“Lugu on väga hirmus ja skandaalne, kuid vastab tõele 100%.”

Soomest palus varjupaika blufimeister Urmas Velleste, kes süüdistas Tallinna endist abilinnapead tapmiskatses, oma advokaati altkäemaksu vahendamises, Tartu politseinikke väljapressimises ning oma naist legendaarse kommiretsepti varguses...

September 2010. Prokuratuur saab kuriteoteate Urmas Vellestelt (36). Kommi- ja viinaärimehena esinenud, kelmuste eest vangi mõistetud ning perevägivallas kahtlustatavaks tunnistatud mees süüdistab Tallinna endist abilinnapead Anders Tsahknat ei milleski vähemas kui tapmiskatse. Ta kirjeldab sünnipäevapidu, mille käigus meelitati ta Anders Tsahkna autosse. Masin võttis kohalt ja asus kihutama, kohati 160 km/h. Velleste kuulis esiistmelt telefonikõnet, et Vellestega on tekkinud konflikt ja talle tuleb linna jõudes korralikult kere peale anda. Ta otsustas põgeneda. Algas metsik võitlus, kus Tsahkna hoidis ühe käega rooli ja teisega üritas Vellestet lüüa. Kui masin lõpuks peatus, pages Velleste üle karjamaa metsa, täistuledes auto kannul. „Jooksin elu eest. Jõudsin napilt metsatukani. Kui ei oleks metsa ees olnud, oleks auto alla jäänud 100%,“ kirjeldab Velleste oma läbielamisi. „Kuna oli pime öö, siis ei näinud ma, kuhu lähen. Ühel hetkel kukkusin kuhugi kraavi või tiiki. Oleksin äärepealt uppunud. Lõpuks jõudsin karjamaale, kus olid hobused ja ronisin elektrikarjuse alt läbi ja sain maanteele. Kartsin, et külmun seal maantee ääres ära, sest see oli koht, kus autosid ei liikunud ja ma ei teadnud üldse, kus ma olen. Seal oli üks maja. Palusin sealt abi, aga nad ei avanud ust. Karjusin maja ees, mis minuga oli juhtunud ja mainisin korduvalt, et Anders Tsahkna tahtis minust autoga üle sõita. Lõpuks leidis politsei mind tee äärest ja kutsus kiirabi.“ Kaks nädalat hiljem vastab prokurör Kristi Rande Vellestele, et siin pole midagi uurida: „Kriminaalmenetlus ei saa olla vahendiks isikute vaheliste isiklike suhete klaarimisel.“ Hirmus võitlus sünnipäevalistega pole esimene ega ainus põnevik, millega Urmas Velleste võime ja meediat kostitab. Aastate vältel ainuüksi Ekspressi toimetusse jõudnud juttude põhjal on ta olnud Neinar Seli „tankist“, Assar Pauluse „jooksupoiss“, maksnud heldelt Koit Pikarole turvateenuste eest, tšillinud Sofja Derjuginaga Tenerifel või – mehe värskemaid väiteid – pöördunud „oma hea tuttava“, advokaat Robert Amsterdami (sai tuntuks Mihhail Hodorkovski kaitsjana) poole, et see esindaks teda Euroopa Inimõiguste kohtus Eesti riigi vastases protsessis. Ka ülal kirjeldatud juhtumi kohta sai Eesti Ekspressi toimetus kuu aega tagasi elektronkirja: „Oleks välja pakkuda lugu seoses minu peretuttava Anders Tsahknaga. Lugu on väga hirmus ja skandaalne, kuid vastab tõele 100%.“ Loetelu võiks jätkata pikalt, aga pole mõtet, sest neil väidetel kipub olema ühine tunnus – piisab kõnest mainitud inimesele ja selgub, et tegemist on järjekordse blufiga. Näiteks advokaat Amsterdami sekretär kirjutas Ekspressile: „Kinnitan teile, et hr Amsterdam ei tea Urmas Vellestet. Talle ei meenu, et oleks sellenimelise inimesega kunagi kohtunud ja kindlasti ta ei esinda teda.“   Võib sõnastada ka karmimalt - nagu ütleb üks advokaat, kes on Vellestet korduvalt esindanud: "Tegemist on ülimalt jälgi tüübiga. Temas on kaks asja. Esiteks kriminogeenne pool - ta on parandamatu valetaja ja kelm. Teiseks - patoloogiline pool. Tema sügav luulumõtlemine on jõudnud veendumuseni, et kogu gloobus on tema vastu. Kuna inimene fabritseerib hommikust õhtuni valeavaldusi, siis ma usun, et ühel hetkel võetakse ta teadvalt valekaebuse esitamise eest vastutusele." Velleste on ilmselt Eesti kõige meediasõbralikum kurjategija. Tal on isegi oma blogi uhke alapealkirjaga „Adekvaatsest teavet minu tegemiste kohta.“ Adekvaatsusest on aga asi kaugel: blogis pole ühtegi sõna tema pika kuritegeliku karjääri kohta. Küll aga on Velleste tegemisi kajastanud või uurinud Postimees, Äripäev, Kroonika, BNS, Õhtuleht, Päevaleht, hittsaade „Pealtnägija“, Delfi, Eesti Ekspress. Velleste erinevus mõnest teisest blufimeistrist seisneb selles, et ta produtseerib ja läkitab arvukaid avaldusi ka politsei ja prokuratuuri aadressil. Teadaolevalt pole ainsatki neist avaldustest tõsiselt võetud. Enamik on jäetud tähelepanuta, mõnda üksikut on lühikest aega menetletud, et siis lõpetada.

Tasulises artiklis jätkub paberlehes kolm külge võttev mahukas käsitlus.