Foto: TOLGA AKMEN / AFP / Scanpix

Ettevõtted saaksid raha tarvitada likviidushädade ületamiseks – näiteks palkade maksmiseks ning olemasolevate võlgade ja kohustuste täitmiseks.

Laenud oleksid null protsendi suuruse intressimääraga ning nende tagastamine käiks ennenägemata moel: iga riigi maksuameti kaudu. Seda aga alles aastaid hiljem, kui asjad paranevad.

Samamoodi saaksid ka riigiasutused neid laene ettevõtetele jaotada.

Tegemist oleks pikaajaliste laenudega. Autorid märgivad, et nende pikkuseks võiks olla näiteks kaheksa aastat.

Raha vahendamisest jääksid välja kommertspangad.

Idee autorid, kelleks on Markus Brunnermeier, Jean-Pierre Landau, Marco Pagano ja Ricardo Reis, hoiatavad, et tavapärase käitumise korral, kus raha liigub kommertspankade kaudu, võib maailma oodata suuremat sorti majanduslik krahh. Ettevõtete majandusraskuste korral jäävad pangad hätta, riigid peavad hakkama neid päästma ja nii edasi.

Autorid ütlevad ka, et sellise laenuskeemi rakendamisel saavad inimsed arvestada Euroopa Liidu kui „ühise koduga“. Kui aga Euroopa Liit jääb rakendama ainult riiklikke skeeme, hakkavad inimesed Euroopa Liidus kahtlema ja pöörduvad natsionalismi teele.

Idee on leitav aadressil: https://scholar.princeton.edu/sites/default/files/markus/files/covid_liquiditylifeline.pdf