Riina Põldroos
Riina Põldroos
,

ajakirja Stiil moetoimetaja


Kus saab Eestis moeajakirjandust õppida? Milline on sinu haridus?

Eestis saab seda vist ainult ise õppida. Minul on moedisaineri haridus.


Mida sa püüad oma tööga teha või ütelda?

Ma tahaks näidata, et mood on midagi palju keerulisemat kui värvid või siluetid, mida sa järgmisel hooajal ostma pead. Räägiks parem, et miks ja kuidas see töötab.


Kas moeajakiri peaks lugejat ka harima?

Muidugi. Ma ei usu, et keegi jaksaks kuust kuusse lugeda ainult sellest, mis moes on.


Mis on maailma parim moeajakiri?

Maailma parim Eesti ajakiri on Stiil.


Kas kõik, mis ajakirjades moe kohta räägitakse, on tõsi?

Kuidas võtta, olenevalt ajakirjast võib kõik ka tõeks saada. Moel on kalduvus muutuda.


Miks just välismaa moeajakirjad paksult reklaami täis on? Kas reklaamiandjad on kunagi sind sisu osas mõjutanud?

Mitte kõik kahjuks ei usalda oma silmi, aga see, mis loeb, on tase, kvaliteet ja stabiilsus.


Briti Vogue kohta ei oska ütelda, aga Eesti ajakirjadest ei tuleks vist küll ükski ainult läbimüügi pealt teenides toime. Stiilis on artiklitena küll ilmunud reklaamtekste, kuid need on vastavalt ka märgistatud.


Kas su töö vahest üksluiseks ei muutu? Pidevalt on ju üks ja sama jutt – mis moes on, mis moes pole …

Seda juttu tuleb minul rääkida ainult kaks korda aastas, suurte moeülevaadete kommentaariks. Muidu kirjutan pigem moeajaloost, disaineritest ja muidu stiilsetest inimestest.


Kas siinset moeajakirjandust saab kuidagi võrrelda sellisega, mida nägime filmis „Saatan kannab Pradat”?

Oi, ei ole filmi näinud.


Kust sa kogud materjali moe kohta?

Ajakirjadest, raamatutest, Internetist ja oma kogemusest.


Mis on su lemmik moealane raamat?

Mulle meeldivad erinevate ajastute ornamentide, mustrite ja kangaste raamatud. See puudutab küll rohkem minu disainitööd.


Usalda MiMi lugejaile üks eriti hea Interneti-leht, kust moe kohta infot saab!

Moe hetkeseisu kajastab ideaalselt
style.com
. Ajaloos saab targemaks saidil
fashion-era.com


* * *
Oksana Tandit,

ajakirja Avenüü peatoimetaja ehk loovjuht


Kus saab Eestis moeajakirjandust õppida? Milline on sinu haridus?

Elust ja kogemustest. Mulle olid abiks filoloogiateaduskond ja erialane haridus. Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond – vene keel ja kirjandust, Tallinna Pedagoogikaülikool (täna Tallinna Ülikool) – koreograafia, klassikaline tants ja lavastus, Euroülikool – moedisaini eriala.


Mida sa püüad oma tööga teha või ütelda?

Ma naudin oma tööd … Oma tööga püüan tõsta huvi moevaldkonna vastu, tõsta moeajakirjanduse taset, harida lugejaid, kuid ka moehuvilisi, tekitada dialoogi moekunstnike vahel.


Kas moeajakiri peaks lugejat ka harima?

Jah!!!!!!!!!!


Mis on maailma parim moeajakiri?

Itaalia Vogue, L’Officiel Russia, Zink Magazine, WGSN.


Kas kõik, mis ajakirjades moe kohta räägitakse, on tõsi?

Tõde on vaataja silmades.


Miks just välismaa moeajakirjad paksult reklaami täis on? Kas reklaamiandjad on kunagi sind sisu osas mõjutanud?

Mitte kõik kahjuks ei usalda oma silmi, aga see, mis loeb, on tase, kvaliteet ja stabiilsus.


Kas su töö vahest üksluiseks ei muutu? Pidevalt on ju üks ja sama jutt – mis moes on, mis moes pole …

Moest võib kirjutada lõpmatult!


Kas siinset moeajakirjandust saab kuidagi võrrelda sellisega, mida nägime filmis „Saatan kannab Pradat”?

Miks mitte?


Kust sa kogud materjali moe kohta?

