19.04.2007, 00:00
Mängides miljonäriks
Rahast tähtsam on rahavoog, teavad noored rahategemishuvilised, kes mängivad Ameerika investeerimisguru Robert Kiyosaki leiutatud lauamängu “Cashflow”. Klubiseinte vahelt on mängijad jõudnud miljonitehinguteni ka päris äris.
Sammun esmaspäeva õhtul
“Cashflow’d” mängima vastakate tunnetega. Olles
mõne aasta eest lugenud Robert Kiyosaki bestsellerit “Rikas isa,
vaene isa”, olen hoiatatud, et “Cashflow” (inglise k
“rahavoog”) on peegli eest. Saan enda kohta teada, mis laadi suhe
mul rahaga on. Kes see ikka enda kohta karmi tõtt talub? Tagatipuks
pidavat mäng mängijat ka jäägitult muutma...
Mu kahtlused seljatab uudishimu. Põnev on oma rahanägemise võimet proovile panna. Just seda oskust Kiyosaki leiutatud ja teda püstirikkaks teinud lauamäng osalejatele õpetab. Julgen väita, et üleilmseks menukiks kujunenud rikastumisõpik “Rikas isa, vaene isa” on ennekõike reklaamtekst mängule ning alles seejärel vaeste teejuht rikkuse maailma.
Rahavoomängu korraldab ja Cashflow Klubi veab Eestis EBSi tudeng Peeter Pärtel (23). Enne Kiyosaki vaimutööga tutvumist nühkis ärgas noorsand itimeeste buumi harjal IT-kolledži pinki, aga rikastumisõpik ärgitas teda suunda muutma. “Hakkas koitma, et IT-värk on kitsas spetsialiseerumise asi ja mida targemaks saad, seda kitsamaks haare läheb. Raamatust tulenev arusaamine mõjutas otsima laiemat pilti.”
2004. aasta talvevaheajal loetud raamat mõjutas Peetrit hankima Kiyosaki rahavoomängu. “Esimest korda mängisin sõbrannaga. Ei mäleta, kes meist siis võitis.” Esmaspäeva õhtul, kui Peeter mängulauda üles seab, on see talle enam kui sajas kord rahavoomängu astuda.
Rahavoog kavalam kui Monopol
Pealtnäha meenutab rahavoomäng Monopoli. Detailides on see aga kruntidele majade ning majade kohale hotellide ehitamisest keerukam. Selles peitub ka mängu hariv ning mängija olemust avav nüanss – kas ta suudab näha etteantud rahanumbrite taha? Teine, olulisem erinevus Monopolist on asjaolu, et ühe mänguringi asemel on kaks – “oravaratas” ja “kiirtee”. Kiyosaki metafoorid peegeldavad elu. Oravaratas näitab mängijale kaheksast viieni rügavat, pärast palgapäeva ja arvetekuhja tasumist järgmise palgapäevani virelevat inimest. Selle mänguosa eesmärk on koguda niipalju passiivset tulu, et see kataks kõik igapäevakulud. Siit algab kiirtee, mis kujutab investeeringutest elavaid rantjeesid. Kiirteel on rahategemisest tähtsam eesmärk oma unistuse täitmine. Ja nagu rahakate maailmas kombeks, on unistust võimalik osta. Nõnda tuleb ka “kiirteel” ikka tulu teenida. Muide, teatud mahuga rahavoo juures on võimalik mäng võita, aga kas see võit nii magus on kui oma unistuse äraostmine...
Kolmest mänguks eraldatud tunnist kaks kulub meie laudkonnal oravarattas rabelemisele – samm haaval passiivse tulu kasvatamisele Kiyosaki terminiga väljendudes “heade tehingute” äratundmise kaudu. Matemaatika tundmine ei tee seejuures paha. Arvestusoskus ongi peamine, mida mängus orienteerumiseks valdama peab. Nagu ka päris äris õnnestumiseks.
Ootamatult ruttu pärast kiirteele jõudmist võidab mängu Peeter. Mänguklubi pidaja ning mängude korraldaja tunnistab üllatusega, et “polegi ammu võitnud”! Samal ajal sipleb kaks inimest me laudkonnast veel oravarattas ja pääsu ei paista.
