05.09.2008, 00:00
Majandusseisak võib mõjutada ka riigijuhtide tulu
Erinevalt Ekspressi kevadel avaldatud ennustusest kasvaks Riigikogu liikme palk
nüüd 100 000 kroonini mitte lähema 5, vaid alles 12 aastaga.
Tänavu märtsis avaldas Ekspress ennustuse, et trendi kohaselt
kerkib Riigikogu lihtliikme palk 2015. aastaks 100 000 kroonini.
Selle Exceli regressioonanalüüsi vahenditega saadud ennustuse
aluseks olid Riigikogu liikme palga varasemad tõusud ning tol hetkel
kehtinud rahandusministeeriumi Eesti keskmise palga prognoos, mis pärines
2007. aastast.
Kuna majanduse märgatava külmumise
tõttu on keskmise palga prognoos lähiaastateks nüüd
tublisti alanenud, tuleb ka Ekspressil varem avaldatud Riigikogu
lihtliikme palgaennustust parandada.
Uute andmete järgi
jõuaks Riigikogu lihtliikme palk, mida kehtiva seaduse kohaselt
arvutatakse nelja Eesti keskmise palga järgi eelneva aasta IV kvartalis,
100 000 kroonini alles 2020. aastaks. Aastal 2015. oleks see aga
“vaid” umbes 80 000 krooni.
Seevastu tuleval aastal võiks Riigikogu liikme palk
võrreldes varem arvatuga isegi kerkida, kuna keskmine palk on
tänavu kasvanud oodatust veidi kiiremini. Kevadel arvutasime, et
2009. aastal võib Riigikogu liikme keskmine palk olla 52 208 krooni
kuus, uute andmete järgi aga hoopis 52 328 krooni.
2010.
aastal aga peaks Riigikogu palgaootust kärpima ligi 3000 krooni
võrra kuus võrreldes kevadel pakutuga.
Nende
ennustuste paikapidavust võib aga lisaks majandusseisule mõjutada
ka Riigikogu ise. Viis parlamendifraktsiooni andsid juunis Riigikogus
käiku eelnõu, mis vastuvõtmise korral külmutaks
Riigikogu ja paljude kõrgete ametiisikute palgad 2010. aasta
kevadeni.
“Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise
ajutise korralduse seaduse” eelnõu kohaselt tuleks külmutada
nii Riigikogu palgad kui ka presidendi, peaministri, kaitseväe juhataja,
riigikontrolöri, õiguskantsleri, kohtunike, sh riigikohtunike ning
ka võrdõiguslikkuse voliniku palgad alates 2009. aasta 1.
jaanuarist kuni 2010. aasta 28. veebruarini.
Eelnõu
seletuskirja järgi lähtub see vajadusest “hoida kokku riigi
eelarvevahendeid pidurdunud majanduskasvu tingimustes”.
2009.
aasta kokkuhoid oleks sellega eelarvest 45 miljonit krooni.
Eelnõu esitamisele eelnesid mitu kuud kestnud
läbirääkimised parteide vahel. Ekspress ja Postimees
kutsusid Riigikogu üles oma palgasüsteemi muutma ja keskmisest
palgast lahti siduma ning kogusid lugejatelt sellele ettepanekule tuhandeid
toetusallkirju.
Juhul kui Eesti statistiline keskmine palk peaks
alanema, alaneksid ka sellega seotud palgad nii, nagu praegu kehtiv seadus ette
näeb. Samas rahandusministeeriumi esmaspäeval avaldatud uus ennustus
lähiaastatel keskmise palga alanemist ette ei näe, hoolimata
kõigist muudest majandushädadest.