MAKSUMAKSJATE KLUBI: Kümme aastat tagasi esitles Ekspress killukest tõelist võimu Eestis. Vasakult: Olari Taal (tookord Hoiupank), Toomas Sildmäe (majandusminister), Toomas Luman (Eesti Ehitus), Priit Vilba (Wiklar), Hannes Tamjärv (Hansapank), Peeter Kiloman (Primex), Meelis Milder (Baltika), Jüri Raidla (jurist, endine justiitsminister), Rein Lang (jurist, Trio), Siim Kallas (Eesti Pank), Märt Rask (advokaat, endine justiitsminister), Andres Sarri (Eesti Talleks). Tiit Blaat

Selle pildi tõi minu kätte 10 aastat tagasi üsnagi vastu tahtmist üks Maksumaksjate Klubi liige. Mingi hoogne coming out see ei olnud. Juba toona kõhklesid ärimehed, kas on üldse tarvis oma mõtetega avalikkuse ees vehkida. Täna ongi nii, et sõna “ärimees” ei kõla enam ühiskonnas kuigi hästi, “ettevõtja” ja “tööandja” veel kuidagi kõlbavad.

M-Klubi ettevõtjad olid aastal 1993 suurimad eraisikutest tööandjad riigis. Suured firmad polnud veel erastatud. Maksumaksjad tahtsid riigilt vabadust Eesti firmade tegevuseks. Ettevõtluse vabadus teeb kogu rahva jõukaks, oli nende põhisõnum. Siim Kallas ütles Eesti krooni esimesel aastapäeval: “Meie rahvas peab kapitalismi ikka veel muinasjutuks. Selliseks ennemuistseks jutuks, kus rikkaks saab sulane, kes leiab metsast rahapaja. Tegelikult teeb rikkaks läbimõeldud töö.”

Kui M-Klubi end avalikuks tegi, hakkasid riigiametnikud kartma, et Mart Laari valitsus kingib klubile rahapaja. “Kumab oht, et otsustusõigus nii panganduses, majanduses kui ka ajakirjanduses koondub ühe kitsa suletud ringkonna, Eesti Maksuamaksjate Klubi kätte”, kirjutas Kalle Muuli.

Kas Laari valitsus siis jagas M-Klubi liikmetele kingitusi? Meelis Milder ja Andres Sarri suutsid läbi viia Baltika ja Tallinna Ekskavaatoritehase erastamise töökollektiividele rublade eest. Eksperimendi korras, mille käivitas varasem Edgar Savisaare valitsus. Baltika ja Talleks annavad siiani tublisti tööd ja maksavad makse.

Hansapangale, mille asutajad Hannes Tamjärv, Toomas Sildmäe ja Olari Taal on pildil, kingiti küll midagi rahapaja taolist. Riik loovutas neile seitsme miljoni krooni eest kontrolli Hoiupanga üle. Olari Taal ja Heldur Meerits, Hansapanga asutajad, töötasid Hoiupanga üles ja see püsis igal juhul neli aastat kauem kui sovjeetlik Sotsiaalpank. Hoiupanga juhtide sovjeetliku triki tõttu vajus see pank ehk rahapada 1998 maa alla tagasi.

Hoiupanga meeskond aga elab, sealt on pärit tänase Riigikogu nn Kapo komisjoni juht, Tele2 juht, Audentese erakooli, Maksuameti juhid, Vaal Galerii, Balti jaama ja Edelaraudtee omanikud! Keda on tänasele Eestile kinkinud Sotsiaalpank?

