Margit Tätte: “Õppides on elu värvilisem”
Pärast gümnaasiumi astus Margit Tallinna pedagoogilisse instituuti, kus lõpetas kultuuriteaduskonnas tantsujuhtimise eriala. Pärast kooli sai ta tööle Kalamaja lasteaeda, kus töötas liikumisõpetajana, kuni tehti ettepanek hakata ka lasteaiaõpetajaks. “Võtsin pakkumise vastu ja asusin Tallinna pedagoogilise seminari kaugõppe osakonda õppima eelkoolipedagoogikat. Õppetöö kestis kolm aastat ning andis rakendusliku kõrghariduse tunnistuse. Tookord olin alguses pisut üleolev, et mida seal lasteaiakasvataja töös ikka õppida, aga kohe sai selgeks, et lisaks heale tahtmisele on igal alal omad teadmised ja oskused vajalikud.”
Kolmas kord kooli
Ka kolmas kord võttis Margit koolitee jalge alla. Seekord pidi ta õppima, teades, et ees seisab elukohavahetus Tallinnast Vilsandi saarele, kus pole võimalusi avada ei lasteaiarühma ega teenida leiba tantsuõpetajana.
“Uurisin looduskaitse ja keskkonnaga seotud erialasid algul kõrgkoolides, aga tundsin, et enam ei jaksaks neli aastat koolis käia, ja lisaks on ka kõik kaugõppe võimalused tasulised. Kõik see pani järele mõtlema, kas minu eas on mõistlik selliseid investeeringuid teha. Noorena ei kahtleks ka tasulise õppe kasutamises. Lõpuks leidsin Räpina aianduskooli erialade hulgast keskkonnakaitse, lugesin õppeaineid, mida oli palju ning väga põnevad, ja otsus oli kohe kindel. Esimesel päeval saatsin dokumendid teele. Õppisin Räpina aianduskoolis keskkonnakaitset. Sain aru, kui vähe ma sellest erialast ja ümbritsevast loodusest laiemalt üldse tean,” räägib Margit.
Kuidagi väga loomulikult on elu suunanud nii, et Margiti praegused tööülesanded on kõik õpitud erialaga seotud.
Saarevahina seirealal veeproove kogudes saaks ka kohapealse koolitusega hakkama, aga Margit ütleb, et tore on rohkem teada, kuidas süsteem töötab, miks ja millega seotud on. Saarevahi ametis on koolitarkustest kasu veel planeeringute, seaduste ja eriti looduskaitseseaduse vallas. “Ka inimestega vesteldes saan aru, millest jutt käib, ja oskan sõna sekka öelda. Tahtsime külaseltsiga rajada iseseisvalt saarele matkarajad ja lõkkeplatsid, kuid olin siis juba koolis saanud vajalikest eeltöödest ja kooskõlastustest nii palju teada, et nüüdseks on toimiv lahendus RMK abil leitud.”
Õpib veel
Kõige rohkem tunneb Margit iga päev rõõmu teadmistest ümbritseva kohta. “Linnud, loomad ja taimed – teades neid nimepidi ja nende iseloomu, on tunne, et suhtled tuttavatega.” Margit tunnistab, et talle on alati meeldinud õppida. “Tore tunne, kui oled midagi uut teada saanud või kui otsad jooksevad kokku ja elu saab värvilisem. Eks selline kaugõppe vormis kutseõpe annab endale võimaluse valida, kui palju siis õppimisele pühenduda. Alati on võimalus ju sügavuti minna, kui teeots kätte näidatud ja huvi tekkinud. Selle koha peal tahaks kiita ja tänada õpetajaid.”
Margiti sõnul tema elukestev õpe kolme kooliga ei piirdu. Kui Räpinas kool läbi sai, oli naisel just õppimise hoog sees ja ta pidas isegi aru, kas minna veel maaülikooli. “Võib olla kunagi lähengi, oleksin valmis küll. Kuigi viimasel ajal olen mõelnud hoopis meditsiinikooli peale, sest kui saarel peaks olema vajadus hädaolukorras abi anda, siis hoolimata läbitud koolitustest jääb oskusi ikka napiks.”
Margit usub, et elukestev õpe parandab konkurentsivõimet juba seetõttu, et inimene saab õpingutest tohutu palju energiat ja enesekindlust juurde ka siis, kui õpingud otseselt tööga seotud pole. “Vanemaks saades on kaasas juba mõningane elukogemuste pagas, mis teeb õppimise nauditavaks tegevuseks. Oskad süveneda, õpid enda jaoks ja tunned uute teadmiste ja iseenda üle tõelist rõõmu.”