Elan avatud silmadega ja reisin palju. Kõigepealt moenädalad – Riia moenädal, Stockholmi moenädal, Milano moenädal. Vaatan filme, loen raamatuid ning teen kaks kollektsiooni aastas.


Mis on su lemmik moealane raamat?

„Extreem Beauty: The body Transformed”, „The Cutting Edge: Fashion from Japan”, „Yohji Yamamoto: Talking to Myself”, „The Golden Age of Couture”, „Krasota v izgnanii” Alexander Vasiljev.


Usalda MiMi lugejaile üks eriti hea Interneti-leht, kust moe kohta infot saab!

www. fashion. net


* * *

Ester Kannelmäe,

ajakirja Cosmopolitan moetoimetaja.


Kus saab Eestis moeajakirjandust õppida? Milline on sinu haridus?

Seljataga on õpingud EKA moekunsti osakonnas ja mõttepaus Utrechti Kunstikoolis Hollandis.


Moeajakirjandust puudutavat infot saab disainile suunatud EKAs vaid veidikene ning peamise kooli saab häid tegijaid assisteerides (tänud Anu Lensmendile).


Mida sa püüad oma tööga teha või ütelda?

Oleneb, millise tööga – on ütlemise tööd ja tegemise tööd. Cosmo moetoimetaja põhiülesanne on aidata lugejaid kiiresti vahelduvates moevooludes navigeerida ning pakkuda huvitavaid viise enda garderoobi täiendada.


Kas moeajakiri peaks lugejat ka harima?

Pealesuruv harimine ei ole mulle kunagi meeldinud, pigem positiivne eeskuju ja mahe suunamine.


Mis on maailma parim moeajakiri?

Juba väga pika aja vältel olen fännanud ID-d ja teisi sarnaseid väljaandeid. Klantspildinälga kustutab moepiibel Vogue.


Kas kõik, mis ajakirjades moe kohta räägitakse, on tõsi?

Osaliselt ongi probleem see, et moe kohta ei räägita suurt midagi (mida see mood õigupoolest tähendab, mis sõnumeid me enda seljas kanname jne). Meie moe(naiste)ajakirjandus kirjeldab enamasti moode, mõni ajalugu puudutav paluke sekka. Piisavalt adekvaatse alginfo ning haritud, terminoloogias ja moeajaloos orienteeruva toimetaja puhul valmib enamasti tõene lugemismaterjal.


Miks just välismaa moeajakirjad paksult reklaami täis on? Kas reklaamiandjad on kunagi sind sisu osas mõjutanud?

Mitte kõik kahjuks ei usalda oma silmi, aga see, mis loeb, on tase, kvaliteet ja stabiilsus.

Moeajakirjad ei jääks ellu kui suured reklaamikliendid nende ümber ei tiirleks. Minu jaoks on hästi tehtud reklaam pigem nauding kui eemaletõukav paratamatus – on põnev analüüsida, miks mõni tootemark presenteerib end just nii, nagu näha on. Oma töös käitun erapooletult ega lase end teadlikult mõjutada muul kui ajakirja formaadil.


Kas su töö vahest üksluiseks ei muutu? Pidevalt on ju üks ja sama jutt – mis moes on, mis moes pole …

Viimane väide on ju igati tõsi, aga samas on igal aastal paar kollektsiooni, mis suudavad totaalselt üllatada, midagi täiesti uudset leiutada ning nende tutvustamine suurele üldsusele on privileeg. Samuti mingi toreda väikese tootemargi tutvustamine rahvale, kes seda muidu ei märkakski.


Kas siinset moeajakirjandust saab kuidagi võrrelda sellisega, mida nägime filmis „Saatan kannab Pradat”?

Meie moeajakirjandus on selle filmiga võrreldes küll lahja supp. Loomulikult on ka meil tegelasi, kelle enesekehtestamisvõime ning karakter on enneolematult tugev, ent enamasti puudub meil taoline fassaadiehitamisele keskenduv seltskond.


Kust sa kogud materjali moe kohta?

Absoluutselt kõikjalt – veebisaidid, ajakirjad, pildipangad, raamatud, televisioon, tänavad jne.


Mis on su lemmik moealane raamat?

Ma loen piisavalt palju, et kindlad lemmikud puuduvad. Praegu on töö kõrvalt väikeste ampsudena käsil esseedekogumik „Fashion Body Cult”, taaslugemisel Barthes’i „The Language of Fashion”. Unustamatu mulje jättis hea mitu aastat tagasi loetud Naomi Kleini „No Logo”.


