Madonna fännist sai Jeesuse fänn

Noor naine tunnistab, kuidas Madonna-kultus ta meeleheitele viis ning Jumal halvimast päästis.

Anne-Ly Look on 29aastane naine, kes peagi abiellub. Elab ja töötab Pärnus, tunnistab end kristlaseks ning armastab Jumalat. Ta on õnnelik, et Madonna kontserdile ei lähe, olgugi et lauljatar oli justkui tema elu mõte kümme aastat.

“Põhikoolis otsisin vastust küsimusele, miks ma elan,” räägib Look. “Ühel päeval vaatasin telekast Madonna kontserti ja ta tuli minu ellu. Temas oli midagi erilist, kõik need tema šõud, kuidas ta julges end maksma panna ja eesmärke saavutas.

Sattusin täielikult tema lummusesse.

Lugesin läbi tema biograafia. Kuulasin tema muusikat, tõlkisin enda jaoks tema laule.

Koos sõbrannaga lõime Eesti Madonna fänniklubi. See andis mulle tegevust ja tähenduse mu elule. Tähistasime Madonna sünnipäevi iga kord suure tordiga. Vahetasime Madonna pilte ja uudiseid.

Kogusin kõike Madonnaga seonduvat, kõike, mis toona kätte sai. Kleepisin kõikjale tema pilte ja artikleid. Palju raha kulutasin kõige selle ostmiseks, mis tänaseks on ammu prügimäel.

Läksin üle piiri. Madonna sai minu kinnis­ideeks. Kõik, mis talle meeldis, pidi mulle meeldima. Kõike, mida tema tegi, tahtsin mina teha, oma võimaluste piires, ja olin õnnetu, kui ei saanud seda teha. Püüdsin isegi mõelda nagu tema.

Palju rõvedaid asju hakkas minu ellu seeläbi tulema. Asju, mida ma sugugi ei tahtnud – rüvedust.

Madonna oli minu ebajumal. Hakkasin teda ihaldama, nagu ihaldaksin meest. Olin kõigele avatud, tarbisin alkoholi ja mõnuaineid. Pidutsesin ohtralt. Mulle hakkasid naised meeldima ja tekkisid erinevad suhted. Samal ajal elasin endasse, tundsin end üksildasena.

Madonna kummardamise kaudu hakkasin huvi tundma vaimulike asjade vastu. Madonna teatas avalikult, et tegeleb kabalaga (juudi müstikatraditsioon). Eestis sellega ei tegeletud, küll aga millegi sarnasega. Pidin ju oma kummardatava moodi olema. Osalesin paaril krišnaiitide sarnase sekti koosolekul, kuid need tundusid täieliku jaburdusena. Hing ei saanud kuidagi rahu.

Kuni ühel päeval kirjutas sidekooli kursusekaaslane, et on armunud Jeesusesse. Seejärel tutvusin kristliku nelipühikiriku pastoriga. Südames hakkas kasvava igatsus enama ja tõelise järele – Jeesuse Kristuse järele.

2003. aastal ütlesin pühadusele lõplikult jah ning rüvedusele ei.

Te ei tohi enestele teha ebajumalaid ega nikerdatud kuju, ärge püstitage enestele ühtki sammast ja ärge pange oma maale kummardamiseks kivist kuju, sest mina olen Issand, teie Jumal! (Piiblist, 3Ms 26:1).

Ebajumalate väljamõtlemine on hooruse alguseks ja nende leiutamine on elule hukatuseks (Trk 14:12).

Sain ristitud Pärnu jões. Sellest ajast peale olen otsinud kõiges Jumala palet. Sest Ta on nii hea!”