Magda Goebbelsi pärijad
Enne laste tapmist kirjutas Magda Goebbels füüreri punkris valmis lahkumiskirja. "Maailm, mis tuleb pärast füürerit ja natsionaalsotsialismi, pole enam väärt elamist ning seetõttu võtsin ka lapsed endaga kaasa.” Filmis "Allakäik” heidab Magdat mängiv näitleja sel hetkel pilgu noore blondi mehe fotole seinal. Vaataja ei saa teada, kellega on tegemist.
Magda Goebbels oli tööstur Günther Quandtiga abielus 1921-29, poeg Harald Quandt sündis esimesel abieluaastal. Lahutuse järel kolis ema koos pojaga uhkest järveäärsest villast ümber linnakorterisse. Harald sai endale teise isa 1930, kui Magda Quandt sõbrunes Berliini NSDAP Gauleiter Joseph Goebbelsiga, kes erinevalt ta eelmisest mehest oli väikest kasvu, vaene ja (veel) suure mõjuvõimuta.
"Armas poisike,” kirjutas Goebbels oma päevikus. "Täiesti blond ja natuke jultunud, kuid mulle see meeldib.” Goebbelsite pulmas oli tunnistajaks Hitler. Väike Harald marssis pruunis SA-vormi meenutavas ülikonnas läbi Hitlerit tervitavate natsionaalsotsialistide spaleeri. Lahutades oli Magda eksmehega kokku leppinud, et Harald läheb tagasi isa juurde, kui ema peaks uuesti abielluma. Nii juhtuski, kuid pärast võimuhaaramist ei pidanud Goebbelsid seda kokkulepet enam millekski. Günther Quandt marutses, kuid pidi võimule alluma. Kevadel 1933 võttis uus režiim ta kuueks nädalaks vahi alla.
Harald kasvas üles propagandaministri majas, ta imetles oma võõrasisa, kellest oli saanud poliittäht. Goebbelsite perekond kasvas kiiresti. Nooremad õed armastasid vanemat venda südamest. 1940 pani 18aastane Quandt end vabatahtlikuna kirja langevarjurina. See meeldis Goebbelsile: "Temast on saanud tõeline mees.” Quandt oli kohal, kui Saksa langevarjurid vallutasid 1941. a mais Kreeta. Goebbels kelkis sellega Hitleri ees.
Quandt võitles Venemaal, hiljem Itaalias. 1944. a alguseks oli ta sõjast tüdinud. "Harald teeb meile muret,” kirjutas Goebbels. "Ta on jälle haige, lamab Münchenis laatsaretis ega saanud ikka veel rindele sõita ---. Palusin tal võimalikult ruttu terveks saada ja oma väeossa tagasi pöörduda.” Oberleutnant Quandt pöördus Itaaliasse tagasi ja osales kaotusterohketes lahingutes Monte Cassino pärast.
Septembris 1944 langes Quandt raskelt haavatuna brittide kätte vangi. Goebbelsid said kaks kuud hiljem Punase Risti kaudu teada, et ta viidi vangilaagrisse Põhja-Aafrikasse. Seal oli ta ka veel aprillis 1945, kui Goebbelsite perekond varjus füüreri punkrisse. Harald Quandt istus koos teiste vangidega parasjagu rummiklaasi taga, kui BBC teatas tema perekonna surmast. Laagris jõudis temani ka ema lahkumiskiri: "Sina elad edasi ning mul on sulle ainus palve: ära unusta, et sa oled sakslane, ära iial tee midagi, mida au ei luba ning muretse selle eest, et sinu elu kaudu poleks meie surm olnud asjata.” Ka Joseph Goebbels oli kirjutanud. "Tõenäoliselt oled sina ainus, kes jääb alles, et jätkata meie pere traditsiooni.”
Kuid millist traditsiooni? Harald Quandt valis Quandti perekonna oma.
1947 Saksamaale tagasi pöördudes leidis ta isa kinni istumas. Günther Guandti AFA-akutehased (hilisem Varta) olid varustanud Saksa allveelaevu ning tema kontrolli all olnud sõjatööstus kuulus Kolmandas Reichis suuremate hulka. Tööstur vabanes lõpuks, sest ta määratleti kõigest natside "kaasajooksikuna”. Sellest mõistest ei nähtu kuidagi asjaolu, et Quandt kurnas kümneid tuhandeid sunnitöölisi ning et tema Hannoveris asuva AFA tehase maa-alal tegutses koonduslaager.