Mängu eeskujul päris äris
“See on hea mäng selle poolest, et õpid küll ajapikku kõiki ettetulevaid kaarte tundma ja näed peale vaadates, mis tehinguga tegu, aga ette tulevad need mängus juhuslikult. See on nagu Eesti ärikeskkon na tun dmaõppimine. Tead kõiki nüansse, aga elu teeb oma korrektiivid ja sunnib vastavalt reageerima,” selgitab Peeter.
Sügisel 2004, kui ta oli mängulauas piisavalt harjutanud ja lähtudes Kiyosaki soovitusest – enne kui midagi rahaga teed, otsi lisateadmisi selle valdkonna kohta, kus teenida kavatsed – käinud kinnisvaramaaklerite kursustel, käivitas Peeter oma esimese rahavoo. Ostis kahetoalise korteri Tallinnas ja üüris välja. Pärast laenu ja maksude tasumist jäi üürirahast kätte 676 krooni. “See oli täpselt selline tehing, nagu Kiyosaki otsida soovitab, korter natuke alla turuhinna.” Nüüd on see korter Peetril müügis, sest enne tõenäolist kinnisvarakrahhi on targem raha välja võtta. Ja krahhi oludes odavalt uut kinnisvara kokku osta.
Klubiks muutus rahavoo seltskond 2006. aasta kevadel, kui mängima hakati iga nädal. Praegu kuulub Peetri Cashflow Klubi meililisti üle 150 inimese. Klubi tuumik, kümmekond mängijat, on juba ka väljaspool mängu, päris tehingutes äripartneriteks. Peetri teada on nii mõneski neist, valdavalt kinnisvaratehingutes, ka miljoneid teenitud. “Mõni tuli klubisse, olles tegevmiljonär, kel oli vaja uusi äriideid. Teine jälle tuli tutvusringkonna pärast, et oma ideele kaasosalist leida.
Peeter lööb kokku, et kui ta kogu Kiyosaki nõu järgides alates 2004 sügisest soetatud vara rahaks teeks, jääks talle pärast laenude tagastamist kätte paarsada tuhat krooni alla miljoni. “Aasta lõpuks peaks netoväärtus miljonini jõudma küll.” Kolme aastaga miljonini jõudmine polegi paha tulemus, kui arvestada, et palgatööd teiste heaks pole Peeter seni teinud. Ega kavatsegi teha. “Kui ma täna läheksin palgatööle, saaksin igakuiselt kindlasti rohkem kui praegu. Pikemas perspektiivis usun, et nii on mulle siiski kasumlikum. Tegelen parem enda ja pere ettevõtmistega.” Peetri isal on õmbluse, Peetril tuleohutuse väikeettevõte. “Seda ei maksa passiivse tuluga segi ajada. Passiivne tulu on see, mille heaks ise midagi jooksvalt tegema ei pea. Pange tähele lääneriikide maksuseadusi. Aktiivne ehk palgatulu on rohkem maksustatud kui passiivne. Palgatulu puhul lisandub tulumaksule ka sotsiaalmaks, passiivse tulu puhul on ainult tulumaks. Seega ütleb riik oma maksupoliitikaga meile väga selgelt, et passiivne sissetulek on kasulikum kui aktiivne. Sestap tulebki otsida passiivset tulu.”
Õpilane ja guru
Muide, oma eeskuju, Robert Kiyosakiga on Peeter päriselt kohtunud. Lausa kolm korda. Peeter osaleb aeg-ajalt USAs vabatahtlikuna Kiyosaki promoüritustel. Esimene kord Kiyosakiga vesteldes selgus, et ei olnud autoril Eestist õrna aimugi. Teisel korral oli Peetril juba maailma atlas ja Eestit tutvustav raamat kaasas. “Siis ta kutsus mu lavale ja küsitles umbes viis minutit. Mulle tundus see muidugi igavik. Sain siis nii talle kui ka muule rahvale näidata, kus Eesti asub.” Kolmas põgus kohtumine iidoliga oli Peetril mullu sügisel. Seekord tuli juba Kiyosaki Peetrit tervitama.
