20.09.2007, 00:00
Lotte hakkab uurima kuukivi saladust!
Trio Heiki Ernits, Janno Põldma ja Andrus Kivirähk töötavad välja uut road movie stiilis Lotte-filmi, milles Leiutajatekülla saabuvad kaks salapärast jänest kuult...
“Ma tegin selle luuletuseks ümber!”
Janno Põldma istub Pelgulinnas Joonisfilmi maja teisel korrusel oma toas kirjutuslaua taga ja kui ma ei eksi, muheleb seda öeldes pisut. Töölauda valgustab väike must lamp, ees on avatud läptop ja vasakut kätt jääb kotike barankadega, millest keegi on juba poole ära söönud.
Siili etendada püüdes loeb ta leebe häälega teistele ette: Lähen sõbra juurde sauna,mul on seebikene paunas!
Kõik kolm on kohal, Lotte-filmi tegijad, lisaks Põldmale karikaturist Heiki Ernits ning kirjanik ja humorist Andrus Kivirähk.
On argipäeva pärastlõuna, väljas tibutab vihma ja väike laualambike heidab toas olijatele hubast valgust.
Käsil on Lotte kolmanda filmi ettevalmistused. Jutt käib filmi ühest tegelasest, siilist, kelle puhul pole aga sugugi veel lõpuni kindel, kas “inimkonnale on antud õnne seda siilikest näha”. Ometi on jõutud tema tegelaskuju dialoogideni.
“Oot, mis sa tegid?” küsib nüüd elavnedes Kivirähk, kes seni on lösutanud Põldma lähedal punasel sohval.
“Sa värsistasid selle teksti?” uurib ta ja võtab krõbisevast kotist uue baranka. “Et läheb poeesiaga sauna, sall üle õla?” Kivirähk on lõbustatud.
Sekkub Ernits, kes istub teistest natuke eemal: “Mis ta seal hommikul sauna läheb, ma ei saa aru!”
(Keegi kiiresti vahele) “Nihuke natuke loll siil...”
Kivirähk: “Aga miks mitte minna hommikul sauna!”
Ernits umbusklikult: “No kus sa käid hommikuti saunas?”
Kivirähk: “Mina küll käin hommikuti saunas. Ujula saunas!”
Uus Lotte-film on hetkel faasis, kus stsenaarium on enam-vähem paigas. Nüüd teevad Ernits ja Põldma sellele režiid. Samuti töötatakse välja filmi dialoogid. Uue filmi pealkirjaks saab “Lotte ja kuukivi saladus” ning sellest peab tulema hoogne road movie.
Mis seal salata, Lotte eelmistel filmidel on läinud vägagi hästi – maailma eri paikade mudilastest koosnev auditoorium on võimas. Nii et kolmanda filmi eel on Lotte tegijate vastutus iga oma tegelaskuju sõna ja teo eest – rääkimata teo tagajärgedest – paisunud suureks. Ja et kõik kukuks välja loogiline ja nad ka ise rahule jääksid, tuleb kõik üksipulgi läbi mõelda ja arutada.
Hiljuti eraldas Eesti Filmi Sihtasutus Lotte kolmanda filmi jaoks esimese toetuse, nii et sellega on võimalik mõnda aega läbi ajada. Aga see on ainult üks etapp filmi tootmises. Põldma: “Nullist lõpuni on väga pikk maa.”
Ernits krabistab natuke oma kirjutuslaua taga, välja ilmub suureformaadiline kaustik. “Näed, ma olen isegi päevikut pidanud. Esimene kord,” kannab ta teistele ette, “kui me kohtusime, oli 8. jaanuar 2007. Bangkokis (baaris). Arve oli... No ütleme, et arve oli päris suur. Ja jõudsime me nii kaugele, et “Lotte läheb külast välja”. Ja et Klausi kohvris võiks midagi olla ja et see on vaja kätte saada...”
Põldma trio tööpõhimõtetest: “Me oleme nagu läbikasvanud liha. Kui keegi mõtleb midagi välja, siis sellele eelnevad omakorda teiste mõtted, nii et me ei taha rõhutada, kes täpselt mida v älja mõtles.&r dquo;
“...Ja teisel korral, 10. jaanuaril, oleme jõudnud juba sinnamaale, et “õnn ei seisne rahas”. Nii olen ma siia kirja pannud,” jätkab Ernits.
Varem on Lotte puutunud kokku närviliste ürgjäneste ja judoga tegelevate jänestega – uue filmi keskmesse satuvad aga täiesti müstilised olendid, jänesed kuult, rohelise kapuutsiga.
Arenema hakkavad seiklused keerulise mehhanismi, kolme kollase kuukivi ümber. Neid ei aja taga ainult Lotte, kes on ninna saanud saladuse erutava lõhna – vaid ka kaks tundmatut, kuujänesed, kellele lisandub veel üks konkurent, armunud kass Paul... Ja nii edasi.
