EE

Täna kirjutame konkurentidest. Kirjutame Eesti Meediast ja Margus Linnamäest.*

Näiteks spekuleeritakse, et Margus Linnamäe kontrollib nüüdsest mõlemat Eesti suuremat kinnisvaraportaali kv.ee ja city24.ee –see pole küll lõpuni tõestatud. Samas on fakt, et kinnisvarafirmad kaebavad portaalide poolt järsku letti löödud kahekordse hinnatõusu üle - on see kokkusattumus – igal juhul tuleb see lõpuks kõigi taskust, kes ostavad, müüvad, üürivad või vahetavad oma kortereid. Ja sellepärast kirjutamegi, et see pole lihtsalt konkurentide vaheline nagelemine, vaid asi mis puudutab kõiki.

Kõigepealt faktid. Eelmise aasta märtsis ostis Ilmar Kompus uudisteagentuuri BNS. Tehing tuli üllatusena. Sky Media direktorina meelelahutusraadiojaamade ketti juhtinud Kompus polnud varem näidanud üles huvi uudisteäri suhtes. Ostu kommenteerides ütles Kompus isegi, et Sky Medial ja BNSil ühist äri pole ega tule. Muus osas olid sõnad aga suured. Sõltumatul uudisel on väärtus, kiitis Kompus. Investeering teenib tagasi 5–10 aastaga, pajatas Kompuse nõunik Tõnis Haavel pikkadest plaanidest.

Nagu varsti selgus, tähendasid pikad plaanid Kompuse-Haaveli kalendri järgi kaht kuud. Mais 2014 sai BNSi enamusomanikuks Eesti Meedia suurim aktsionär, Eesti apteegiäri pikaaegne kuningas Margus Linnamäe. Möödus veel mõni nädal, ja Linnamäe oli juba BNSi täisomanik.

Arvestades firmade ostmise-müümise keerukust – läbirääkimised, lepingud, advokaadid, raamatupidajad, due diligence, kus ostja puurib ostetavat iga nurga alt –, on Kompus-Haavel erakordselt kiired vennad. Seejuures tuleks arvestada, et Margus Linnamäe sõnul tulid Kompus-Haavel talle ise BNSi pakkuma. Seega võib ehk samuti öelda, et Kompus-Haavel on erakordselt muutliku meele või tõerääkimisse erakordselt loominguliselt suhtuvad ärimehed: märtsis pikad plaanid ja pateetilised hüüded uudisteäri kohta, kaks kuud hiljem kõik unustatud ja edasi müüdud.

Hüppame nüüd ajas mõned kuud edasi ja ruumis 600 kilomeetrit lõuna poole, Leedu pealinna Vilniusesse. Oktoobri alguses 2014 kirjutas ajaleht Postimees, et Lõuna-Aafrika ettevõtte Naspsers müüb ja Eesti Meedia ostab Balti riikides tegutseva ja mitmeid kuulutusteportaale opereeriva firma Allegro. Eestis olid Allegro käes portaalid kv.ee ja osta.ee, kuid eriti tugevalt olid lõuna-aafriklased sees just Leedu turul.

Oluline on siin aga muu. Nimelt omas Eesti Meedia Leedus juba ennegi mitmeid meediatooteid ja seepärast oleks Eesti Meedia senise Leedu-äri ja lõuna-aafriklastelt ostetava Leedu-äri ühendamine nõudnud Leedu konkurentsiameti heakskiitu. Konkurentsisameti heakskiidu nõudele viitab nii Postimehe uudis ja sellest kirjutab ka tehingut nõustanud advokaadibüroo Lawin.

Me ei tea, mida oleks Leedu konkurentsiamet otsustanud. Võib-olla oleks koondumise heaks kiitnud, võib-olla mitte. Või oleks heaks kiitnud tingimuslikult: tohite ühendada need kaks firmat, aga ainult juhul, kui müüte osa kuulutusteportaale kolmandatele isikutele. Lõpuks Leedu konkurentsiametilt heakskiitu otsima ei hakatudki. Mullu detsembri alguses – ehk kaks kuud pärast Allegro ostmist lõuna-aafriklastelt – müüs Eesti Meedia maha suurema osa oma senisest Leedu-ärist, ajakirjade kirjastuse Žurnalų Leidybos Grupę (ŽLG). Ostjaks oli Hollandi ettevõte STAK Kemplake.