Usalda MiMi lugejaile üks eriti hea Interneti-leht, kust moe kohta infot saab!

Peale arvuti traagilist viiruseravi pean oma lemmikleheküljed Interneti-avarustest uuesti üles leidma. Üks sait, kuhu ma alati tagasi satun, on tänavamoele pühendunud
www.hel-looks.com
. Talente meeldib piilumas käia www.iqons.com. Päris moesaite ma eriti uurida ei viitsigi,
www.style.com
on võrdlemisi informatiivne.


* * *

Britt Rosen,

ajalehe Postimees nädalalisa Arter moe- ja toidutoimetaja


Kus saab Eestis moeajakirjandust õppida? Milline on sinu haridus?

Otseselt vist ei saagi. Aga kindlasti annab parima põhja Kunstiakadeemia moeosakond. Samas – tõsine huvi pluss muu haridus on ka sobilik kooslus. Ise olen õppinud filoloogiat, ent mul on ka õmblejapaberid täiesti olemas. Olid aastad, mil õmblesin kõik oma riided ise.


Mida sa püüad oma tööga teha või ütelda?

Olla sõel ja vahendaja – infomüra tuleb ju uksest ja aknast hulgi. Anda n-ö söödavaid ideid.


Propageerida head Eesti moodi ja anda viisakaid vihjeid, mis aitaks odavast maitsest välja kasvada. Kaldun ka järjest innukamalt pooldama rohelist mõtlemist, ajatuid asju ja väärt autoriloomingut.


Kas moeajakiri peaks lugejat ka harima?

Absoluutselt. Eestimaine väljaanne eriti. Mujal on riietumiskultuur saanud areneda sadu aastaid järjepanu, see on vabam, loomulikum ja isikupärasem. Meil on moelugu siiski pisut lünklik, sestap on ka liigset pingutatust neis asjus rohkem.


Mis on maailma parim moeajakiri?

On igasugu lahedaid nišiväljaandeid. Ent Vogue`ist ei saa mõjukuselt üle ega ümber.


Kas kõik, mis ajakirjades moe kohta räägitakse, on tõsi?

Ega keegi midagi välja ilmselt ei mõtle. Aga. Mood on tõsiseltvõetav mäng. Paljus ühiskondliku kokkuleppe mäng. Osalt ka bluff, illusioon ja vaatemäng. Kuivõrd tõsiselt seda võtta, kirjutatut uskuda või järgida, sõltub ilmselt lugeja enda kriitikameelest ja maitsest. Nii et: naerge välja või kaasa.


Miks just välismaa moeajakirjad paksult reklaami täis on? Kas reklaamiandjad on kunagi sind sisu osas mõjutanud?

Mitte kõik kahjuks ei usalda oma silmi, aga see, mis loeb, on tase, kvaliteet ja stabiilsus.


Ja mitte ainult moeajakirjad, ka elustiilikirjad, ajalehed. Mood on pilgupüüdja ja palju määrab jõukus. Ning alasti ju ringi ei käida – moest-rõivastest ei pääse keegi. Lihtsalt ühed tarvitavad seda teadlikumalt kui teised. Eks reklaamijad ole sedagi mõistnud. Reklaamiandjad mind ei mõjuta, oma töös ei puutu ma nendega kokkugi.


Kas su töö vahest üksluiseks ei muutu? Pidevalt on ju üks ja sama jutt – mis moes on, mis moes pole …

Haa, mood ei muutu kunagi üksluiseks! Just sellepärast see mulle meeldibki.


Kas siinset moeajakirjandust saab kuidagi võrrelda sellisega, mida nägime filmis „Saatan kannab Pradat”?

Pigem mitte. Kinolina näitas moeilma ja -inimesi ilmselgelt utreeritult. Meil on kõik üsna tüüne. Pealegi, panused ja rahad on selleks lihtsalt liiga väikesed.


Kust sa kogud materjali moe kohta?

Loen, vaatan, kuulan. Räägin inimestega. Reisin.


Mis on su lemmik moealane raamat?

Neidki on mitu. Ent viimane lemmik on „The Power of Style”, stiili võim. Raamat naistest-stiiliikoonidest, kelle stiilitaju on tõstnud ajast ja moodidest kõrgemale.


Usalda MiMi lugejaile üks eriti hea Interneti-leht, kust moe kohta infot saab!

Usun, et
style.com
`ist leiab igaüks midagi.


* * *

Anne Metsis,

ajakirja Anne moetoimetaja


Kus saab Eestis moeajakirjandust õppida? Milline on sinu haridus?

