Maailmavaate sihtasutus niipea elulootust ei saa
Põhiseaduskomisjonilt tuleb täna otsus võtta maailmavaate sihtasutuste (MSA) loomise puhul aeg mõneks ajaks maha ja minna teemaga edasi sügisel. Kui ka siis. „Tempolangetus tuleb kindlasti,” tunnistas eile pärast koalitsiooninõukogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi.
Vastava ettepanekuga läks eile koalitsiooninõukogusse Isamaa ja Res Publica Liit, kes ei toonud põhjenduseks praegust üldpoliitilist olukorda, küll aga vajadust MSA-de teemat veel vaagida. Tamkivi sõnul vastavale kokkuleppele eile ka jõuti. „Algne kokkulepe oli, et kui MSA-d luuakse, siis nelja fraktsiooni ühisel meelel ja juhul, kui inimesed on seda meelt, et teemat tuleks veel arutada, siis nii ka on,” selgitas Tamkivi.
Põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš möönis, et kindlasti mõjutab üldist otsust Reformierakonna rahaskandaal. „See puudutab ka ju erakondade rahastamistemaatikat ning ka siin võib olla oht, et MSA-d võivad olla mitte kui maailmavaate sihtasutuse toetamine, vaid kui täiendav erakondade toetamine kõikide nende ohtudega, mida me selle skandaali raames nägime,” möönis Boroditš. „Seetõttu vajab see teema veel põhjalikku arutelu.”
Boroditš viitas, et poliitikud peavad esindama rahvast ja kui rahvas pole kindel ühes või teises riigikogu otsuses, siis poliitikute ja erakondade endi huvides on asjaga mitte kiirustada, vaid vajaduse korral lisaselgitusi jagada. MSA-de teemat peavad aga nii Boroditš kui ka teised poliitikud endiselt oluliseks. Boroditš viitas, et praeguse eelnõu järgi on eesmärgid liiga hägused, kuid nendega tulebki tegeleda — kas me üldse vajame selliseid sihtasutusi, mis on nende konkreetsed eesmärgid, kui pikaajaline on nende tegevus, sest eesmärk ei saa ju olla ainult üksikute ürituste toetamine jne.
Eile oli riigikogu põhiseaduskomisjoni laiendatud istungile, kus MSA-de teema oli arutusel, kohale kutsutud muljet avaldav seltskond. Peale Eesti kodanikuühiskonda esindavate inimeste, poliitikateaduste ekspertide ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi avaldasid oma arvamust ka Valgevene presidendikandidaat Pavel Marozau, Valgevene endine presidendikandidaat Ales Michalevic, Gruusia Eesti-suursaadik Ruslan Abashidze ja Moldova Eesti-suursaadik Viktor Guzun. Kui Gruusia suursaadik oli teemast rääkides tagasihoidlikum, siis kohal olnud poliitikateaduste eksperdi Ott Lume sõnul leidsid nii valgevenelased kui ka Guzun, et kuigi tegemist on Eesti enda asjaga, arvavad nemad abisaaja riikidena, et selliseid sihtasutusi oleks vaja.
Nimelt on MSA-de eesmärk peale maailmavaatega seotud ajaloo jäädvustamise ja inimeste harimise teha demokraatlike protsesside arendamiseks koostööd naaberriikidega.
Võiks edasi arutada
Ott Lume enda seisukoht on see, et MSA-de loomise eelnõu võiks ikkagi edasi arutada. „Õigustatult võib ju öelda, et erakonnad, kelle legitiimsus on ühiskonnas nii madal, on justkui jultunud, et nad midagi sellist välja pakuvad. Teisest küljest on väljapakutav aga pikaajaliselt lahendus sellesama asja vastu. MSA-d on üks instrument, mille läbi erakonnapoliitikat mõtestatumaks muuta, kuid neil on ka terve rida muid funktsioone,” leidis Lumi.
Tema sõnul peavad erakonnad muidugi ise hindama, kui võimalik on praeguses kontekstis MSA-de loomine. „Kindlasti on MSA-de menetlemise taustal probleem erakondade ja kodanikuühiskonna laupkokkupõrge, mis teeb selle teema kaine menetlemise võimatuks. Ometi võiks asja vaadelda hetkeskandaalist laiemalt ja kaine mõistusega,” ütles Lumi.
Algul oli plaanis eelnõu jaanipäevaks vastu võtta.
Asi kiskus kiiva juba algusest peale
Urmo Kübar
EMSL-i juhataja
Ma väga loodan, et põhiseaduskomisjon võtab eelnõu menetlusest tagasi. Usun, et me oleme vabaühendustega andnud komisjonile selleks piisavalt palju infot eelnõu nõrkade kohtade asjus. Asi hakkas kiiva kiskuma päris algusest peale — kõigepealt hääletati riigieelarvesse raha, alles siis hakati seadustama plaanitavaid sihtasutusi ning siiani ei ole tegelikult jõutud selge pildini, mida neilt asutustelt selle raha eest oodata võiks. Lihtsalt mõne sõna muutmise või teiste pisiparandustega seda õigele teele tagasi ei saa. On igati mõistlik ja vajalik tegeleda küsimustega, nagu kuidas saada meie erakondadelt paremat poliitikat ja rohkem demokraatiat, aga praegu ei olegi ühiskond saanud tegelikult võimalust hakata otsima aruteludes neile küsimustele vastuseid. Pärast eelmise nädala sündmusi (Reformierakonna rahastamise skandaal — toim) peaks olema ka päris selge, et erakondade rahastamisega seostuv tuleb tervikuna üle vaadata, mitte sinna lihtsalt tänavuseks teiseks poolaastaks veel 900 000 eurot juurde kühveldada.
