Maakonnalehed hädas europropagandaga
Kevadel esitas riigikantselei alla kuuluv Euroopa Liidu Infosekretariaat (ELIS) maakonnalehtedele pretsedenditu lepingu, milles kohustas neid avaldama sisuküljel ELISe info põhjal uudise Euroopa Liidu teemalise koostööprojekti kohta. Koostöö tähendas, et lehes avaldatakse kupong, millega lugejad saavad saata toimetusse küsimusi Euroliidu kohta ning ELISe mureks jääb hoolitseda vastuste eest. Lehetoimetajatele näis veider lepingupunkt, mis kohustas lehti oma sisust vastuste avaldamiseks ära andma koguni kaheksa lehekülge kuus. Kõige selle eest lubas ELIS lehele maksta teatud rahasumma.
Rapla maakonna ajalehe Nädaline peatoimetaja Tõnis Tõnisson oli üks neist lehetegijaist, kes sellist kohustust ei võtnud. "Ütlesin väga kindlalt "ei"," meenutab ta. "Kaheksa lehekülge kuus on meie jaoks väga suur maht. Nende mängureeglitega ei saa kaasa minna."
Ka Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk peab sellist nõudmist absurdseks. "Tekitab hämmastust, et riik kirjutab ajalehele ette, mida ta peab oma uudisteküljel avaldama. See on ajalehe sisusse tungimine ning kallutab otseselt hea ajakirjandustava rikkumisele."
ELISE juhataja Hannes Rummu sõnul arutas ELIS maakonnalehtede koostööprojekti enne selle käivitamist üksikasjadeni läbi ajalehe Sakala peatoimetaja Eve Rohtla ning ka Tammerkiga. "Mõlemad on aastaid kaitsnud ajakirjanduseetikat Avaliku Sõna Nõukogus, ilma nende heakskiiduta poleks me asja ette võtnud," ütleb Rumm. "On muidugi kurb, et ajakirjanduseetika valvekoer Tarmu Tammerk on tagantjärele meelt muutnud."
Tammerki sõnul jutustas Rumm talle projektist aga vaid üldjoontes. "Kuidas oleksin saanud heaks kiita uudisteveergude müügi lepingu teksti?"
Mõned ajalehed läksid kampaaniaga siiski vaidlemata kaasa, mõned keeldusid. Oli ka neid, kel õnnestus tingimusi paremaks kaubelda. Kogemus selleks oli juba olemas, sest eelneval sügisel oli neil tulnud rinda pista teise suure euroinfo pakkujaga: Euroopa Komisjoni delegatsiooniga.
Delegatsiooni meediapartner KPMS saatis maakonnalehtedele laiali ühesuguse kujunduse ja sisuga materjali: intervjuude sarja, kus oli usutletud mõnd tähtsat tegelast. "See matkis ajakirjandust," selgitab Tammerk. "Ning selle loo juurde ei lubatud kirjutada märget: reklaam."
KPMS ja Partner vanemkonsultant Henri Käsper väidab, et sellist nõudmist nad ei esitanud. "Me viitasime, et tegemist on ajakirjanduslikult tasakaaluka materjaliga ning meie arvates ei ole märke "reklaam" lisamine kohane."
"Et hoiduda võimalikest probleemidest ja arvestada head ajakirjandustava, palusime Ajalehtede Liidult juhiseid, ent kahjuks pole neid saanud," lisab Euroopa Komisjoni delegatsiooni infonõunik Pille Vaher vastuseks Tammerki etteheidetele. Ajalehtede Liidu tegevdirektori meelest käib aga ka euroinfo kohta ajakirjanduseetika koodeks, mis käsib ajakirjandusliku materjali ja reklaami lahus hoida
Ajalehtedel tuli ise otsustada, mis teha. Mõnel neist olid selleks ka head kogemused. Üks selline on Põlvamaa ajaleht Koit, kus ilmus kaks aastat iga kuu ELISe ja maavalitsuse poolt kahasse rahastatud eurolehekülg. "ELISest tulnud lood tuli vahel täiesti ümber kirjutada, sest need olid lihtsa maainimese jaoks liiga keerulised," selgitab Koidu peatoimetaja Kauno Kõima.
Tarmu Tammerk on nõus, et ilmunud kampaaniate sisu ei saa pidada lauspropagandaks. "Info levitamine on teretulnud, aga selle pakkumine ei tohi hea ajakirjandustavaga vastuollu minna. Maakonnalehtedele, mis ei ole rahanduslikult heal järjel, on kerge survet avaldada ja nendega mängida "jaga ja valitse" põhimõttel."
Kõige rohkem paneb Tõnis Tõnissoni Nädalisest imestama see, et referendumile lähemale jõudes on aktiivne europropaganda ootamatult vaikseks jäänud. "Paar kuud tagasi olime lausa hädas eurojaatajate materjalidega, nüüd on meil virnas ainult euroskeptikute tekste." Tõnisson on pöördunud ELISe poole, rääkinud liikumise "Jah Euroopa Liidule" vedajatega, aga abi ei ole saanud. "Ma tahaks siiski, et meie leht oleks tasakaalus, kuid me oma jõududega ei suuda seda teha. Pisut kummaline on see ettevalmistus referendumiks."