Taaskord kiire tegutsemine. Kahe kuuga leiti Hollandist mingid tüübid, kel polnud meediaäriga mingit kokkupuudet, tehti ära kõik vajalikud protseduurid, läbirääkimised, juriidika ja hopsti! – oldigi Leedu konkurentsiameti huviorbiidist väljas. Kõik see kokku tundub nii uskumatu, nii kiire ja nii tagamõttega, et Leedu ajakirjanduses on spekuleeritud, kas pole tegu teeseldud tehingutega. Et mingeid salapäraseid Hollandi meediaärimehi pole olemas, et tegu on Hollandi tankistidega ja tegelikult kontrollib Eesti Meedia ehk Margus Linnamäe Hollandi firmat STAK Kemplake ja selle kaudu Leedus tegutsevat ŽLGd edasi.

Tõsi on see, et Linnamäel on juba ammu Hollandiga soojad suhted. Nii Eesti Ekspress kui ka Äripäev on aastate jooksul mitmel korral kirjutanud Linnamäe diilidest apteegiäris, kummalistest ostudest-müükidest, erinevatest ettevõtetest ja off-shore'idest. Ka täna käib Linnamäele kuuluva ravimikontserni Magnum äri läbi Hollandi ettevõtte MM Holdings B.V. Reaalselt pole MM Holdingsil Hollandiga siiski muud ühist peale aadressi. MM Holdings „asub“ Amsterdami kaguosas ühes uhkes bürookompleksis tegutseva ning juriste, maksukonsultante, audiitoreid ja korporatiivnõustajaid ühendava ettevõtte Intertrust „riiulil“. Intertrusti nime võiks tõlkida kui „rahvusvaheline usaldus“ ning just erinevatest maailmanurkadest pärit ettevõtete ja varakate eraisikute usaldusega daamid ja härrad Intertrustist kauplevadki.** Margus Linnamäe on kahtlemata varakas isik.

Samamoodi Hollandi riiulil eksisteerib ka Eesti Meedia Leedu-äri ostnud STAK Kemplake. STAK on lühend hollandikeelsest terminist „Stichting Administratiekantoor“ – see on Hollandi õigusruumis eksisteeriv juriidiline keha, teatud tüüpi fond, mille abil on võimalik omandit kontrollida. Kes tahab STAK Kemplaket ütles otsida, jõuab samuti Amsterdami kaguossa, ühte 18korruselisesse rohelist klaasist büroohoonesse. Siin tegutseb Henley Trust – taaskord advokaate ja maksukonsultante koondav rahvusvaheline seltskond.*** Just Henley Trusti „riiulil“ asubki STAK Kemplake, samuti kümned ja kümned teised STAKid. Ja just Henley Trusti partnerid Laurens Rinkes ja Hans Fraats istuvad Leedu kirjastuse ŽLG esindusorganites, samuti on ŽLG esindusorganites briti taustaga Cameron Geoffrey Greaves ja Eesti Meedia juhatuse liige Toomas Issak. Viimase puhul saab öelda, et kuna Eesti Meediale jäi alles pisike, 10protsendine osalus ŽLG-s, siis seepärast Issak veel firmaga seotud ongi. Aga kas tõesti ainult 10 protsenti? Äkki kontrollib Eesti Meedia endiselt kogu ŽLGd?

Ühe vastuse annab ŽLG juhtide Laurens Rinkesi ja Hans Fraatsi taust. Kui minna Henley Trusti kodulehele ja vaadata nende meeste profiile, torkab järsku silma veel üks tuttav nägu. Kohe Laurens Rinkesi kõrval on Henley Trust partnerite nimekirjas ka üks Eesti soost mees – Aare Kurist. Henley Trust kirjutab Kuristi kohta, et tegu on rahvusvahelise maksueksperdiga, kes alustas oma karjääri audiitorifirmas PWC ja enne Henleyga ühinemist juhtis Eestis mitu aastat üht suurt erafirmat. Henley Trust jätab ainult ütlemata, mis on selle firma nimi, mida Kurist juhtis: Magnum Medical.

