Toome teie ette nüüd põhjalikumalt ühe vandenõuskeemi, mida kildhaaval kogutud teabe põhjal käsitlesime ka läinud nädalal. See sisaldub samas 2005. aastal koostatud paarikümneleheküljelises operatiiv­ettekandes, mille väiteid on avalikkuses juba nimetatud nii naljakaks kui ka lihtsalt haigeks.

Dokumendi kujul ei ole Eesti Ekspressi andmetel tegu mitte riigisaladusega, vaid märksa lahjema “asutusesiseseks kasutamiseks” mõeldud infoga. Paberi isikuregistris on poolesaja nime ümber. Kuid põhiliselt figureerivad vandenõu hüpoteesides siiski neli päris tuntud nime.

Need on:


Jüri Luik (40)

IRL liige, kahekordne kaitseminister Mart Laari valitsustes ning välisminister Andres Tarandi valitsuses. Praegu Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. Luike peetakse riigiametis enamasti laitmatu mainega diplomaadiks, kes avaldab tihti analüüsivaid artikleid julgeolekuprobleemidest.

Luigele heidab dokument ette seda, et ta on avalikult väljendanud mõttekäike, mis viitavad “grupeeringu” ambitsioonidele.

Sõjaväeluure hindas kahtlust äratavaks näiteks ekskaitseminister Luige järgmisi mõtteid. “On vaja poliitikuid, ametnikke, analüütikuid, kes suudavad Eesti tahet maailmas teostada” (Diplomaatia 2003) ning “Me peame olema intellektuaalsed osalised maailma julgeolekusüsteemis” (Postimees 2002).


Indrek Kannik (41)

Endine kaitseminister ning kaitseminis­tee­riumi kantsler ajal, kui ­ministriks olid Jüri Luik, Sven ­Mikser, ­Margus ­Hanson. Praegu on ­Kannik ­president Toomas Hendrik ­Ilvese ­julgeolekunõunik.

Kanniku osas käsitleb dokument peamiselt tema tüli jalgpalliliidu asepresidendi Aivar Pohlakuga. Täpsemalt osundavad sõjaväeluurajad Pohlaku “netikirja” pealkirjaga “Libahunt” 2005. aasta novembrist ning seda käsitlevat ­Indrek Schwede artiklit ajakirjas Sporditäht. Pohlak süüdistas oma kirjas Kannikut goebbelslikus valetamisvõimes ning manipulatsioonides.

Muu hulgas pälvib luurajate tähelepanu asjaolu, et Kannik on seotud jalgpalliklubiga FC Toompea, kuhu on aja jooksul kuulunud palju poliitikuid ja ajakirjanikke.


Madis Mikko (43)

Kauane kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja kt. Varem ajakirjanik.

Kaitseministeeriumi “grupeeringus” on Mikko roll Eesti sõjaväeluure meelest Luige-Kanniku-Kolga grupi tahte elluviimine ja selle kontroll. Sellele kulub ka enamik tema ajast.

Ja teised. “Grupeeringu” mõnevõrra vähemtähtsad tegijad on Eesti sõjaväeluure ettekande sõnul kaitseministeeriumi praegune kaitseinvesteeringute asekantsler ­Martin Hurt, kaitsepoliitika asekantsler ­Lauri ­Lindström ja Eesti saatkonna USAs kaitsepoliitika nõunik Sven Sakkov.


Margus Kolga (40)

Kunagine kaitseministeeriumi asekantsler, kes praegu töötab Tartus Balti Kaitsekolledži teadurina.

Kolga pidi 2003. aastal kaitseministeeriumist lahkuma, kuna kaitsepolitsei avastas, et mees oli tellinud aastate jooksul ligi miljoni krooni eest tõlketöid oma ema ­firmalt, mis oli vastuolus korruptsiooni­vastase seadusega. Kohus karistas teda ligi 50 000 kroonise trahviga ja mõistis sama juhtumi puhul süüdi ka riigisaladuse kõrvalistele isikutele avaldamises ja dokume ndi võltsimises.

Kaitsekolledži ülem staabikindral ­Michael H. Clemmesen võttis seejärel Kolga tööle, sest pidas teda väga kogenud ametnikuks.

Luuredokumendis peetakse Kolgat mõjukaks tegelaseks, kes aga rakendab kogu jõu, et Eesti sõjaväge valedele radadele suunata. Tema nimi esinebki paberi lehekülgedel ilmselt kõige tihedamini. Ka Kolga puhul toob dokument välja mitmeid tsitaate ajakirjandusest.