“USAs käies sain aru, et paljud inimesed küll loevad Kiyosakit, aga ei võta ise midagi ette. Pärast toda lavalkäiku tulid paljud minu juurde hästi üksikasjalike küsimustega, et kuidas ma ikka korteriostu puhul rahavoo välja arvutasin. Kiyosaki ütleb, et tegelikult on tähtsam küsimus “miks?”. Selle, kuidas midagi teha, saab ju ise välja uurida. Mina küsin jällegi “miks mitte?”, kui näen võimalust midagi teha.”
Mu kahtlused seljatab uudishimu. Põnev on oma rahanägemise võimet proovile panna. Just seda oskust Kiyosaki leiutatud ja teda püstirikkaks teinud lauamäng osalejatele õpetab. Julgen väita, et üleilmseks menukiks kujunenud rikastumisõpik “Rikas isa, vaene isa” on ennekõike reklaamtekst mängule ning alles seejärel vaeste teejuht rikkuse maailma.
Rahavoomängu korraldab ja Cashflow Klubi veab Eestis EBSi tudeng Peeter Pärtel (23). Enne Kiyosaki vaimutööga tutvumist nühkis ärgas noorsand itimeeste buumi harjal IT-kolledži pinki, aga rikastumisõpik ärgitas teda suunda muutma. “Hakkas koitma, et IT-värk on kitsas spetsialiseerumise asi ja mida targemaks saad, seda kitsamaks haare läheb. Raamatust tulenev arusaamine mõjutas otsima laiemat pilti.”
2004. aasta talvevaheajal loetud raamat mõjutas Peetrit hankima Kiyosaki rahavoomängu. “Esimest korda mängisin sõbrannaga. Ei mäleta, kes meist siis võitis.” Esmaspäeva õhtul, kui Peeter mängulauda üles seab, on see talle enam kui sajas kord rahavoomängu astuda.
Rahavoog kavalam kui Monopol
Pealtnäha meenutab rahavoomäng Monopoli. Detailides on see aga kruntidele majade ning majade kohale hotellide ehitamisest keerukam. Selles peitub ka mängu hariv ning mängija olemust avav nüanss – kas ta suudab näha etteantud rahanumbrite taha? Teine, olulisem erinevus Monopolist on asjaolu, et ühe mänguringi asemel on kaks – “oravaratas” ja “kiirtee”. Kiyosaki metafoorid peegeldavad elu. Oravaratas näitab mängijale kaheksast viieni rügavat, pärast palgapäeva ja arvetekuhja tasumist järgmise palgapäevani virelevat inimest. Selle mänguosa eesmärk on koguda niipalju passiivset tulu, et see kataks kõik igapäevakulud. Siit algab kiirtee, mis kujutab investeeringutest elavaid rantjeesid. Kiirteel on rahategemisest tähtsam eesmärk oma unistuse täitmine. Ja nagu rahakate maailmas kombeks, on unistust võimalik osta. Nõnda tuleb ka “kiirteel” ikka tulu teenida. Muide, teatud mahuga rahavoo juures on võimalik mäng võita, aga kas see võit nii magus on kui oma unistuse äraostmine...
Kolmest mänguks eraldatud tunnist kaks kulub meie laudkonnal oravarattas rabelemisele – samm haaval passiivse tulu kasvatamisele Kiyosaki terminiga väljendudes “heade tehingute” äratundmise kaudu. Matemaatika tundmine ei tee seejuures paha. Arvestusoskus ongi peamine, mida mängus orienteerumiseks valdama peab. Nagu ka päris äris õnnestumiseks.
Ootamatult ruttu pärast kiirteele jõudmist võidab mängu Peeter. Mänguklubi pidaja ning mängude korraldaja tunnistab üllatusega, et “polegi ammu võitnud”! Samal ajal sipleb kaks inimest me laudkonnast veel oravarattas ja pääsu ei paista.
Mängu eeskujul päris äris
“See on hea mäng selle poolest, et õpid küll ajapikku kõiki ettetulevaid kaarte tundma ja näed peale vaadates, mis tehinguga tegu, aga ette tulevad need mängus juhuslikult. See on nagu Eesti ärikeskkon na tun dmaõppimine. Tead kõiki nüansse, aga elu teeb oma korrektiivid ja sunnib vastavalt reageerima,” selgitab Peeter.
