01.03.2007, 00:00
Luure: tippametnikud töötasid lääneriikide heaks
“Välismaalt juhitud grupeeringu” moodustasid armeeluure väitel neli kaitseministeeriumi juhtivtöötajat.
Möödunud nädala Ekspressis kirjutasime, kuidas Eesti
sõjaväeluure on koostanud sadu dokumente, kust nähtuvad
paranoiliste vandenõuteooriate niidid, mis seovad Eesti ametnikke,
poliitikuid ja ajakirjanikke.
Toome teie ette nüüd
põhjalikumalt ühe vandenõuskeemi, mida kildhaaval kogutud
teabe põhjal käsitlesime ka läinud nädalal. See sisaldub
samas 2005. aastal koostatud paarikümneleheküljelises
operatiivettekandes, mille väiteid on avalikkuses juba nimetatud nii
naljakaks kui ka lihtsalt haigeks.
Dokumendi kujul ei ole Eesti
Ekspressi andmetel tegu mitte riigisaladusega, vaid märksa lahjema
“asutusesiseseks kasutamiseks” mõeldud infoga. Paberi
isikuregistris on poolesaja nime ümber. Kuid põhiliselt
figureerivad vandenõu hüpoteesides siiski neli päris tuntud
nime.
Need on:
Jüri Luik (40)
IRL liige, kahekordne kaitseminister Mart Laari valitsustes ning
välisminister Andres Tarandi valitsuses. Praegu Eesti suursaadik Ameerika
Ühendriikides. Luike peetakse riigiametis enamasti laitmatu mainega
diplomaadiks, kes avaldab tihti analüüsivaid artikleid
julgeolekuprobleemidest.
Luigele heidab dokument ette seda, et ta on
avalikult väljendanud mõttekäike, mis viitavad
“grupeeringu” ambitsioonidele.
Sõjaväeluure hindas
kahtlust äratavaks näiteks ekskaitseminister Luige järgmisi
mõtteid. “On vaja poliitikuid, ametnikke, analüütikuid,
kes suudavad Eesti tahet maailmas teostada” (Diplomaatia 2003) ning
“Me peame olema intellektuaalsed osalised maailma
julgeolekusüsteemis” (Postimees 2002).
Indrek Kannik (41)
Endine kaitseminister ning
kaitseministeeriumi kantsler ajal, kui ministriks olid Jüri
Luik, Sven Mikser, Margus Hanson. Praegu on Kannik
president Toomas Hendrik Ilvese julgeolekunõunik.
Kanniku osas käsitleb dokument peamiselt tema tüli jalgpalliliidu
asepresidendi Aivar Pohlakuga. Täpsemalt osundavad
sõjaväeluurajad Pohlaku “netikirja” pealkirjaga
“Libahunt” 2005. aasta novembrist ning seda käsitlevat
Indrek Schwede artiklit ajakirjas Sporditäht. Pohlak
süüdistas oma kirjas Kannikut goebbelslikus valetamisvõimes
ning manipulatsioonides.
Muu hulgas pälvib luurajate tähelepanu
asjaolu, et Kannik on seotud jalgpalliklubiga FC Toompea, kuhu on aja jooksul
kuulunud palju poliitikuid ja ajakirjanikke.
Madis
Mikko (43)
Kauane kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna
juhataja kt. Varem ajakirjanik.
Kaitseministeeriumi
“grupeeringus” on Mikko roll Eesti sõjaväeluure meelest
Luige-Kanniku-Kolga grupi tahte elluviimine ja selle kontroll. Sellele kulub ka
enamik tema ajast.
Ja teised. “Grupeeringu”
mõnevõrra vähemtähtsad tegijad on Eesti
sõjaväeluure ettekande sõnul kaitseministeeriumi praegune
kaitseinvesteeringute asekantsler Martin Hurt, kaitsepoliitika asekantsler
Lauri Lindström ja Eesti saatkonna USAs kaitsepoliitika
nõunik Sven Sakkov.
Margus Kolga
(40)
Kunagine kaitseministeeriumi asekantsler, kes praegu
töötab Tartus Balti Kaitsekolledži teadurina.
Kolga pidi 2003.
aastal kaitseministeeriumist lahkuma, kuna kaitsepolitsei avastas, et mees oli
tellinud aastate jooksul ligi miljoni krooni eest tõlketöid oma ema
firmalt, mis oli vastuolus korruptsioonivastase seadusega. Kohus
karistas teda ligi 50 000 kroonise trahviga ja mõistis sama juhtumi
puhul süüdi ka riigisaladuse kõrvalistele isikutele
avaldamises ja dokume
ndi võltsimises.
Kaitsekolledži ülem staabikindral
Michael H. Clemmesen võttis seejärel Kolga tööle,
sest pidas teda väga kogenud ametnikuks.
Luuredokumendis peetakse
Kolgat mõjukaks tegelaseks, kes aga rakendab kogu jõu, et Eesti
sõjaväge valedele radadele suunata. Tema nimi esinebki paberi
lehekülgedel ilmselt kõige tihedamini. Ka Kolga puhul toob dokument
välja mitmeid tsitaate ajakirjandusest.
