“Maakri tükeldaja” laenuäri läks eestlaste kätte

Investeerimispank Gild investeeris mitukümmend miljonit krooni Soome laenukontorisse, mis tahab saada samasuguseks pangaks nagu BIG Eestis.

Eestlane Rene ­Kuuskmann ja soomlane Markus ­Pönkä rajasid 2004. aastal ­laenuäri Fenno OY, mis on Soome turul üks kiiremini kasvavaid ja
edukamaid
laenufirmasid. Ettevõtte laenuportfell kasvab iga aastaga mitu korda. Tänavu väljastatakse 700 miljoni eest väikelaene. Fenno toode Hetilaina on Soomes finantssektori tuntumaid kaubamärke. Need on faktid, mis räägivad enda eest.

Lisaks korraldab Fenno just praegu Skandinaavias juba mitmendat võlakirjaemissiooni uute investorite kaasamiseks. 2005. aastal “leidsid” Fenno investeerimispankur Rain Tamm ja Ko, kelle juhitav Gild Arbitrage’i (varem LHV Arbitrage) fond on praeguseks paigutanud ettevõttesse üle 30 miljoni krooni.

Fenno meepotis on aga üks tõrvatilk, ajalooline fakt, mille asjaosalised parema meelega unustaksid. Ülieduka laenuäri üks asutajatest Markus Pönkä istub trellide taga ning kannab kohtu poolt määratud 12 aasta pikkust vanglakaristust. “Maakri tükeldaja” nime saanud Pönkä tappis detsembris 2005 Maakri tornmajas oma äripartneri, lõikas tema laiba tükkideks ning pakkis kilekottidesse. Varem oli mees olnud Soome politsei huviorbiidis ulatuslike kelmuste tõttu.

Gild Arbitrage’i juht Tõnno Vähk leiab, et Pönkä nime pole vaja Fennoga seoses üldse mainida.

Vähk ütleb, et Pönkät peeti igati lugupeetud jõukaks Soome investoriks, kes lahkus ettevõtte juurest veel enne, kui Fenno äri Soomes tõeliselt käima läks.

Äriregistri andmetel lõid Pönkä ja Kuuskmann 2004. aastal Eestis holdingfirma Primary Capital OÜ, mis sai sajaprotsendiliselt Fenno aktsiate omanikuks. Samal aastal sidus end firmaga endine kohtutäitur Ott Lammertson.

Pönkä väljus tõepoolest Prime Capitali osanike ringist 2004. aasta novembris, mõni kuu enne Eesti investeerimispankurite tulekut Fennosse. Ent sama aasta oktoobris tegutses Fenno Soome laenuturul juba päris aktiivselt. Majandusajakiri Talouselämä kirjutas, kuidas firma laenas 9 protsendiga raha sisse ja ligi 40 protsendiga välja, jäädes sellise “pangategevusega” silma kohalikule finantsinspektsioonile. Toona arutati, kas säärane äri eeldab pangalitsentsi.

Jõuti selgusele, et ei eelda, seni kuni firma ei võta Soome eraisikutelt vastu hoiuseid. 

Fennol oli vaja aga leida rahastaja. Ja selleks sai Gildi (toona LHV) fond, kes hiljem omandas firmas ligi 25 protsendi suuruse osaluse. Lisaks Gild Arbitrage’ile kuuluvad Fenno omanikeringi Lammertson, Kuuskmann ja teised Gildile ning LHV-le lähedased investorid. Kes, Tõnno Vähk ei avalikusta.  Kinnitab vaid, et ettevõtte omanik on sajaprotsendiliselt Eesti kapital ning väljalaenamiseks saab Fenno raha siinsetest pensionifondidest ja teistest finantsinstitutsioonidest. Selline seis kujunes välja pärast möödunud aastal Eestis korraldatud Fenno võlakirjade müüki. 

Pangaks tahtis Fenno Soomes saada juba 2005. aastal. See on kirjas holdingfirma aastaaruannetes. Vähk ütleb, et paljuski käib firma Soomes sama rada mis kiiresti kasvav Balti Investeeringute Grupp (BIG Pank) Eestis. Fenno portfelli maht kasvas 2005. aastal kümme ja 2006. aastal kolm korda. Ning kasvab edaspidi tõenäoliselt igal aastal kahekordseks. Firmal on üle 20 000 kliendi, aasta lõpuks üle 30 000, ning turuosa Soomes paari protsendi ringis.

“Pangalitsents v&o tild e;imald aks pikemas perspektiivis odavamat laenukapitali kaasata. Ent praegu pole otsustatud seda taotleda,” ütleb Vähk.

Paljuski on Fenno kiire edu taga soomlaste nõudlus mugavate ja kiirete väikelaenude järele. Rain Tamm Gildist lisab, et olulist rolli etendab kindel turg. “Soomes on lihtne laenuvõlglastelt raha tagasi saada ja üldse on seal vähe võlgnikke, sest keegi lihtsalt ei taha võlgu jääda,” märgib ta.

 

Mis on Fenno?

• Fenno laenukontor pakub soomlastele peamiselt kaht laenutoodet.
• Hetilainaa võimaldab laenata 500–2000 eurot 6–13 kuuks. Laenu saab täisealine, kellel pole maksmata võlgu. See, kas taotleja töötab ja kui suured on tema võlakohustused, Fennot ei huvita. Fenno reklaamib laenu intressiks 19 protsenti. Ent oma veebisaidil toob firma näite 2000 euro laenamise kohta, kus kõiki laenuga seotud kulutusi, sealhulgas teenustasu, arvestades kujuneb intressimääraks hoopis 29,62 protsenti. Eesti laenufirmadega võrreldes võib sellise info väljatoomist pidada kliendi suhtes äärmiselt otsekoheseks.      
• Fenno-Laina lubab laenata pikemaks ajaks 2000–6000 eurot. Taotleja peab olema vähemalt 26aastane, varasemate maksehäireteta. Fenno nõuab, et taotleja oleks töötanud vähemalt kuus kuud ja teeninud vähemalt 1600 euro suurust netokuupalka. Fenno-Laina intress on  14,9 protsenti, koos lisakuludega aga 19,73 protsenti.  
• Fenno märgib oma veeiküljel, et 51 protsenti klientidest on 40aastased ja vanemad. Ning toob seal aastate kaupa välja ka oma käibe, kasumi ja klientide hulga. Eesti väikelaenufirmad – võtke õppust!