Maadevahetajaid "ähvardab" õigeksmõistmine

Lähiajaloo suurima kohtuprotsessi saatuse otsustab, kas Riigikohus peab põhiõiguste kaitset tähtsaks või väga tähtsaks.

Sellest on kaheksa ja pool aastat, kui toonane maa-ameti juht Kalev Kangur oma kabinetist ühe juhtmejupi ehk pealtkuulamisseadme avastas. Edasine on ajalugu. Alles aasta hiljem sai avalikkus teada, et Kangurit kahtlustatakse 11 miljoni kroonise pistise võtmises ning et kapo kahtlustuse järgi pole puhtad poisid ka riigi rikkaim mees Toomas Annus ja üks mõjuvõimsaimaid poliitikuid, keskkonnaminister Villu Reiljan.

Maadevahetuse protsessist on kirjutatud sadu artikleid ning rahvas on asjaosalised ammu süüdi või õigeks mõistnud, küllap unustanudki.

Viimasena on sõna kohtul. Mõni nädal enne Riigikohtu otsust juhime tähelepanu paarile olulisele lausele, mis kõrged kohtud tänavu kivisse on raiunud. Kui totalisaatorites saaks kohtuotsuste peale kihla vedada, võiks nende vihjete põhjal panustada, et “maadevahetajad” mõistetakse õigeks.