Eriti kahtlaseks loeb luure
seda, et Kolga ka pärast ministeeriumist lahkumist on kohtunud mitmete
ametnikega ja käinud kaitseministeeriumi majas.
Millega tegeleb “grupeering”?
Nimeliselt
esitamata allika põhjal väidab sõjaväeluure 2005. aasta
analüüsis, et eelnimetatud “grupeeringu” tegevuse peamine
mootor on võimuiha. Muu hulgas kasutatakse oma võimupädevust
ära sel eesmärgil, et ellu ei viidaks Eesti Vabariigi
kaitsepoliitikat, vaid grupeeringu oma.
Ja teine, eriti sensatsiooniline
luureanalüütiku(te) väide: “grupeering” saab
tegutsemiseks juhtnööre välisriikidest. Sisuliselt
süüdistatakse näiteks kolmekordset ministrit ja praegust
suursaadikut Jüri Luike, kuid ka teisi ametnikke selles, et tegu on mingi
välismaise jõu agendiga.
Et välismaise jõu all ei
peeta silmas Venemaad, vaid hoopis Eesti liitlastest lääneriike,
sellest annab tunnistust mitu asjaolu. Näiteks see, et
“grupeeringu” poliitikat on luurajate hinnangul täis
iga-aastased Eesti NATOga liitumise ettevalmistuse ajal tehtud
“rahvuslikud aastaplaanid”.
Teiseks viitab paber konkreetselt
ühele inimesele, Glen Grantile, kes kunagi oli Briti
sõjaväeatašee Eestis. Praegu töötab Grant aga
Eesti kaitseministeeriumis nõunikuna. See on kindel märk, et tegu
on kahtlaste välismaiste jõudude imbumisega meie
kaitsesüsteemi.
Sõjaväeluure dokumendi andmetel jagunevad
ka Eesti ohvitserid põhimõtteliselt kaheks. Nendeks, kes
“grupeeringuga” kaasa mängivad, ja nendeks, kes seda ei tee
ning keda sel põhjusel maha surutakse.
“Grupeeringu”
sõprade nimistusse kuulub näiteks brigaadikindral Vello Loemaa,
kes praegu on Eesti sõjaväeatašee USAs. Loemaa oli
üks neist, kelle kandidatuuri arutati mullu kaitseväe juhataja
valikul.
Samuti on seal kaks aastat tagasi surnud brigaadikindral
Märt Tiru, kes jõudis olla lühikest aega ka Kaitseväe
juhataja kt. Väga kahtlane on sõjaväeluure meelest asjaolu, et
hiljem on kaitseministeeriumis arutatud mõtet anda ühele Eesti
sõjalaevadest nimi Kindral Tiru.
“Grupeeringu”
mõjul tagandatute seas on paberi kohaselt näiteks kolonel Urmas
Roosimägi, kes 1999–2000 oli Kaitseväe juhataja kt, praegu
aga Tapa väljaõppekeskuse ülem.
Veel kahtlasi avaldusi
Sõjaväeluure meelest olid “grupeeringu” meelsusest
läbi imbunud ka näiteks sellised tsitaadid:
Toomas Hendrik
Ilves: “Sõdu, nagu me oleme neid tundnud, sellises vormis enam ei
tule.”
Sven Mikser: “Unistus saja tuhande mehelisest
rahvaarmeest, Eesti oma allveelaevastikust või tankibrigaadidest ei vii
meie riigikaitset edasi.”
Tarmo Kõuts: mina ei tea midagi!
Luureskandaali kommenteerib endine kaitseväe juhataja, Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat Riigikogusse Tarmo Kõuts.
Luureskandaali kommenteerib endine kaitseväe juhataja, Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat Riigikogusse Tarmo Kõuts.
Mida te teate sellest dokumendist?
Ma ei ole näinud ühtki sellist dokumenti. Olen veendunud, et ka peastaabi ülem brigaadikindral Alar Laneman ei ole seda näinud.
Miks sõjaväeluure selle siis koostas?
Ei tea. Arvan, et see ei ole ametlik dokument, vaid töökeskkond. Niisugusel kujul ametlikke dokumente ei koostata. See on niivõrd segane.
Dokument väidab, et on olemas grupeering koosseisus Jüri Luik, Indrek Kannik, Margus Kolga ja Madis Mikko.
Uskumatu väide. Neid inimesi on raske ühte seltskonda kokku sättida.
Mida arvate väitest, et grupeering töötab lääneriikide heaks?
Me töötame kõik lääneriikide heaks!
Kas te soovite saada kaitseministriks?
Seda kohta on mulle pakutud. Ma ei pea õigeks kaitseväe juhataja kohalt kaitseministriks hüppamist. Tundub, et skandaali väljatoomine ongi seotud kartusega, et ma soovin saada kaitseministriks.
Tarmo Vahter