Taskuraamatud olid tihedalt täis andmeid tema mustade tehingute kohta: summad ning tähekombinatsioonid, mis tähistasid kundesid ja kaasosalisi.

Lisaks võeti mehelt ära kolm mobiiltelefoni, sajakrooniste ja viiesajaste pakke enam kui poole miljoni krooni ulatuses, eri firmade pitsateid ja pangakontode paroole, Diili kõnekaarte ja palju muud, mis maksupetturite elukutse juurde käib.

Politsei vahistas samal päeval ka Ornefeldti EBSi tudengist poja ja veel neli kambajõmmi.

Ülekuulamisel mängis Mati Ornefeldt süütut lambukest. Arveveski üks juhtidest, Imavere mees Kaidu Kepp vaikis nagu haud. Samuti bossi poeg Reijo Ornefeldt. Kuid sellest polnud kasu. Kaabakad ei teadnud, et maksuterminaatorid olid juba mitu kuud neid varjatult jälginud ja telefone pealt kuulanud.

Ning üks olulisemaid tegelasi Marek Allas rääkis, kuidas kunagine naaber Mati Ornefeldt tegi talle umbes viis aastat tagasi ettepaneku koos äri ajada. Ornefeldt pidi fiktiivsest ärist huvitatud kliente otsima, Allas arveid koostama. Arveveski "teenustasu" oli kuus protsenti tehingu maksumusest.

Maksuameti bingovõit: vahele jääb suurfirma

Arvevabrikust veelgi huvitavam oli tema klientuur. Seal polnud mitte ainult kohalikud šlikerdajad, vaid suurfirmad Rootsist ja Soomest, keda Eesti rahvas teab lugupeetud välisinvestorite ja eetilise äri eestvedajatena.

Esimesena murdsid maksuterminaatorid Rootsi suure metsakompanii Södra siinse haru.

Nad väitsid, et firma ostis Kunda terminalis eraisikutelt puitu kokku ilma käibemaksuta. Must raha liikus arvevabriku kaudu.

"Raha kanti Södra poolt üle varifirma kontole," paljastas Marek Allas. "Väljavõetud raha anti Mati kätte, kes pärast omapoolse protsendi mahaarvamist andis sularaha metsamaterjali tegelikele müüjatele. Raha pani Mati tanklast võetud paberkottidesse."

Puidufirmas kureeris keelatud bisnist terminali juhataja ­Jaanus Saame. Asjaga olid seotud veel mõned töötajad.

Arveveskis töötanud Marek Allas väitis, et Mati Ornefeldt viis mingi osa rahast ka Södrasse. "Kas see võis olla Jaanus Saame poolne protsent või nende kui eraisikute endi müüdud kauba eest saadud tasu, seda mina ei tea."

Saame hoidis ülekuulamisel suu lukus. Ütles vaid, et "ei ole toime pannud kuritegu, milles mind kahtlustatakse", ja oligi kõik.

Södra tellimusel uurisid kahtlasi tehinguid KPMG audiitorid. Nad ei tuvastanud, et firma oleks saanud mingit ekstrakasumit. Sellest jääb mulje, et tegemist oli terminali juhataja ja tema kolleegide-tuttavate eraäriga. Kuid on olemas Riigikohtu lahend, mis lubab juhtivtöötaja süü üle kanda firmale.

Nii sattus maksuameti lõugade vahele ka Södra Eesti.

Maksuamet väitis, et tänu varifirmadest saadud arvetele pettis Södra riigilt välja neli miljonit krooni käibemaksu. Samuti jäi tasumata 7,6 miljonit krooni tulumaksu.

Kohtuistungid pidid toimuma Rakveres, aga linna väiksuse tõttu - kõik tunnevad kõiki - viidi protsess üle Kohtla-Järvele.

Kohtunik Anu Ernits ootas kõva sõda, sest arvevabriku tegelasi kaitses tähtede armee: advokatuuri raskekahur ­Moonika Mägi, Virumaa advokaatide esinumber Küllike Namm, Viljandi äss Mart Sikut, noorema põlve staar Carri Ginter jt.

Aga elu pakkus üllatuse. Kohtulahingud jäid ära ja riik sai kogu nõutud raha tagasi.

50 000-le Lõuna-Rootsi metsaomanikule kuuluv Södra pelgas kriminaalkaristust, mis võinuks kõige halvemal juhul viia ettevõtte sundlikvideerimiseni. Lihtsam oli ära maksta neli miljonit krooni käibemaksu, mida riik tagantjärele nõudis. Pluss kriminaalmenetluse kulud ja veel 300 000 krooni riigi tuludesse. Kuu aega tagasi lõpetaski prokurör Rita Hlebnikova kriminaalmenetluse Södra suhtes.