Sügisel 2004, kui ta oli mängulauas piisavalt harjutanud ja lähtudes Kiyosaki soovitusest – enne kui midagi rahaga teed, otsi lisateadmisi selle valdkonna kohta, kus teenida kavatsed – käinud kinnisvaramaaklerite kursustel, käivitas Peeter oma esimese rahavoo. Ostis kahetoalise korteri Tallinnas ja üüris välja. Pärast laenu ja maksude tasumist jäi üürirahast kätte 676 krooni. “See oli täpselt selline tehing, nagu Kiyosaki otsida soovitab, korter natuke alla turuhinna.” Nüüd on see korter Peetril müügis, sest enne tõenäolist kinnisvarakrahhi on targem raha välja võtta. Ja krahhi oludes odavalt uut kinnisvara kokku osta.
Klubiks muutus rahavoo seltskond 2006. aasta kevadel, kui mängima hakati iga nädal. Praegu kuulub Peetri Cashflow Klubi meililisti üle 150 inimese. Klubi tuumik, kümmekond mängijat, on juba ka väljaspool mängu, päris tehingutes äripartneriteks. Peetri teada on nii mõneski neist, valdavalt kinnisvaratehingutes, ka miljoneid teenitud. “Mõni tuli klubisse, olles tegevmiljonär, kel oli vaja uusi äriideid. Teine jälle tuli tutvusringkonna pärast, et oma ideele kaasosalist leida.
Peeter lööb kokku, et kui ta kogu Kiyosaki nõu järgides alates 2004 sügisest soetatud vara rahaks teeks, jääks talle pärast laenude tagastamist kätte paarsada tuhat krooni alla miljoni. “Aasta lõpuks peaks netoväärtus miljonini jõudma küll.” Kolme aastaga miljonini jõudmine polegi paha tulemus, kui arvestada, et palgatööd teiste heaks pole Peeter seni teinud. Ega kavatsegi teha. “Kui ma täna läheksin palgatööle, saaksin igakuiselt kindlasti rohkem kui praegu. Pikemas perspektiivis usun, et nii on mulle siiski kasumlikum. Tegelen parem enda ja pere ettevõtmistega.” Peetri isal on õmbluse, Peetril tuleohutuse väikeettevõte. “Seda ei maksa passiivse tuluga segi ajada. Passiivne tulu on see, mille heaks ise midagi jooksvalt tegema ei pea. Pange tähele lääneriikide maksuseadusi. Aktiivne ehk palgatulu on rohkem maksustatud kui passiivne. Palgatulu puhul lisandub tulumaksule ka sotsiaalmaks, passiivse tulu puhul on ainult tulumaks. Seega ütleb riik oma maksupoliitikaga meile väga selgelt, et passiivne sissetulek on kasulikum kui aktiivne. Sestap tulebki otsida passiivset tulu.”
Õpilane ja guru
Muide, oma eeskuju, Robert Kiyosakiga on Peeter päriselt kohtunud. Lausa kolm korda. Peeter osaleb aeg-ajalt USAs vabatahtlikuna Kiyosaki promoüritustel. Esimene kord Kiyosakiga vesteldes selgus, et ei olnud autoril Eestist õrna aimugi. Teisel korral oli Peetril juba maailma atlas ja Eestit tutvustav raamat kaasas. “Siis ta kutsus mu lavale ja küsitles umbes viis minutit. Mulle tundus see muidugi igavik. Sain siis nii talle kui ka muule rahvale näidata, kus Eesti asub.” Kolmas põgus kohtumine iidoliga oli Peetril mullu sügisel. Seekord tuli juba Kiyosaki Peetrit tervitama.
“USAs käies sain aru, et paljud inimesed küll loevad Kiyosakit, aga ei võta ise midagi ette. Pärast toda lavalkäiku tulid paljud minu juurde hästi üksikasjalike küsimustega, et kuidas ma ikka korteriostu puhul rahavoo välja arvutasin. Kiyosaki ütleb, et tegelikult on tähtsam küsimus “miks?”. Selle, kuidas midagi teha, saab ju ise välja uurida. Mina küsin jällegi “miks mitte?”, kui näen võimalust midagi teha.”