Jippii Balti ja Venemaa piirkonna juht Rain Sepp ütleb, et Eestis on kaks-kolm tõsisemat tegijat, kes jagavad lõviosa teismelistele suunatud mobiililisateenuste turust. Nende kõrval on veel mõni väiksem nišitoodete pakkuja, kelle tooted mõeldud näiteks ainult täiskasvanutele. "Liiga hästi ei lähe meist kellelgi," nendib Sepp. "Turg on küll kasvanud, aga tegijaid on ka juurde tulnud. Me ei ole veel Euroopas, kus mobiilimeelelahutus on tõeline tööstusharu, millest käib aastaga läbi miljoneid eurosid.” P>

Jippii suurim konkurent on Norra Schibstedi kontserni kuuluv Inpoc. Mõlemad firmad tegutsevad lisaks Skandinaaviale ka kolmes Balti riigis. Kui Eesti turul on logode-helinate järele olnud pidevalt kasvav nõudlus juba aastaid, siis Lätis ja Leedus on alles viimasel ajal toimunud peadpööritavalt kiire areng.

Käes on mängude aeg

"Monofooniliste helinate ja mustvalgete logode aeg on ümber. Peale tulevad värvilised logod, polüfoonilised helinad ja Java-mängud,” teab Inpoc Eesti juht Toomas Jürjo. Inpocil on poolesaja krooni eest pakutavaid mänge "lõpmatu hulk".

Kuigi Jippiilt saab mänge poole odavamalt ehk 25kroonise tükihinnaga, läheb neid nädalas kaubaks alla saja. Võrreldes helinate ja logodega on see arv köömes. "Müügist 75-80 protsenti on helinad, graafika alla veerandi,” märgib Sepp. Helinad on noore tarbijaskonna seas endiselt minevam kaup, sest muusikahitid vahetuvad tihti ja ajaga tuleb kaasas käia.

Koostöös mängutootjatega üle maailma oleksid nad praegu valmis pakkuma üle 600 mängu, räägib Sepp. Kuid palju seisab just telefonimudelite taga. "Mida ägedamaks lähevad telefonid, seda kihvtimaks ja laiemaks muutub ka meie tootevalik.”

Juba on olemas ka telefonide vahel mängitavad mängud. Tulevikus peaks saama ka arvuti tagant mobiiliomaniku vastu mängida. Kui kaugele mobiilimängud edasi võivad areneda, ei oska keegi öelda. Esilagu mobiiltelefon siiski populaarsete Sony PlayStationi ja Microsofti X-Boxi mängukonsoolidega ei võistle.

Aukartustäratava kiirusega kasvab mobiili kaudu salastatud saatjaga sõnumite saatmine. Pea kümme tuhat noort on loonud endale SMS-identiteedi. See on sama nagu mõnes internetiportaalis suvalise kasutajanime all teiste kirjutatut kommenteerida. Ainult et SMS-teenuste eest tuleb alati maksta. Näiteks suvisel ajal unetuid noori vaimustanud menusaates "Ö" oli võimalik sel moel teleekraani vahendusel teistele sõnumeid saata. "Meediaasjatundjad ütlesid meile, et mitte kusagil maailmas ei vaata mitte keegi sellisel kellaajal telekat. Aga meilegi ootamatult tekkis saatele üsna ruttu kindel ja üsna arvestatav vaatajaskond,” räägib Jürjo.

Uueks trendiks mobiilinduses on meilgi tõusmas piltsõnumite saatmine. "Inimestele meeldib jagada seda, mis nad on ise loonud," märgib Radiolinja Eesti juht Sami Seppänen. "On ju palju kiirem ja odavam teha endast Eiffeli torni kõrval pilti ja saata see paari sekundiga kümnele sõbrale kui et osta kümme postkaarti, need valmis kirjutada, osta postmarke ja otsida postkasti. Ma olen päris kindel, et paari lähema aasta jooksul kandub postkaartide saatmine üle mobiilile.”

Tootjad operaatorite vastu

Eestis kulutab inimene keskmiselt viis protsenti oma sissetulekust telekommunikatsiooniteenuste kasutamisele. Seda on tunduvalt enam kui keskmisel eurooplasel. Lihtsalt eestlaste sissetulek on väiksem. "Me konkureerime kõigi teiste teenustega, sest tarbija raha hulk on piiratud,” ütleb Tele 2 juht Üllar Jaaksoo.

Mobiilimeelelahutuse pakkujate teine ootus seostub senisest tunduvalt kiiremat andmesideühendust võimaldava kolmanda põlvkonna mobiilsidega 3G. Tänavu suvest on kõigil kolmel Eesti mobiilioperaatoril 3G-võrgu litsents olemas. Ometi ei kiirusta keegi neist veel maste püstitama. Seadus annab aega 2010. aastani, mil uue võrguga peab olema kaetud 30 protsenti riigi elanikkonnast.

Operaatorid on sõltuvuses tehnoloogiatootjatest. Kui uue põlvkonna mobiilsidest kolm aastat tagasi rääkima hakati, ei olnud tootjad selleks veel tehniliselt valmis. Nüüd aga on lood teised. "Näha on, et Nokia, Ericsson ja Siemens tahavad juurutada 3Gd," ütleb Jaaksoo. Samad tootjad ehitavad ka Eesti operaatorite võrgusüsteeme.

"3G on järjekordne pauk jooksevkonto defitsiidile,” märgib Jaaksoo. "Kui Eesti 400 000 mobiilikasutajat hangivad endale uued telefonid, mis maksavad vähemalt 4000 krooni, siis voolab juba ainuüksi sellega Eestist välja enam kui poolteist miljardit krooni.” P>

Ka Sami Seppänen nendib, et Euroopas on operaatorid liialt tootajate surve all. Kui Jaapanis saab operaator tarnijat suunata ja ise otsustada, millal mingi toode turule lükata, siis Euroopas on tiheda konkurentsi tõttu operaatorid nii väikesed, et nad on suruseisus tootja ja tarbija vahel ning peavad lähtuma nende pakkumisest ja nõudlusest. "Tänu koostöölepingule maailma suurima operaatoriga Vodafone saame nüüd öelda tarnijale, et meie otsustame, sest meie käes on klient,” sõnab Seppänen. 3G tuleb siis kui tarbija, mitte pelgalt tehnoloogia on selleks valmis.