TEGIJAL JUHTUB: Kaader Bernard L. Madoffi mullusügisesest videoesinemisest New Yorgi Philoctetes Centeris, kus ta rääkis aktsiaturu tulevikust. Philoctetes Center on haridusega tegelev mittetulundusühing, mis sai skandaalis kõvasti kannatada, sest investeeris suuri summasid Madoffi firmasse. Reuters/Scanpix
“Madoff Securities on maailma suurim püramiidskeem.” Sellisele järeldusele jõudis Wall Streeti kontrolliv Securities and Exchange Commission (SEC) möödunud neljapäeval, olles esitanud Bernard Madoffile süüdistuse 50 miljardi dollarilises pettuses. Päev enne seda olid veteranmaakleri pojad politseisse helistanud ja isa võimudele üles andnud.


Aga pidage – see lause ei pärine SECilt. See on hoopis Bostoni audiitori Harry Markopolose 1999. aastal SECile saadetud kirjast. Madoffi ettevõtet veidi lähemalt uurinud audiitor kirjutas börsijärelevalvele mitu kirja – kuid üheksa aasta jooksul ei võtnud SEC asja korralikult uurida ega avastanud pettust, mida nüüd peetakse Wall Streeti ajaloo suurimaks.


Häbilugu – ent see on veel pehmelt öeldud. Organisatsioonile, mis niigi võitleb oma olemasolu nimel ja mida süüdistatakse lõpptulemusena rahaturud põhja lasknud börsiorgia tagant õhutamises, oleks see hoop võinud olemata olla.


Pole siis ime, et SEC esimees Christopher Cox on enesepiitsutamise riistad kapist välja võtnud.


(Tegelikult küll mitte enesepiitsutamiseks. Tema on veeretanud süü komitee poliitikutest liikmetelt selle palgalistele töötajatele.)


“Komiteele on selgunud, et Madoffi väärtegude osas on SEC personalile laekunud tõsiseltvõetavaid ja konkreetseid vihjeid juba vähemalt 1999. aastast alates, kuid kordagi ei ole komiteele tehtud ettepanekut sekkuda,” ütles Cox. “Mulle teeb suurt muret viimase kümne aasta jooksul korduvalt ilmnenud suutmatus asja põhjalikult uurida.”


Senaator: Ameerika rahvast on alt veetud


Harry Markopolos on Bostoni rahandusringkondades üsna silmapaistev tegelane, oma analüüsivõime poolest hästi tuntud audiitor, kes 2004. aastani töötas kohalikus investeerimisfirmas Rampart. Esimest korda võtis ta Madoffi kauplemisstrateegia luubi alla 1999. aastal, kui Rampart kavatses turule tuua konkureeriva investeerimistoote, ning leidis, et Madoffi pakutav tootlus on ebareaalne.


2005. aastal kirjutas ta uuesti SECile. Kirjade sisuga tutvunud Wall Street Journali andmetel seisab kirjas: “Bernie Madoffi tootlus ei ole reaalne ja kui on, siis pärineb see peaaegu kindlalt Madoff Investment Securitiesi maaklerifirma uusklientide sisse toodavatest rahavoogudest.”


Viimase kirja saatis Markopolos alles mullu. SEC korraldas kaks pisijuurdlust maaklerifirmas, kuid ei tõstnud kordagi oma jalga Manhattani keskosa huulepulgakujulise pilvelõhkuja järgmisele korrusele, kus asus Madoffi investeerimisoperatsioonide keskus. Aga just seal hoidis mees luku ja riivi taga olulisemaid pabereid – päris­raamatupidamist ja teist, fiktiivset, mida näidati investoritele. Kogu asi kujutas endast klassikalist püramiidskeemi, tunnistas Madoff möödunud nädalal. Vanadele investoritele maksti uustulnukate rahaga. Tulud olid “kõik puhas väljamõeldis” ja nüüd, kus investorid oma raha tagasi nõuavad, on kassa tühi.


Hiigelpangad, lugupeetud hedge-fondid, erainvestorid ja virelevad heategevusasutused – kõigil neil tuleb maha kanda hiigelsummad. Ja kogu see mäng käis SEC nina all.


Nüüd on maruvihane Kongress otsustanud lähemalt valvekoera hambaid uurida.


Esindajatekojas seisavad ees kuulamised ja Senati panganduskomisjon kavatseb korraldada sõltumatu uurimise. Wall Streetil kardetakse kontrolli järsku karmistamist, nagu juhtus pärast Enroni krahhi.


Eile võis demokraatide senaatori Jack Reedi sõnadest leida vihje eelolevale. “Esimees Cox tegutses pre sidendi näpunäidete järgi, põhimõtteliselt olid kõigile antud vabad käed ja võim oli turgude käes.” Senaator Reed tahab esitada kiirkorras ettepanekud kontrolli parandamiseks.


