Maanteekroonik John Margolies soolalaos

John Margolies on fotograaf ja ajaloolane, kelle fotod maanteeäärsest  kommertsarhitektuurist Ameerika Ühendriikides - üliveidrad motellid, söögikohad, bensiinijaamad ja turismiatraktsioonid on üleval Arhitektuurimuuseumis. Tegemist on omamoodi mälestusnäitusega, tutvustades üht iseloomulikku ja unikaalset tahku Ameerika äriajaloost,  kus “ameerika unelm” oli iga väikeettevõtja käeulatuses.

Mis teid sundis ette võtma nii põhjalikku visuaalset uurimistööd?

Neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, kui ma laps olin, nägin kõiki neid motelle, söögikohti ja bensiinijaamu oma vanemate auto aknast, kui me puhkusel olles mööda Ameerikat ringi sõitsime, ning vaimustusin sellest tohutult. Vastupidiselt oma vanematele, kes mäletasid nende hoonete taga laiuvat kaunist maastikku, ei pidanud mina seda halvaks maitseks. Kõik oleneb vaataja silmadest, mina olen üsna avatud. Mina pean sedalaadi arhitektuuri ääretult oluliseks nähtuseks, kuna see on väga individualistlik.

Mis ajendas inimesi looma selliseid fantastilisi ja absurdseid ehitisi?

Need olid muidugi ärilised, mitte kultuurilised kaalutlused. Poodi või bensiinijaama pidava ettevõtja ainus soov oli, et autoga reisivad inimesed neid märkaksid ja jääksid seisma just seal, mitte kuskil mujal, kuna konkurents oli äärmiselt tihe. Ei olnud internetti ega telereklaami, ainsaks maailmaga suhestumise vahendiks teeäärsel ettevõttel oli disain. Tihti oli nii, et mida absurdsem oli kujund - te nägite siin lennuki-, kala- ja hotdogi kujulisi ehitisi - seda rohkem inimesi peatus. Siin oli otsene seos edukuse ja disaini vahel, sest tegelikult pakkusid kõik ühtesid ja samu tooteid ja teenuseid - bensiini, süüa ja peavarju. Tootevaliku asendas see, mis teelt kaugele näha oli. See on lihtne, aga omamoodi elutark viis, kuidas nad suutsid luua uut tüüpi äride disaini, mis oli otseselt seotud automobiili leiutamise ja masstootmisega Ameerikas. Esimest korda said inimesed vabalt rännata mööda tervet Ameerikat, sõltumata raudtee marsruudist või busside ajagraafikust.    

Mis seisus on maanteeäärne arhitektuur täna?

Kui ma oma tööd alustasin, ei teadnud ma veel, et lõpp on lähedal. 60ndatel aastatel, kui Ameerika täitus kiirteedega, jäid vanad maanteed autodest tühjaks ja nii surid välja praktlisiselt kõik teeäärsed ettevõtted. Kadunud on terved linnad, millest kiirteed kaarega mööda sõitsid. Omanäolised söögikohad ja motellid on asendunud korporatiivsete teeninduskettidega nagu Wal-Mart ja McDonalds. Terve Ameerika on muutunud ühetaoliseks.

Vanade teeäärsete ehitiste säilitamine on suur probleem. Neid ei ole kellelegi vaja, kuid nad tähendavad inimestele väga palju. Kui Seattle`is hakati lammutama hiiglasliku kauboikaabut ja kahte 6 meetri kõrgust saabast, (kus asusid muide tualetid), tulid inimesed kauboideks riietatuna selle vastu protestima. Praegu säilitatakse seda kaabut lähedalasuvas pargis.

Näitus "American roadside architecture" on avatud 10. märtsini Rotermanni soolalaos.