Enne inseneristuudiumi algust Hannoveris töötas Harald Quandt paar aastat müürsepa ja keevitajana. Ta abiellus oma Berliini-aegse noorpõlvesõbranna Ingega ning sai kolme tütre isaks. 1954 sai ta koos poolvenna Herbertiga päranduseks isa tööstusimpeeriumi. Sinna kuulusid Varta ja teiste tehaste kõrval ka osalused Wintershallis ja Daimler-Benzis. Kuuekümnendatel istus Harald kokku 22 juhatuses ja nõukogus, ta oli kirglik insener.
Harald Quandti ainult 45 aastat kestnud elu lõppes traagiliselt 1967, kui ta eralennukiga Itaalias alla kukkus. Lesk hakkas koos elama Haraldi sõbra spordiajakirjanik Rainer Günzleriga ning surus mehe poolvend Herbert Quandtile peale tahte poolitada Quandtide perekonna vara. Tüli oli suur. Herbert võttis Varta ja BMW, Inge ja tütred said enamiku perekonnale kuuluvatest Daimler-Benzi aktsiatest. Selle osaluse müüsid nad 1974. a Kuiveidi šeigile ning investeerisid saadud miljardid ülitasuvalt.
Tundus, et seda peret jälitas ebaõnn. Inge Quandt oli labiilne isik, kes suitsetas väga palju ning oli sõltuvuses tablettidest. Tema suhe Günzleriga jooksis karile. Tuge ei leidnud ta ka järgmisest abielust oma varahalduriga. Ta suri 1978. a vahetult enne jõule 50aastaselt südameseiskumise tõttu. Kaks päeva hiljem lasi leseks jäänud Hans-Hilman von Halem endale kuuli pähe. Järele jäi viis rikast tüdrukut ja naist vanuses 11 kuni 27. Kedagi poleks üllatunud, kui pärast vanemate varast surma oleks kogu perekonna varandus sulanud. Kuid see hoopis kasvas märgatavalt.
Hinnanguliselt ulatuvad Quandti pärijate osalused tööstus- ja pangandussektoris kokku 2,65 miljardi euroni. Õed käsutavad oma vara ikka veel ühiselt valdusfirma Harald Quandt Holding kaudu. Neli-viis korda aastas kohtuvad õed äriasjus. Nende mänedžerid nõustavad, millistesse firmadesse, majadesse või aktsiatesse tasub investeerida, kuid otsused tuleb langetada naistel endil.
Värvikaima saatusega on õdedest Colleen-Bettina Rosenblat-Mo, kes töötab ehtekunstnikuna Hamburgis. Kuueteistkümneaastaselt kaotas ta ema. Tüdruk leidis kindlusetunde võõras religioonis, kui liitus juudi teismelistega teel sünagoogi. Tookord sai ta teada, kes oli olnud ta isa ema: "Sinnani ei teadnud ma sest midagi. Kodus ei rääkinud iialgi keegi mulle sellest.” Juudi kogukonnas levis kulutulena teade, et Magda Goebbelsi lapselapsel on juudist sõber.
Noore naisena kolis ta New Yorki, et alustada kunstiõpinguid. Ka seal oli enamik ta tutvus- ja sõpruskonnast juudi usku. Nii otsustas ta 24aastaselt ka ise vastu võtta judaismi. USAs tutvus ta ka Saksamaalt pärit tekstiilikaupmehe Michael Rosenblatiga. Väga ortodokssel Rosenblatide perekonnal oli raske leppida faktiga, et poeg tahab abielluda usuvahetajaga. Natside koonduslaagrist eluga pääsenud Natan Rosenblat pidi ka harjuma mõttega, et saab miniaks Magda Goebbelsi lapselapse. Laulatus toimus 1989. a New Yorgis ning mõni aasta hiljem kolis paar Saksamaale tagasi.
Refereeritud on Rüdiger Jungbluthi artiklit ajakirjast Cicero, november 2004.