Kui eelmine Lotte-film nakatas lapsi judopisikuga ja avardas väiksemate maailma sellise riigi võrra nagu Jaapan, siis mis võiks olla uue filmi märksõnad?
Põldma ütleb, et nad mõtlevad tantsuõpetuse peale. “Aga kuna see pole veel kindel, siis on sellest natuke vara rääkida.”
Kindel on aga, et uue filmi puhul on osalt tegemist Lotte kujunemise looga: Lotte peab hakkama nüüd ise otsuseid tegema, sest ta on saanud suuremaks.
Üks Rootsi filmikriitik avaldas hiljuti arvamust, et Lotte tegijad elavad väljamõeldud maailmas, millel pole tegelikkusega suurt midagi pistmist. Et lastele jääb mulje, et kõik ongi helge ja ilus ja lõpeb alati hästi – aga päriselu on sellest kaugel. Selline natuke idealistlik lähenemine, avaldas rootslasest filmiarvustaja arvamust.
Ernits ja Põldma ei lase end heidutada. Ikka usuvad nad, et Lotte maailmas peab headus peale jääma ja et parem on, “kui tegelaskujud ei istuks ka lokaalis, isegi kui nad löövad kokku ainult limonaadipudeleid”. Joomise matkimiseks jääb see ikka. Ja et “Lotte ei hüppa kolmanda korruse aknast alla, ta peab trepist minema, nagu me kõik. Kui ta alla hüppab, murrab ta jalaluu, või veel hullem – saab koljumurru.”
Kui kõik läheb hästi, valmib Lotte kuukivifilm paari-kolme aasta pärast ja selle pikkus peaks tulema 80 minutit.
“Kas te teadsite, et jänesed elavadki Kuu peal?”
Mõni aeg tagasi tuli Enitsal ja Põldmal filmimees Peep Puksiga kuujänestest juttu. Ernits ja Põldma ei teadnud. Aga nüüd said teada, et üks India legend räägib just nii. Täitsa kogemata on Ernits ja Põldma täiesti õigel teel.
Ja kui pisike paus saab jälle läbi – piljarditurniir, Joonisfilmi keldris asub üks väike lauake – ja mõte on puhatud, lähevad Ernits ja põldma uuesti töölaua taha. Jätkavad sealt, kust ennist pooleli jäi. Lambike laual süttib ja kaks kuju küürutavad taas, pead koos, storyboard’i kohal.
Janno Põldma istub Pelgulinnas Joonisfilmi maja teisel korrusel oma toas kirjutuslaua taga ja kui ma ei eksi, muheleb seda öeldes pisut. Töölauda valgustab väike must lamp, ees on avatud läptop ja vasakut kätt jääb kotike barankadega, millest keegi on juba poole ära söönud.
Siili etendada püüdes loeb ta leebe häälega teistele ette: Lähen sõbra juurde sauna,mul on seebikene paunas!
Kõik kolm on kohal, Lotte-filmi tegijad, lisaks Põldmale karikaturist Heiki Ernits ning kirjanik ja humorist Andrus Kivirähk.
On argipäeva pärastlõuna, väljas tibutab vihma ja väike laualambike heidab toas olijatele hubast valgust.
Käsil on Lotte kolmanda filmi ettevalmistused. Jutt käib filmi ühest tegelasest, siilist, kelle puhul pole aga sugugi veel lõpuni kindel, kas “inimkonnale on antud õnne seda siilikest näha”. Ometi on jõutud tema tegelaskuju dialoogideni.
“Oot, mis sa tegid?” küsib nüüd elavnedes Kivirähk, kes seni on lösutanud Põldma lähedal punasel sohval.
“Sa värsistasid selle teksti?” uurib ta ja võtab krõbisevast kotist uue baranka. “Et läheb poeesiaga sauna, sall üle õla?” Kivirähk on lõbustatud.
Sekkub Ernits, kes istub teistest natuke eemal: “Mis ta seal hommikul sauna läheb, ma ei saa aru!”
(Keegi kiiresti vahele) “Nihuke natuke loll siil...”
Kivirähk: “Aga miks mitte minna hommikul sauna!”
Ernits umbusklikult: “No kus sa käid hommikuti saunas?”
Kivirähk: “Mina küll käin hommikuti saunas. Ujula saunas!”
Uus Lotte-film on hetkel faasis, kus stsenaarium on enam-vähem paigas. Nüüd teevad Ernits ja Põldma sellele režiid. Samuti töötatakse välja filmi dialoogid. Uue filmi pealkirjaks saab “Lotte ja kuukivi saladus” ning sellest peab tulema hoogne road movie.