Eriti kahtlaseks loeb luure seda, et Kolga ka pärast ministeeriumist lahkumist on kohtunud mitmete ametnikega ja käinud kaitseministeeriumi majas.


Millega tegeleb “grupeering”?

Nimeliselt esitamata allika põhjal väidab sõjaväeluure 2005. aasta analüüsis, et eelnimetatud “grupeeringu” tegevuse peamine mootor on võimuiha. Muu hulgas kasutatakse oma võimupädevust ära sel eesmärgil, et ellu ei viidaks Eesti Vabariigi kaitsepoliitikat, vaid grupeeringu oma.

Ja teine, eriti sensatsiooniline luureanalüüti­ku(te) väide: “grupeering” saab tegutsemiseks juhtnööre välisriikidest. Sisuliselt süüdistatakse näiteks kolmekordset ministrit ja praegust suursaadikut Jüri Luike, kuid ka teisi ametnikke selles, et tegu on mingi välismaise jõu agendiga.

Et välismaise jõu all ei peeta silmas Venemaad, vaid hoopis Eesti liitlastest lääneriike, sellest annab tunnistust mitu asjaolu. Näiteks see, et “grupeeringu” poliitikat on luurajate hinnangul täis iga-aastased Eesti NATOga liitumise ettevalmistuse ajal tehtud “rahvuslikud aastaplaanid”.

Teiseks viitab paber konkreetselt ühele inimesele, Glen Grantile, kes kunagi oli Briti sõjaväeatašee Eestis. Praegu töötab Grant aga Eesti kaitseministeeriumis nõunikuna. See on kindel märk, et tegu on kahtlaste välismaiste jõudude imbumisega meie kaitsesüsteemi.

Sõjaväeluure dokumendi andmetel jagunevad ka Eesti ohvitserid põhimõtteliselt kaheks. Nendeks, kes “grupeeringuga” kaasa mängivad, ja nendeks, kes seda ei tee ning keda sel põhjusel maha surutakse.

“Grupeeringu” sõprade nimistusse kuulub näiteks brigaadikindral Vello Loemaa, kes praegu on Eesti sõjaväeatašee USAs. Loemaa oli üks neist, kelle kandidatuuri arutati mullu kaitseväe juhataja valikul.

Samuti on seal kaks aastat tagasi surnud brigaadikindral Märt Tiru, kes jõudis olla lühikest aega ka Kaitseväe juhataja kt. Väga kahtlane on sõjaväeluure meelest asjaolu, et hiljem on kaitseministeeriumis arutatud mõtet anda ühele Eesti sõjalaevadest nimi Kindral Tiru.

“Grupeeringu” mõjul tagandatute seas on paberi kohaselt näiteks kolonel Urmas ­Roosimägi, kes 1999–2000 oli Kaitseväe juhataja kt, praegu aga Tapa väljaõppekeskuse ülem.

Veel kahtlasi avaldusi

Sõjaväeluure meelest olid “grupeeringu” meelsusest läbi imbunud ka näiteks sellised tsitaadid:

Toomas Hendrik Ilves: “Sõdu, nagu me oleme neid tundnud, sellises vormis enam ei tule.”

Sven Mikser: “Unistus saja tuhande mehelisest rahvaarmeest, Eesti oma allveelaevastikust või tankibrigaadidest ei vii meie riigikaitset edasi.”

Tarmo Kõuts: mina ei tea midagi!
Luureskandaali kommenteerib endine kaitseväe juhataja, Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat Riigikogusse Tarmo Kõuts.

Mida te teate sellest dokumendist?
Ma ei ole näinud ühtki sellist dokumenti. Olen veendunud, et ka peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman ei ole seda näinud.

Miks sõjaväeluure selle siis koostas?
Ei tea. Arvan, et see ei ole ametlik dokument, vaid töökeskkond. Niisugusel kujul ametlikke dokumente ei koostata. See on niivõrd segane.
Dokument väidab, et on olemas grupeering koosseisus Jüri Luik, Indrek Kannik, Margus Kolga ja Madis Mikko.
Uskumatu väide. Neid inimesi on raske ühte seltskonda kokku sättida.

Mida arvate väitest, et grupeering töötab lääneriikide heaks?

Me töötame kõik lääneriikide heaks!

Kas te soovite saada kaitseministriks?
Seda kohta on mulle pakutud. Ma ei pea õigeks kaitseväe juhataja kohalt kaitseministriks hüppamist. Tundub, et skandaali väljatoomine ongi seotud kartusega, et ma soovin saada kaitseministriks.

Tarmo Vahter