Teeme puust ja punaseks. Et vältida Leedu konkurentsiameti menetlust, müüs Eesti Meedia oma Leedu äri ühele Hollandi „kehale“. Hollandi „keha“ komandeeris Leedu meediaäri juhtima Laurens Rinkesi ja Hans Fraatsi, kes on Margus Linnamäe kauaaegse usaldusisiku Aare Kuristi praegused kolleegid. Kuristiga on otseselt seotud ka kolmas Leedu meediaäri värske juht Cameron Geoffrey Greaves, nad töötasid aastaid õlg-õla kõrval PWCs. Kas usute selliseid kokkusattumusi? Või usute ehk päkapikke? Kas usute, et Eesti Meedia müüs Leedu ŽLG tõepoolest hollandlastele maha?

Kui Eesti Meedia hilissügisel Leedus vangerdas, läks ka Eestis taaskord sagimiseks. Ootamatult sööstis uuesti lavale Ilmar Kompus. 28. novembril tuli uudis, et Ilmar Kompus on ostnud tuntud kinnisvaraportaali City24.ee. Pangem tähele, et samal ajal omandas Margus Linnamäele kuuluv Eesti Meedia konkureeriva kinnisavaraportaali kv.ee. Pangem tähele, et värske kinnisvarakuulutuste-huviline Ilmar Kompus oli mõned kuud tegutsenud vahendajana BNSi müümisel Margus Linnamäele. Kas ikka usute päkapikke? Kas usute kokkusattumusi? Kas usute, et Ilmar Kompus ostis tõepoolest City24.ee?

Formaalselt ei ulatu kv.ee ja city24.ee omanikuvahetus Eesti konkurentsiameti tööpõllule. Isegi kui kahtlustada, et tegelikult kontrollib mõlemat portaali üks isik, on nende käive on liiga väike ja Eesti konkurentsiameti vaatenurgast pole koondumisemenetluse alustamiseks juriidilist alust.

Leedus on teine lugu. Seal ületati seaduses sätestatud käibepiirid ja seepärast oleks tehing pidanud käima läbi sealse konkurentsiameti heakskiidu. Seepärast müüdi või "müüdi" seal osa ärist Hollandisse maha. Täna ütleb Leedu konkurentsiamet, et analüüsib Eesti Meedia tehinguid. Mida see täpselt tähendab, jätavad leedulased ütlemata.

Üks hüpotees on veel. Oletades, et üks inimene kontrollib mõlemat suurt Eesti kinnisvaraportaali kv.ee ja city24.ee, siis mida võiks sealt oodata? Äkki suurt hinnatõusu?

Eesti Ekspress võttis ühendust peaaegu kõigi esikümnesse kuuluvate Eesti kinnisvarafirmadega ja küsis, kas kinnisvaraportaalid on selle aasta alguses oma hindu tõstnud. Ainsana vastas eitavalt Ober-Hausi tegevjuht Tarmo Kase: „Järsku hinnatõusu pole toimunud.“

Kõik ülejäänud kasutasid sõnu „uskumatu“, „enneolematu“, „mitte kunagi varem pole sellist asja näinud“, „pannakse lihtsalt fakti ette“. Bürood räägivad erinevatest tõusudest, kõige vähem 50%, kõige rohkem kolm korda, keskmine hinnatõus paistab jäävat kahe korra juurde. Eriti tuleb hinnatõsusu surve just kv.ee poolt. LVM juhatuse liige Andres Sutt haarab laualt paberid ja toob konkreetseid näiteid, kuidas varem alla tuhade euro maksnud portaalireklaamide eest küsitakse täna 2500 eurot. Ühe Eesti TOP 3-e kuuluva kinnisvarafirma juht lisab oma numbrite pealt, et kv.ee tõstis hinda kaks korda ja city24 tõstis 50%.

Samast asjast räägib ka Eesti suurima kinnisvarabüroo Pindi juhatuse liige Peep Sooman: „Tänases stabiilses ärikeskonnas on 2-3 kordne hinnatõus täiesti arusaamatu.“

Kas usute päkapikke? Kas usute kokkusattumusi?