“Ma ei ole Soprano!”
Kui meer Jüri Mõis kaks aastat tagasi Tallinnas võimu säilitada
püüdis, lendasid üle parda korteriskandaalis kurikuulsaks saanud
koonderakondlased. Teiste hulgas sunniti üle 100 000kroonise valurahaga lahkuma
alates 1990. aastast Keskkonnaametit juhtinud Aap Mumme.
“See oli
räige kampaania,” pole haavad endise koondmehe hinges tänini paranenud. “Kui
üldse avalikku teenistusse tagasi lähen, siis ministriametisse, kui keegi
pakub. Mitte alla selle.”
Saatus on siiski Mumme vastu lahke olnud. Vägagi
lahke. OÜ Slops värske aktsionäri ja tegevdirektori kabinetiaknast avaneb vaade
12hektarilisele territooriumile Koplis, kus firma 15 töötajat endises
keraamikatehase savikarjääris prügi ümber töötlevad ja ladustavad. Õues
pargib Jeep Grand Cherokee, mille läbisõit on vaid 30 000 kilomeetrit.
Miljoniline majavõlg Pirital asuva eramu eest sai äsja panga ees
kustutatud.
Äri õitseb – prügi on kindel bisnis, mis kunagi otsa ei lõpe.
Möödunud nädalal Tallinna volikogus vastu võetud jäätmehoolduseeskirja järgi on
12hektariline karjäär Koplis üks kahest prügilast pealinnas, kuhu saab
legaalselt ehitusprügi (kõike, mis ei idane ega mädane) toimetada.
Kas
ametnik Mumme polsterdas endale erasektoris mugava koha, kuhu
maanduda?
Saksa hiiglase kombitsad
Tipphetkel juhtis
Aap Mumme ligikaudu 65 töötajaga keskkonnaaparaati, mille teadmise ja
heakskiiduta ei liikunud pealinna õhus, maas ja vees miski ning mille kohta
tollane keskkonnaminister Andres Tarand lõõpis, et see on võimsam kui
tema ministeerium.
Ehkki Mumme lõppfaasis võimu juurest eemale tõrjuti, jäi
kunagise Keskkonnaameti bossi üheks suurimaks töövõiduks 2000. aasta mais
Euroopa suurima jäätmekäitlusfirmaga SKP Recycling sõlmitud leping ligi miljard
krooni maksva Jõelähtme prügila rajamiseks.
Ka Mumme ise ei vaidle eriti,
kui teda Hamburgis baseeruva suurfirma maaletoojaks nimetada: kui sakslased
siia saabusid, oli Mumme kabinet Vabaduse väljaku ääres üks esimesi, kuhu nad
sisse astusid.
Umbes 400 miljoni kroonise aastakäibega Eesti prügiäris oma
kombitsad sügavale ajanud SKPl on, mille eest Mummele tänulik olla. Jõelähtme
megaprojekt suruti läbi hoolimata akadeemikute hoiatustest, et umbes poolt
Eestit teenindama hakkav prügila võib mürgitada terve Harjumaa joogivee.
Suurinvesteeringu vastutasuks andis Tallinn loodud ühisettevõttele pealinna
olmejäätmeturu monopoli vähemalt 15 aastaks ning tagas lisaks 40 aasta (s.o
kogu prognoositava tegevusaja) jooksul tulu kuus miljonit krooni aastas.
Kõrge keskkonnaametnik Mumme istus võtmeotsuste langetamise ajal nii
suletava Pääsküla prügimäe kui ka uue Jõelähtme europrügila nõukogudes. “See
oli väga suur projekt ja mul on väga hea meel, et see nüüd hinge sisse saab,”
räägib ta eeldatavasti aasta lõpus alustavast Jõelähtme
prügimäest.
“Olen alati olnud info juures”
Liigsest
tagasihoidlikkusest pole Mumme iial rikutud olnud. Kolm aastat tagasi jõudis
Mumme Ekspressi veergudele, sest väidetavasti kelkis
Marokos reisikaaslastes piinlikkust tekitades oma jõukusega. Vaese
linnaametniku müüdi purustanud mees ei teinud saladust, et kurbade silmadega
Mercedese ja maja Pirital teenis ta kinnisvaraskeemidega: tänaseni kuulub talle
tööandja eluruumina erastatud korter Tallinna vanalinnas.