Ei ole kuulnud, et Eestis saaks moeajakirjandust õppida, ideaalis tuleks kokku liita moe- ja ajakirjandusharidus. Minul on esimene pool olemas, teise osas olen autodidakt.


Mida sa püüad oma tööga teha või ütelda?

Seda, et mood ei ole imetlemiseks vaid kauge fashionweek‘i kõrgel catwalk’il, vaid igaühe jaoks ja meie kõigi loomisrõõmuks.


Kas moeajakiri peaks lugejat ka harima?

Pisut, kuid mitte nii kõrge mätta otsast, et lugejal alt ülesvaatamisest kael kangeks jääb.


Mis on maailma parim moeajakiri?

Ei oska öelda … Siluetti olen oma elu jooksul kõige rohkem eest taha ja tagant ettepoole lapanud.


Kas kõik, mis ajakirjades moe kohta räägitakse, on tõsi?

Mis on ühel päeval tõsi, see järgmisel vale. Kui ajalooliste faktidega vassitakse, on tegemist ebaprofessionaalsusega.


Miks just välismaa moeajakirjad paksult reklaami täis on? Kas reklaamiandjad on kunagi sind sisu osas mõjutanud?

Mitte kõik kahjuks ei usalda oma silmi, aga see, mis loeb, on tase, kvaliteet ja stabiilsus.


Meie reklaamiturg on nii väike, et reklaamitoimetaja soovidele tuleb vastu tulla. Meie koostöös ei ole see mingi diktaat, vaid pigem olen saanud vihje tutvumiseks mõne asjaga, mille juurde ise ei taipa minna, näiteks eksklusiivsesse juveelipoodi. Küsimuse esimene pool – välismaa moeajakirjade reklaam on osa moest, solaariumiaparaate ja ketšupipurke esilehtedelt ju ei leia.


Kas su töö vahest üksluiseks ei muutu? Pidevalt on ju üks ja sama jutt – mis moes on, mis moes pole …

Olen püüdnud resoluutsetest in ja out teemadest hoiduda ja uurida asju, mis on kogu aeg olemas uue nurga alt.


Kas siinset moeajakirjandust saab kuidagi võrrelda sellisega, mida nägime filmis „Saatan kannab Pradat”?

Õnneks mitte – meie Annes vähemalt mitte! See film tõmbas moerahvale täiega vee peale (kui selge talupojamõistusega võtta, aga moerahvas ei ole ju talupojamõistusega.)


Kust sa kogud materjali moe kohta?

Olen ikka Skandinaavia usku ja hangin nende keelekeskkonnast palju tarvilikku.


Mis on su lemmik moealane raamat?

Lotta Lewenhaupti „Modeboken” pani minu jaoks pusletükid paika.


Usalda MiMi lugejaile üks eriti hea Interneti-leht, kust moe kohta infot saab!

Krambivabaks outfit’ivalikuks –
http://stockholmstreetstyle.feber.se


* * *

Anu Lensment,

ajakirja Marie Claire moetoimetaja


Kus saab Eestis moeajakirjandust õppida? Milline on sinu haridus?

Eestis moeajakirjandust kõrgkooli tasemel süstemaatiliselt õppida ei saa. Kunstiakadeemia moeosakonnas on nüüdsel ajal küll mõned loengutsüklid (olen käinud ise sel teemal moetudengitele oma kogemusi jagamas). Üldiselt saab seda ala moekunsti- ja/või ajakirjanduse tausta korral üsna hästi ise õppida tööd tehes ja end arendades.

Mina olen lõpetanud EKA moeosakonna ja oman sel alal magistrikraadi.


Mida sa püüad oma tööga teha või ütelda?
Mina mõtlen ajakirja lugejate heaks tööd tehes kolmele asjale: kuidas pakkuda moefotode, teksti ja kogu kujunduse näol tõeliselt esteetilist elamust, edastada infot maailmas toimuvast ning anda praktilist nõu, kuidas siin ja praegu stiilne ning kaasaegne välja näha. Minu peamine eesmärk on inimesi inspireerida.


Kas moeajakiri peaks lugejat ka harima?

Ma ei arva, et moeajakiri peab otseselt mingit tõde kuulutama, kuid see peaks kindlasti informeerima sellest, mis suunas liigub esteetika ja mõtteviis. Hea moeajakiri ei näita vaid uusimat kleidimoodi, vaid uurib ka muutumiste tagamaid. Näiteks Marie Claire rahvusvahelised väljaanded pühendavad praegu väga palju ruumi ökoteemale ja säästvale mõttele. Samuti tutvustatakse kollektsioonide valmimise tagamaid ja moeilma telgitaguseid laiemalt.