“Need sündmused on veelgi nõrgestanud investorite juba niigi kaduvat usaldust väärtpaberiturgude vastu,” ütles Esindajatekoja rahaturgude komisjoni esimees Paul ­Kanjorski. “Lisaks on tekkinud uusi küsitavusi meie järelevalvesüsteemi toimivuse osas.”


Vabariiklaste senaatori Chuck ­Grassley sõnul on SEC “Ameerika rahvast alt vedanud”.


Üks suur ja sõbralik pere


SEC suhtes käivitatud uurimine peab välja selgitama, kas liigse usalduse taga oli teatav semusuhe Madoffi ja järelevalveametnike vahel. Ligi pool sajandit väldanud karjääri vältel oli Madoff muutunud Wall Streetil omamoodi korüfeeks, kes oli Nasdaqi börsi üks peamisi käimalükkajaid ning selle omaaegne tegevjuht.


Kuna teda peeti otsekohese jutuga tegelaseks, käis SEC just tema juures konsulteerimas, kui tekkis rakenduslikke probleeme elektroonilise kauplemise järelevalve küsimustes. Ta oli koguni ühe vastava nõunikerühma liige.


Päris kindlasti tuleb uurimise puhul kõneaineks ka krediiditurgude kukkumisega paralleelselt lahvatanud vaidlus “järelevalvehalvatuse” teemal. Akadeemilised allikad väidavad, et järelevalvaja ning järelevalvatava tihe kokkupuude tekitab “kambamõtlemise”, seetõttu saab järelevalvealune ettevõtlusharu teha reeglite mõjutamiseks intensiivset lobitööd, millele puudub tasakaalustav vastulobi väljastpoolt.


Mullusel kolleegide ümarlaual kiitles Madoff oma heade suhetega SECs. “Alati käib järelevalvepoole ja tegijate vahel hõõrumine selles küsimuses, kust läheb piir. Mina olen väga järelevalvajate poolt, ma ei ütle, et see, mis nad teevad, oleks halb – ausalt öelda mu vennatütar alles hiljaaegu abiellus ühega.”


See abielu võetakse nüüd luubi alla ka SEC teisipäeval välja kuulutatud sisejuurdluses.


Vennatütar Shana ­Madoff töötas oma onu ettevõttes juriidilise konsultandina. Möödunud aastal abiellus ta Eric Swansoniga, kes kuni 2006. aastani oli SEC elektroonilist kauplemist puudutava järelevalve osakonna peajurist. Tema meeskond teostas ka ühe Shana onu firmat puudutanud juurdlustest, kuigi Swansoni esindajate sõnul tekkis paaril suhe alles pärast seda. Cox on nõudnud, et “kõik SEC töötajad, kellel on olnud vähegi põhjalikum kokkupuude Bernard Madoffi või tema sugulastega”, taandaksid end antud uurimisest. Samuti on justiitsminister Michael Mukasey taandanud end käivitatud kriminaaljuurdlusest seetõttu, et tema poeg Marc esindab Madoffi firma üht juhtivtöötajat Frank DiPascalit.


Ehkki Madoff Investment Securitiesi maakleriharu on olnud alaliselt SEC registris ja järelevalvealune, ei pidanud investeerimisettevõte ennast üldse vormiliselt registreerima – halli tsooni, tänu millele see võimalikuks sai, hakkab nüüd uurima Kongress. Madoff registreeris firma alles 2006. aastal, SEC aga väidab ressursi nappusele viidates, et järjepidevalt kontrollitakse ainult kümmet protsenti 11 300 investeerimisnõustamisega tegelevast firmast.


Audiitor Markopolose kirjad oleksid pidanud olema piisav põhjus, et Madoffi firma kontrollitavate järjekorras esimeseks tõsta. Kui kõige muu kõrval selgub, miks SEC midagi ette ei võtnud, siis võib see olla se lle juhtumi kõige õpetlikum õppetund.
Pettur pandi ­koduaresti

Veel detsembri alguses oli Bernard Madoff Wall ­Streetil üks kõige paremate sidemetega inimesi. Möödunud nädalal ei suutnud ta leida isegi kaht jõukat tuttavat, kes kümne miljoni dollarilisele kautsjonile käendajatena alla kirjutaksid.

Seetõttu karmistas kohtunik kautsjoni tingimusi ja kohustas meest kandma elektroonilist jälgimisseadet ja viibima kella seitsmest õhtul üheksani hommikul oma luksuskorteris Upper East Side’is. Kautsjoni käendajateks hakkasid lõpuks ainult Madoffi naine Ruth ja vend Peter, kes mõlemad töötasid ka pankrotistunud firmas Madoff Investment Securities.

Möödunud nädala kolmapäeval lubati Bernard Madoff pärast fotograafide vahelt läbi trügimist ja telereporterite kadalippu kohtumajast koju – pesapallimüts peas ja kivistunud naeratus näol.