoolest miljonivaade Tammsaare pargile. Vabariigi aastapäeva eelsel linnavolikogu istungil lükati selle otsustuskorras erastamine ainsana tagasi.
"Opositsioon leidis, et korter asub liiga heas kohas," meenutab istungil eelnõu kaitsnud abilinnapea Taavi Aas. Imelikul kombel ajas napi keskerakondliku enamusega volikogus üks Aasa parteikaaslane hääletamisnupud segi ja suurpere jäi opositsiooni rõõmuks pika ninaga.
"Ilmselt on poole aasta pärast üsna huvitav vaadata, kui palju nendest kümneid kordi turuhinnast odavamalt müüdud korteritest endiselt sundüürnikele kuulub ja kui palju vahetab kohe pärast volikogu otsust omanikku, teenides kellelegi linna vara arvelt miljoneid kroone," sõnastab volikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Keit Pentus opositsiooni mure.
"Ei tea, kas olen imelik või? Kas ma peaksin müüma? Üks laps on surnud, üks vaimse puudega – ei saa iialgi üksi hakkama. Ma ei anna teda ära. Me tahaksime siin laiutada," ohkab kunstnikuproua. Pere oma jõududega putitatud suure korteri pidamise kulud ulatuvad üle 4000 krooni, linna omanikutasu on sellest 642 krooni. Korteri turuväärtus küündib kaheksa miljonini, "erastamishind" on ligi 40 000.
"Selles majas on kõik ülejäänud korterid erastatud täpselt samadel alustel. Arvan, et veelgi odavamalt – EVP väärtus oli kunagi teine. See inimene on vabastanud oluliselt suurema – 160ruutmeetrise pinna, mis tagastati omanikule. Tegu on väga paljulapselise perega, kus on ka lapsinvaliid. Minu õiglustunnet see küll ei riiva, kui nemad saavad selle korteri erastatud," sedastab Aas.
Uuesti tuleb abilinnapeal volikogus oma õiglustunnet kaitsta 4. mail. Reformimeelne idee, et võimud võiksid kallid kesklinnakorterid rahaks teha ning sundüürnikele odavamaid pindu hankides osa rahast "vahelt lõigata", käib samuti abilinnapea õiglustunde pihta. "Inimene tuleks siis oma eluasemelt välja tõsta, et linn saaks korteri kallimalt maha müüa. Kui kollaste kaartidega erastati, ei öelnud riik ju, et kolige kesklinnast minema."
Kagovere-Bormeister on kogu oma elu elanud Tallinna kesklinnas. Enne kui 80. aastate lõpus talle kui paljulapselisele emale usaldati suur korter Faehlmanni tänavas, elas suurpere pereema kunstnikest vanematega Vabaduse väljakul Kunstihoones 25ruutmeetrises kahetoalises "kardina taga". Pärnu maantee majja sai pere kolme aasta eest. 90ndate keskelt kuni sinnani käisid Faehlmanni tänava pindade pärast kohtulahingud Rootsist saabunud õigusjärgse omanikuga.
"Omanik käis meil kolm korda – kuidas sa ikka inimesele jaanilaupäeval kunagisse kodukaminasse vaatamist keelad," räägib Bormeister, tunnistades, et hiljem ei lasknud enam tülikat varanõudjat tuppa. "See ei olnud ju enam tema kamin. Minu mees oli selle uuesti üles ehitanud!"
Tallinnas 2000 sundüürnikku
- Tagastatud pindadel elab praegu 2000 inimest.
- Valitsev linnavõim kavatseb 2008. aastaks kõik sundüürnike probleemid lahendada.
- Linna üürikorterites elab sundüürnikke 109. Lisaks elab neid linna ühiselamutes 500 inimest, valdavalt Põhja-Tallinnas. Kõik nad on esitanud erastamisavalduse.
- Munitsipaalkorterite ehk pärast 2001. aastat valminud linna üürimajade asukad oma pindu erastada ei saa.