58aastane
linnaametnik jõudis tööta olla vaid põgusalt. Intrigeeriv on fakt, et tema uued
partnerid firmas Slops on samad härrad Hamburgist, kellel ta kaks aastat tagasi
aitas Jõelähtme kontrahti saada.
Mumme soovitab sellest kaugeleulatuvaid
järeldusi mitte teha – Eesti konnatiigis tunnevad kõik kõiki. “Ma ei ole kunagi
molutanud, olen alati olnud info juures. Julgen öelda, et olen alati olnud
tegija. Kuhu ma siis lähen, kurat võtaks?! Istun kodus teki all
või?”
Tänavuse aasta alguses sai Mummest ka ehitusjäätmete ja autokummide
ladustuspaika opereeriva Slopsi osanik – talle kuulub 37 protsenti osakutest,
sama palju omab firma asutaja Illar Rihkrand ning 26 protsenti kuulub
SKPle. Rihkrand nimetab Mumme sattumist partneriks saatuse irooniaks. “Tallinna
bürokraatlikke koridore tundis ta üsna hästi ja see oli olnud meile parajaks
komistuskiviks,” nendib Mummega lepingu sõlminud Rihkrand.
Irooniaga pole
saatus tõesti kitsi olnud. Linnaametnikuna mõjutas Mumme oma praeguse firma
saatust märgatavalt. Konkursi Kopli savikarjääri kasutuselevõtuks ehitus- ja
lammutusjäätmete matmispaigana korraldasid 1995. aasta oktoobris Mumme juhitav
Tallinna Keskkonnaamet ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsus, mida juhtis tollal
samuti koonderakonda kuulunud Olev Kallas.
Koristajatädi
müsteerium
Maakasutuse lepingu, mille kohaselt ei maksnud Slops
linnakassasse sentigi, sõlmis erafirmaga toona linnaosa vanem Olev Kallas.
Samas tegi aga Keskkonnaameti juhataja Mumme kuu aega pärast Kopli prügila
avamist ettekirjutuse, mis keelas ehitusjäätmete vedamise konkureerivale
Pääsküla prügimäele. Kui spetsautobaas vastu hakkas, jäi sisuline monopol
sündimata.
Juba varem heitsid konkurendid ette, et Keskkonnaamet muutis
korduvalt Kopli prügila konkursitingimusi ning lubas Slopsil sinna matta ka
tükeldatud vanu autorehve ja mõõdukalt saastatud pinnast. Kui konkursikomisjoni
liikmed algul kinnitasid, et Slopsi eelistati kui kodumaisel kapitalil
põhinevat firmat, siis vaid aasta hiljem müüdi osalus Saksa firmale SKP.
Krediidiinfo andmetel on Mumme Slopsi osanik alates tänavu 31.
jaanuarist, seega pisut üle kahe kuu. Kas linnaametnik, kes ei teinud saladust
oma heast majanduslikust järjest, võis olla juba varem vargsi prügila aktsionär?
Pretsedent on olemas. Veel mõni aeg tagasi oli Slopsi asutajate nimekirjas
58aastane Jõgeva raamatukogu koristaja Ene Metjer, kes pole väidetavasti
aktsiakapitali sentigi maksnud. Võimalik, et Metjer, keda Slopsi asutaja Illar
Rihkrand nimetab oma perekonnatuttavaks, võeti kampa, sest proua lihane vend
oli tollane linnaosa juht Olev Kallas.
Samas on fakt, et tänaseks on
koristajatädi läinud ja tema asemel on osanik Mumme. “Siin võib igasugu
vandenõuteooriaid otsida ja leida,” rehmab Mumme, kes on pärast riigitöölt
lahkumist asutanud veel kolm firmat, et ehituse ja jäätmetöötluse alal raha
teha. “Momendil olen ma ühe isanda teener.”
Mumme nimi hirmutab
väikeärimehi
Kopli prügimäe ainuke konkurent on Peterburi maantee
ääres asuv Väo karjäär, kus täpselt sama äriga tegeleb Vello
Helmi juhitav ATI Grupp. Mõlemas jätkub ruumi prügi ladustamiseks
kümneteks aastateks.