Mis on maailma parim moeajakiri?

Praeguses ajakirjas tööd tehes hindan ma selle väljaande head balansseeritust praktilise ja inspireeriva vahel. Vogue on ka üsna asendamatu. Üldiselt meeldivad mulle mitmed üsna väikese tiraažiga ajakirjad, ühtki esile ei hakkaks tõstma – Twill, Muse, Another Magazine, Surface, Lula …


Kas kõik, mis ajakirjades moe kohta räägitakse, on tõsi?

Hooaja moesoovitusi ei maksa kunagi võtta surmtõsiselt. Alati tuleb kasuks see, kui suudad teemast rahulikult üle olla, aga samas lased end inspireerida ja oled nõus vajadusel muutusi ette võtma. Hea moeajakirjandus annab ideid neile, kes seda soovivad ja nõuandeid neile, kes seda vajavad, aga ei jaga kurje käske ja keelde.


Miks just välismaa moeajakirjad paksult reklaami täis on? Kas reklaamiandjad on kunagi sind sisu osas mõjutanud?

Mitte kõik kahjuks ei usalda oma silmi, aga see, mis loeb, on tase, kvaliteet ja stabiilsus.


Reklaam on moe-, ilu- ja naisteajakirjade loomulik osa, üks ei elaks ilma teiseta. Mind hästi tehtud moe- või ilureklaam ei häiri, sedagi saab võtta informatsiooni, inspiratsiooni ja suunaseadjana. Tippmarkide reklaamid on ju maailma parimate fotograafide tehtud ja enamasti igati esteetilised ning nauditavad.


Mind reklaamiandjad ei mõjuta. Kasutan oma töös tootemarke ja tooteid, mis teemadesse sobivad ega pea kellegi diktaadile alluma. Üldiselt pole moemargid reklaamiturul eriti aktiivsed ja seetõttu pole ka erilist survet.


Kas su töö vahest üksluiseks ei muutu? Pidevalt on ju üks ja sama jutt – mis moes on, mis moes pole …

Ei ole see jutt nii üks ja sama midagi. Kui pikemas perspektiivis vaadata, siis toimuvad moes nii väliselt kui ka sisuliselt pidevalt suured muutused. Kaasa mõeldes ja analüüsides juba igav ei hakka.


Kas siinset moeajakirjandust saab kuidagi võrrelda sellisega, mida nägime filmis „Saatan kannab Pradat”?

Ega ikka ei saa küll. Meil on moeelu märksa rahulikum ja suhted inimeste vahel normaalsemad.


Kui oled professionaal ja/või piisavalt töökas ja/või andekas, siis saad kindlasti oma tasemele vastavat tööd ega pea kellegi diktatuurile alluma ega karjääri nimel end materdada laskma.


Päris naeruväärne, kui keegi hakkaks siinsetes oludes Saatana-filmi Mirandat mängima …


Kust sa kogud materjali moe kohta?

Moematerjali on igal pool küllalt – tänaval, Internetis, ajakirjariiulis, raamatupoes. Kui silmad lahti hoida, siis pole infopuudust ja materjalivähesust karta. Piisab, kui hästi palju märgata ja tähele panna.


Mis on su lemmik moealane raamat?

Raske öelda, eks neid raamatuid on ju palju … Viimati eesti keeles ilmunutest pean õpetlikuks Magdalene Keaney „Mood ja reklaam”, kus on intervjueeritud maailma tippfotograafe. Ja et mulle pakub huvi moe nii-öelda tumedam pool, on mu riiulis tähtsal kohal Caroline Evansi „Fashion at the Edge”, kus on analüüsitud moe rolli ühiskonnas ja seda, miks lähiminevikus paljude tippmoeloojate mõtted nii mustad ja kollektsioonid nii müstilised olnud on.


Usalda MiMi lugejaile üks eriti hea Interneti-leht, kust moe kohta infot saab!

Kasutan oma töös põhiliselt Marie Claire rahvusvaheliste väljaannete spetsiaalseid infoallikaid, aga style.com annab üldiselt universaalse ülevaate moes toimuvast. Selle kõige kõrval pakub mulle huvi säästlik mõtteviis ja püsivamad väärtused ka moe alal. Sel teemal on näiteks