Väidetavalt lagunes miljööväärtuslikule Nõmme eramule projektil olevat juurdeehitist rajades vana maja sootuks ära.

Nõmmel Olevi tänaval on käinud viimastel nädalatel vilgas ehitustegevus. Perekond Savisaarte linnaresidentsina tuntuks saanud elamu on maani maha lammutatud. Töökate slaavi ehitusmeeste käed on rajanud asemele uue hoone esimesed Fibo-plokkidest seinad.

Nii pole Vilja Savisaar-Toomast oma vana abielu sümbolist peale vundamendi midagi järele jätnud ning rajab kooseluks tenor Taimoga värsket kodu.

Tallinna linn on andnud välja kaks ehitusluba. Ühe loa olemasoleva eramu laiendamiseks ning teise loa abihoone (saun-kuur) ehitamiseks.

Eramu juurdeehitise ehitusprojekt asub Linnaplaneerimise Ameti arhiivis. Sümpaatne plaan näeb ette ehitada 1960. aastatest pärit modernistlikule ühepereelamule suurte klaaspindadega lihtne juurdeehitis.

Vana maja ruumiprogrammi on plaanitud muuta nüüdisaegsemaks, olemasolevate hooneosade välisseinad lubatakse soojustada ja krohvida.

Kui luba on laiendamiseks, siis miks on vana maja maha lõhutud?

Helistame Vilja Savisaar-Toomastile. Ta põhjendab asja järgmiselt: “Tegu on ikkagi algse hoone taastamisega. Sisuliselt oli vana maja osaliselt ehituspraak ning ei ole võimalik elada hoones, mille seinad vajuvad sõna otseses mõttes ümber.”

Projekti üks autoritest, arhitekt Eero Endjärv räägib, et vana maja kujul oli tegemist eluohtliku ja ebastabiilse ehitisega, mis juurdeehitise tegemise käigus ja äikesetormi kaasabil ära lagunes.

Vana maja toestamine oli keerukas, kuna juurdeehitise tegemise käigus eemaldati välisseinad. Viimased olid hoidnud vana maja jäigastavate elementidena püsti.

Kui need ära lammutati, siis selgus, et see, mis alles jäi, meenutas rohkem kaardimajakest kui iseseisvat konstruktsiooni.

“Põhimõtteliselt oli asja sisu selles, et kogu jäikuse olemasolevale majaosale andsid praktiliselt vaid krohv ja TEP-plaadid, mis ühe äikesetormiga lihtsalt ujuma hakkasid. See ei olnud üldse nii planeeritud...” ütleb Endjärv.

Ümberehituse puhul saab hakkama ainult ehitusprojekti ja ehitusloaga. Täiesti uue maja ehitamine nõuab detailplaneeringut. Endjärv möönab, et detailplaneeringu tellimise korral oleks Vilja uue maja ehitus jäänud ligi pooleteiseks aastaks lihtsalt seisma.

Olevi 24 polnud tavaline maja, 2008. aastal tunnistati see linnavalitsuse poolt miljööväärtuslikuks.

Miljööväärtusliku hoone ilma loata lammutamine kujutab endast ehitusseaduse rikkumist. Linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakond peab nüüd otsustama, mida linnapea endise abikaasa juhtumiga peale hakata.

Fotod Annika Haas, Priit Simson / Epl, Margus Ansu / Postimees / Scanpix