"Tagasi!" põrutab Harjumaa talunik Manivald ja sihib Vene-Jaapani sõja aegsest vintpüssist kahte varju, kes õhtuhämaras tema ukse ees sitsivad.

"Pai peremees, lase meid korrakski sooja!" lunib üks Jaak Alliku häälega. "Muidu lähen jälle Ugalasse draamajuhiks!"

"Ja anna tükk leiba, t...ra, nälg tahab silmanägemise ära võtta, r...sk!" võib teise kontvõõra väljenditest Janno Reiljanit aimata.

Manivald annab hoopis tina. Tumedad varjud põgenevad haledalt vingudes. Manivald sülitab, tõmbab ukse kinni ja lohistab igaks juhuks kapi ette.

Kuid Rahvaliidu äpardid ei ole sugugi ainult Maarjamaa probleem. Eestis peamiselt piima mahavalamise ja muude koerustükkidega tuntuks saanud seakasvataja Tiit Tammsaar üritas Soome bussijuhiks minna, kuid jäi Lahti politseile mustalt töötamisega vahele. Lahti politsei kõneisiku väitel üritanud Tammsaar küll seletada, kuidas tundmatud isikud temalt juba laeval spatsiirtoki ja dokumendid ära varastasid, kuid soomlaste südant selline jutt ei pehmitanud. Praegu käib Soome ja Eesti vaheline Tammsaare pärast diplomaatiline vägikaikavedu: Soome tahaks ta Eestile välja anda, aga siseminister Kalle Laanet vastas, et sellist ei ole meile raha eestki tarvis. Tõenäoliselt antakse Tammsaar välja hoopis Venemaale.

Üldse on kogu Eesti pärast Riigikogu valimisi täis sadu inimesi, kes parlamenti ei pääsenud. Nüüd hulguvad need õnnetud kerjates ja varastades suurtel maanteedel ning maakohtades, sest suurlinnadesse ei julge nad politsei kartusel minna. Kõige õnnetumas olukorras on Harjumaa, mis äpardunud kandideerijaist lausa kubiseb. Kõige rohkem teevad kohalikele elanikele muret need erakonnad, mis 5% künnist ei ületanud ja parlamenti ei pääsenud.

"Tulevad lausa hulgakesi, ei karda jumalat ega inimest," räägib Veski talu perenaine Maali. "Viiendama märtsi lõuna paiku hakkasid teised maantee poolt tulema, kandsivad punaseid lippusi ja Karl Marksi piltisi ning laulsivad intenatsiunaali. Mu meheraas Valdek arvas, et on uhvod ja põrutas neile Kaitseliidult althõlma ostetud tankirusikast, aga siis tuli välja, et on hoopis miskisugune Vasakpartei. See Viktor Kingissepp (tõenöoliselt mõtles vanainimene siiski Sirje Kingseppa - toimetuse märkus)  ise juhatas rünnakut meie talule. Poleks Valdeku joomakaaslased viimasel hetkel üles ärgand, oleksime praegalt puhta surnd. Koos lõime need saadanasigidikud tagasi. Paumanni Riho jäi meile elusalt pihku, panime ta talli kinni. Meitel suri hobusekont mineva sügise maha, nüüd kavatseb Valdek ta kevadkünniks adra ette rakendada. Ei tea, mis sest õite välja tuleb, juba vanem mees teine, aga noh, eks Valdek isi teab, mis teeb, ja künda oleks ikke tarvis küll," jutustab 78-aastane Maali.

Paremini ei ole läinud Maardul, mille ümber luusivad kristlikud demokraadid.

"Koputavad ausate inimeste ustele, uluvad laulda, pakuvad mingeid brošüüre müüa, loputavad jumalaga ajusid ja püüavad kavalusega ustest ning akendest sisse tungida," loetleb linnapea Georgi Bõstrov Eesti Kristlike Demokraatide patte. "Pöördusime politsei poole, aga nemad - muidugi! - ütlesid, et ei saa hetkel midagi ette võtta. Et nad ei ole ju praegu midagi seadusevastast teinud, las nad tapavad või röövivad, siis alles saab politsei sekkuda. Kummaline loogika küll - et meie peaksime siin rahulikult ootame, millal need kibestumisest meelemõistuse kaotanud hordid meie elanikke tapma ja röövima hakkavad!" imestab Bõstrov politsei tegevusetuse üle.

Mida niisuguses olukorras siis teha?

"Mis meil ikka teha, eks tule end siis ise kaitsta," vastab linnapea. "Moodustasime linnaelanikest patrulli, kutsusime satanistid kultuurimajja esinema ja tõime mõned loomohvrid. Ühe pahilase võtsime avalikust tulaettruumist kinni, urineeris seal. Mõtlesime, et on Peeter Võsa, et saab ajakirjanduses teema üles võtta, aga oli hoopis keegi Peeter Võsu, ptüi! Tuli jälle lahti lasta, et kurat ta koristaks! Üldiselt püüame nende elu nii kibedaks teha kui võimalik, küll nad siis siit kaovad. Olgu valimiskaotus või mitte, aga meil siin on korralik linna ja selliseks peab ta ka jääma!" oli Bõstrov resoluutne.

Sotsiaalministeerium ei oska uute poliitiliste asotsiaalidega midagi ette võtta.

"See on rohkem järgmise valitsuse probleem," tõrjub sotsiaalminister Jaak Aab. "Aga ma võin juba praegu öelda, et ega nendega midagi peale hakata polegi. Tööd ei oska selline ju teha, kui juba Riigikokku kandideeris, siis on ilmselgelt luuser. Nii et mis ümberõpet sa sellisele ikka korraldad või mis hädaabitööd annad - kihutab veel teised, korralikud asotsiaalid revolutsioonile või varastab riigi tööriistad ära. Selliste koht on vanglas!" on

sotsiaalminister kindel.

Seni, kui uus valitsus ametisse asub ja ministeeriumid lõpuks selgeks vaidlevad, kelle alla need õnnetud kuuluvad, püsib Eesti kohal hädaoht. Kellegi elu pole kindel, kui ringi hulguvad inimesed, kelle poliitilised ambitsioonid on luhtunud. Libahuntidena varitsevad nad pimedas teekäijaid ja veristavad rahulikke kasse. Mõistlikku juttu pole niisugustega võimalik ajada, aitab ainult tina. Või Keskerakond, sest nemad teavad ju lahendusi ja koos nendega saab iga asi lõpuks tehtud.