Toomas Sildmäe töötas Isamaa valitsuse majandusministrina. Eesti riigi osalus Finest Hotel Grupis koondus sel ajal elegantselt Sildmäe kontrolli alla. Kuid mis erilist kingitust võib näha hotelliketi arendamises, mille kaht väärtuslikumat vara (Palace ja Pärnu Rannahotelli) kiputakse käest ära võtma?
Mitmed M-klubi mehed on end ettevõtlusest välja mänginud. Tartu mees Peeter Kilomani metallivahenduse rahast tekkinud firmad on kaputt. Midagi ilusat polnud ka Priit Vilba ehitusfirma Wiklar pankrotis. Hotell Tallinna ehitust nimetavad Merko ja Haapsalu Uksetehas seetõttu “viimaseks kingituseks endisele sõbrale Vilbale”.

Ettevõtetes, mida 1993 juhtisid Toomas Sildmäe, Rein Lang, Hannes Tamjärv ja Meelis Milder, ei tehta täna nõukogu otsuseid enam eesti keeles. Küll aga tehakse eesti keeles otsuseid erakonnas, mille lõi Maksumaksjate seltskond. Reformierakonnas.

Kui Ekspress peaks selle pildi kümne aasta pärast veel avaldama, peavad tõenäoliselt just kõige laiemate naeratustega mehed ikka veel sama ametit mis täna – poliitikuametit. Lang, Kallas, Rask, ehk ka Vilba. Ja veel üks avala naeratusega mees jääb ilmselt oma liistude juurde – endine justiitsminister Jüri Raidla. Tema advokaadibüroost on saanud õitsev firma, mille kasum võib tänavu vabalt kümme korda ületada Baltika oma.

Reformierakond on ilus projekt, nende 10 aasta plaan – osaleda igas Eesti valitsuses – on end juba viis korda tõestanud. 15 protsenti valijaid tagab kindla turuniši. Ainult et – erakond ei tooda makse!

1993. aastal üritas ka Siim Kallas rahvuskaaslaste kombel rahapada leida. Tema teadmisel kanti meie riigi pangandusest välismaa sulidele 10 000 000 dollarit, mis ei naasnud enam kunagi. Sama suur võis olla Eesti tööstuse kogukasum tol aastal. Reformierakonna  tegevus Eesti majandusvabaduse loomisel ja valijate usaldus andsid Kallasele selle patu eest juba ammu lunastuse. Mitte iga M-Klubi liige ei pea end enam Siim Kallase parimaks sõbraks, sest suhteliselt suvaliste seaduste alusel on rohkem kui pooli Maksumaksjate Klubi liikmeid revideerinud karm maksuamet.

Hannes Tamjärve loodud Hansapank on täna Eestis numero uno, Rein Langi tehtud  Trio raadiogrupp Eesti suurim, Jüri Raidla advokaadibüroo ja Meelis Milderi moetööstus oma ala suurimad. Tublid maksumaksjad senini.

Kui 1993 Isamaa lõhenes ja Indrek Kannik ning Kaido Kama süüdistasid Mart Laari “ärigruppide huvidele allajäämises”, siis aeti küll pöial varbaga segi. Laar nimetas ise kaht huvigruppi: M-Klubi ja aktsiaseltsi Maag (Marek Strandberg ja Agu Kivimägi), millele Laari valitsus rublatehinguga rahapaja sülle mängis. Ent kus on Maagi loodud firmad ja töökohad täna?

Tegelikult juhendusid Laar ja Kallas Maksumaksjate Klubi kuulates eesti vanasõnast “kasta seda kapsast, kes kasvab”. Kurjad oligarhid ei tahtnudki muud kui oma mõttelaadi mõistmist. Erinevalt Berezovskist-Gussinskist-Hodorkovskist Venemaal andsid nemad firmadele, mille nad asutasid või riigilt ostsid, kõvasti lisaväärtust. Olid töömehed. Vene oligarhid ei teinud VAZ autotehases või Aeroflotis muud kui varastasid. Vargusega kaasnesid ka laibad.

Tuleb välja, et Eesti suurettevõtjad vähemalt sellelt fotolt tunnevad piiri, on seega härrasmehed. Sobib uhke olla küll.

Miks klubi enam koos ei käi?!