Muuhulgas märkis ta, et Södra Eesti "sundlõpetamine tänases majanduslanguse olukorras oleks selgelt ebaotstarbekas".

Küll aga läksid sundlikvideerimisele arveveski varifirmad.

Kohtu all olnud kümme meest tegid prokuröriga kokkuleppe, võtsid süü omaks ja pääsesid tingimisi karistusega. Mati Ornefeldt jäi aga lisaks ilma mersust ja rohkem kui poolest ­miljonist kroonist.

Tankist Maarjo Kaldalt konfiskeeriti sealhulgas need 200 000 krooni, mille ta pärast eelvangistusest vabanemist pangast välja võttis. Mehel oli sellega nii kiire, et ta peatas Kohtla-Järvel ettejuhtunud Ford Scorpio ja maksis Rakverre viimise eest 4000 krooni.

Matil oli igas firmas "oma jope"

Ornefeldti arveveskist said uurijad nii palju materjali, et nad eraldasid mullu juulis osa sellest eraldi kriminaalasjade jaoks, millest ühte nimetati "Stora Enso Mets ja teised metsafirmad".

Arveveski kohtuasja paberitest jooksevad läbi sellised kuulsad nimed nagu Stora Enso, Metsäliitto ja Lemeks Sadamad.

Arveid koostanud Marek Allas tunnistas uurijatele, et "ettevõtted, kellele me arveid tegime, tundsid meid hästi. Igas ettevõttes oli Matil kontaktisik, kes teadis, millega on tegemist. Stora Ensos oli kontaktisikuks keegi Hardi, mina teda ei tundnud. Lemeks Sadamad ASis oli kontaktisik Ülle ja juhataja Peet Rõigas. Metsäliitto Eesti ASis oli kontaktisik Roman Mihhailov. Nemad olid kõik toimuvaga kursis."

Lemeks Sadamate juht Peet Rõigas ütles Ekspressile uurimise kohta: "Ei tea midagi sellest. Head päeva!"

Stora Ensost öeldi, et mullu jaanuaris viisid uurijad firma Näpi kontorist Rakvere külje all kaasa hulga dokumente. Kohapeal kuulati üle kaks töötajat. "Rohkem infot meil ei ole."

"Ma küll ei usu, et need ettevõtted on tegelenud pettustega," märkis Metsatööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. Ta avaldas arvamust, et eraomanikud müüvad metsa maksudest pääsemiseks arvevabrikute kaudu. Maksuamet aga läheb kallale legaalsetele ettevõtetele jutuga, et nad ei ole piisavalt kontrollinud, kellelt metsa ostsid.

Maksuameti "tugipakett" eksportööridele

Aprillis ehk sel ajal, kui riik Södralt raha kätte sai, arestis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Metsäliitto Eestile kuuluvad kaks maatükki Lääne-Virumaal. Ettevõte sai need vabaks kuu aega hiljem ringkonnakohtu abiga.

Prokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu teatel käib uuri­mine seoses kuriteoga, kus riigil jäi saamata üle viie miljoni krooni makse. Kahtlustatava kujul on tegu ettevõtte keskastme juhiga.

Södras oli asi lihtne: seadustele vilistanud juhtivtöötaja süü võrdsustati firma omaga. Kas sama põhimõte kehtib aga ka siis, kui petturiks osutub keskastme tegelane?

"Seepärast ei saagi me aru, miks meie kinnistuid arestitakse," ütles Metsäliitto Eesti tegevdirektor Enn Sapp. Ta rääkis, et arvevabriku test saavad kasu maksudest kõrvale hoidvad metsa müüjad, mitte aga suurfirmadest kokkuostjad.

"Millist edu saaksime tehingutest arvevabrikutega? Meie ei anna ju raha ära mitte millegi eest. Maksuamet käitub aga jesuiitlikul põhimõttel, et eesmärk pühitseb abinõu. Arvevabrikutest midagi kätte ei saa. Siis tehakse "tugi­pakett" meiesugustele eksportööridele ja selle asemel, et teha normaalselt tööd, peame võitlema maksuameti uurimistalitusega."

Uurimine lekkis

* Mati Ornefeldtil õnnestus Viru Vanglas kasutada mobiiltelefoni. Ta ei teadnud, et osa kõnedest kuulati pealt.

* Tema vestlusest poja Reijoga selgub, et vangidel oli sõbralik valvur ("see kuradi valvur") ja nad teadsid kambrite läbiotsimisest ette.

* Samuti oli Ornefeldt kursis, mida rääkis tankist Maarjo Kalda ülekuulamisel. "Mul on Maarjo tunnistused, on mul olemas," ütles Ornefeldt pojale.