Siiski on ATI Grupp hakanud kinnitamata andmetel
tükikaupa üles ostma Harku vana paekivikarjääri, eesmärgiga luua sinna sarnane
ehitusjäätmete ladustamispaik. Otsest osalust Aap Mummel ega firmal SKP selles
ettevõtmises pole, kuid krediidiinfo näitab, et Vello Helm kuulus möödunud
suveni ka SKP Slopsi ???? nõukogusse.
Ometi usub näiteks Harku Karjääris
juba prügi ladustamisega tegeleva AS Effie juht Olev Pratka, et just
Mumme on hiljutise maaostusurve taga. Väikeärimehe sõnul hakkas Harju
keskkonnainspektsioon teda kimbutama – ettekirjutusi ja trahve tegema – pärast
seda, kui ta maaostupakkumise tagasi lükkas. Keskkonnainspektsiooni Harjumaa
osakonda juhib Mumme endine alluv Tiia Kaar.
“Ma ei ole mingi
Soprano,” muigab oma osalust eitav Mumme mõrult. “Nad näevad igal pool
vandenõud, selle asemel et seadust lugeda.”
sidebar
Saksa
Ordnung!
Kuus aastat tagasi esimest korda Eestisse tulnud Saksa
perefirma SKP on saavutanud kontrolli magusaima, pealinna jäätmeturu üle ning
laienenud aktiivselt maakondadesse.
Äsja ostis Saksa ettevõtte üles
aga Inglise päritolu ülemaailmne kontsern Cleanaway ning kõik SKP osalused
koondatakse Cleanaway Eesti ASi alla.
Firma kroonijuveeliks võib nimetada
Jõelähtme prügilat, millest neile kuulub 65 protsenti. Samas istuvad SKP
esindajad ka pealinna ühe suurima prügivedajafirma Krissan nõukogus. Kokku on
ettevõttel osalusi tosinas kohalikus jäätmekäitlusfirmas Kuressaarest Tartuni.
sidebar
Ainus ebaõnnestunud äri oli hobuseost
Nooruses
kaks korda 400 meetri jooksus Eesti rekordi purustanud ning N Liidu koondise
kandidaatide hulka kuulunud Aap Mumme otsustas profisportlase elust loobuda
pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist ehitusinsenerina. Mumme
esimene töökoht oli julgeolekus (naljatab ta ise).
Siseministeeriumi
ehitusvalitsuse peainsenerina ehitas ta vangidega Tallinna Kadrioru
tennisehalli ja praeguse Tallinna Politseiprefektuuri hoone Lubja tänaval,
samuti poole Vasalemma asulast ning tsoonist. Edasi kutsuti ta Ministrite
Nõukogusse Bruno Sauli abiks ehitus- ja transpordiküsimustes, kus ta
osales olümpia purjeregati suurehitiste rajamises. Hiljem töötas Mumme
Tallinna linna palgal kokku 20 aastat.
Keskkonnaameti juhataja varandusele
pani aluse sügaval vene ajal vanemate Kadrioru korteri vahetamisel soetatud
maja Nõmmel. Tõsist kapitali hakkas Mumme oma sõnul koguma rublaaja lõpul, kui
tal õnnestus koos soomlastest partneritega messinduses hiigelkasumeid
lõigata.
Tulus äri oli tööandja eluruumide nimekirjast välja arvatud
vanalinna korterite erastamine, mis tõi mitmekordset kasumit ja millest Mumme
erinevalt paljudest teistest puhtalt välja tuli. Tallinna vanalinnas Laial
tänaval asuv korter on praegu tema pere kasutada.
1997. aasta kevadel ostis
Mumme tütrele hobuse, kuid tunnistab, et läks selle tehinguga alt. 10 000
krooniga ostetud hobune tuli veel odavamalt maha müüa. Samal aastal müüs Mumme
Nõmme maja, laenas pangast miljoni juurde ja ehitas Piritale Metsavahi tänavale
250ruutmeetrise villa. Kõrvalmajas elab endine abilinnapea Kalev
Kallo.