Mis seal salata, Lotte eelmistel filmidel on läinud vägagi hästi – maailma eri paikade mudilastest koosnev auditoorium on võimas. Nii et kolmanda filmi eel on Lotte tegijate vastutus iga oma tegelaskuju sõna ja teo eest – rääkimata teo tagajärgedest – paisunud suureks. Ja et kõik kukuks välja loogiline ja nad ka ise rahule jääksid, tuleb kõik üksipulgi läbi mõelda ja arutada.
Hiljuti eraldas Eesti Filmi Sihtasutus Lotte kolmanda filmi jaoks esimese toetuse, nii et sellega on võimalik mõnda aega läbi ajada. Aga see on ainult üks etapp filmi tootmises. Põldma: “Nullist lõpuni on väga pikk maa.”
Ernits krabistab natuke oma kirjutuslaua taga, välja ilmub suureformaadiline kaustik. “Näed, ma olen isegi päevikut pidanud. Esimene kord,” kannab ta teistele ette, “kui me kohtusime, oli 8. jaanuar 2007. Bangkokis (baaris). Arve oli... No ütleme, et arve oli päris suur. Ja jõudsime me nii kaugele, et “Lotte läheb külast välja”. Ja et Klausi kohvris võiks midagi olla ja et see on vaja kätte saada...”
Põldma trio tööpõhimõtetest: “Me oleme nagu läbikasvanud liha. Kui keegi mõtleb midagi välja, siis sellele eelnevad omakorda teiste mõtted, nii et me ei taha rõhutada, kes täpselt mida v älja mõtles.&r dquo;
“...Ja teisel korral, 10. jaanuaril, oleme jõudnud juba sinnamaale, et “õnn ei seisne rahas”. Nii olen ma siia kirja pannud,” jätkab Ernits.
Varem on Lotte puutunud kokku närviliste ürgjäneste ja judoga tegelevate jänestega – uue filmi keskmesse satuvad aga täiesti müstilised olendid, jänesed kuult, rohelise kapuutsiga.
Arenema hakkavad seiklused keerulise mehhanismi, kolme kollase kuukivi ümber. Neid ei aja taga ainult Lotte, kes on ninna saanud saladuse erutava lõhna – vaid ka kaks tundmatut, kuujänesed, kellele lisandub veel üks konkurent, armunud kass Paul... Ja nii edasi.
Kui eelmine Lotte-film nakatas lapsi judopisikuga ja avardas väiksemate maailma sellise riigi võrra nagu Jaapan, siis mis võiks olla uue filmi märksõnad?
Põldma ütleb, et nad mõtlevad tantsuõpetuse peale. “Aga kuna see pole veel kindel, siis on sellest natuke vara rääkida.”
Kindel on aga, et uue filmi puhul on osalt tegemist Lotte kujunemise looga: Lotte peab hakkama nüüd ise otsuseid tegema, sest ta on saanud suuremaks.
Üks Rootsi filmikriitik avaldas hiljuti arvamust, et Lotte tegijad elavad väljamõeldud maailmas, millel pole tegelikkusega suurt midagi pistmist. Et lastele jääb mulje, et kõik ongi helge ja ilus ja lõpeb alati hästi – aga päriselu on sellest kaugel. Selline natuke idealistlik lähenemine, avaldas rootslasest filmiarvustaja arvamust.
Ernits ja Põldma ei lase end heidutada. Ikka usuvad nad, et Lotte maailmas peab headus peale jääma ja et parem on, “kui tegelaskujud ei istuks ka lokaalis, isegi kui nad löövad kokku ainult limonaadipudeleid”. Joomise matkimiseks jääb see ikka. Ja et “Lotte ei hüppa kolmanda korruse aknast alla, ta peab trepist minema, nagu me kõik. Kui ta alla hüppab, murrab ta jalaluu, või veel hullem – saab koljumurru.”
Kui kõik läheb hästi, valmib Lotte kuukivifilm paari-kolme aasta pärast ja selle pikkus peaks tulema 80 minutit.
“Kas te teadsite, et jänesed elavadki Kuu peal?”
Mõni aeg tagasi tuli Enitsal ja Põldmal filmimees Peep Puksiga kuujänestest juttu. Ernits ja Põldma ei teadnud. Aga nüüd said teada, et üks India legend räägib just nii. Täitsa kogemata on Ernits ja Põldma täiesti õigel teel.
Ja kui pisike paus saab jälle läbi – piljarditurniir, Joonisfilmi keldris asub üks väike lauake – ja mõte on puhatud, lähevad Ernits ja põldma uuesti töölaua taha. Jätkavad sealt, kust ennist pooleli jäi. Lambike laual süttib ja kaks kuju küürutavad taas, pead koos, storyboard’i kohal.