Tallinna-Helsingi tunneli kriitikud küsivad, kust küll leida massid, kes seda kasutama peaks. Pakun välja viisi, kuidas saada merealustele süstikrongidele iga päev lisaks kuni 50 000 klienti. Selleks tuleks Soome lahte ehitatavale kunstsaarele rajada Tallinna-Helsingi ühislennujaam.

Lennujaamasid, mis teenindavad korraga kahte riiki, on ehitatud varemgi, näiteks enam kui poole sajandi vanune EuroAirport Basel Mulhouse Freiburg asub täpselt Šveitsi ja Prantsusmaa piiril, paikneb korraga „mõlemas“ riigis. Lennujaamakoode on ­Mulhouse-Freiburgi lennuväljal koguni kolm – MLH (tähistab Prantsusmaa lennuvälja) ja BSL (Šveitsi oma), lisaks veel EAP (EuroAirport) neutraalse tähistusena.

Võib püstitada hüpoteesi, et nii Tallinna kui ka Helsingisse lendavad lennufirmad rõõmustaksid tehissaare-lennujaama üle; ühildamine võimaldaks optimeerida kulusid ja graafikuid. Uue transiitsõlme atraktiivsus kasvaks nii Aasia kui Ameerika perspektiivist, sest vaid lühikese rongisõidu kaugusele jaamast jääks niihästi Soome kui ka Baltikum. Viimane on kaugelt vaadatuna aga peaaegu Kesk-Euroopa.

Nüüd arvud. Helsingi Vantaa lennujaama läbib aastas 20,8 miljonit reisijat ja Tallinnas on ületatud 3 miljoni piir.

Avalehele
111 Kommentaari