Siis selgub, et vagunisaatjal on piletite müümise kõrval veel teinegi funktsioon. Ta käib jälle mööda rongi ringi, kuid nüüd pärib reisijatelt, millise jaamani keegi on pileti ostnud. Ka minult küsib. Tallinn-Väiksesse – normaalne.

Siis aga avastab vagunisaatja unise seltskonna, kes on piletid ostnud vaid Kiisani, kuid rahumeeli Tallinna poole edasi veerevad. Kohe läheb skandaaliks! Unised inimesed peavad kiirelt lisaraha välja käima.

Kas pole väiklane? Selle asemel, et rõõmustada rongisõiduhuviliste jätkumise üle, hakata norima selle kallal, mis jaamani keegi pileti ostis. Kui juba ostis, siis veeregu rahumeeli kas või maailma lõppu – minu meelest. Vagunisaatjad - mõelge suurelt ja ärge norige pisiasjade kallal!

Üks mu sõbranna tellib kohvikus pannkoogid kanaga, aga talle tuuakse pannkoogid singiga. Kohe läheb skandaaliks! Minu meelest pole sellisel skandaalil mõtet. Kui juba pannkoogid, siis ükstapuha millega!

Tasub olla õnnelik, et pannkookide asemel omletti või rosoljet ei toodud. Õppigem hindama kaasinimeste tähelepanelikkust. Kohvikukülastajad  – mõelge suurelt ja ärge norige pisiasjade kallal!

Interneti naisteportaalis kurdab üks naine teistele oma muret. Nimelt igal aastal kukub paaril-kolmel korral mõni joodik tema kodu ümbritsevasse hekki. Selle naise põhimure on, et joodikute kukkumise läbi saab kannatada heki hoolitsetud ja kunstipärane välimus.

Kui naine näeb joodikut kukkumas, siis läheb kohe skandaaliks. Kuid selle peale ei vaevu naine mõtlema, et just joodikud alkoholi ostes kõike kultuurilist ja kunstipärast toetavadki. Poleks joodikuid, poleks ka kunstipärast hekki. Veel kord  - mõelgem suurelt ja ärgem norigem pisiasjade kallal.  

Üks mu sõber ei maganud aga öösel silmatäitki ja oli hommikul jube väsinud. On päikseline suveilm ja ta uinub Tallinna kesklinnas pargimurul. Kuid idüll ei saa kesta kaua, sest sõbra ajavad maast lahti politseinikud, kes peavad pargis magamist kaaskodanikke häirivaks, nende meelerahu rikkuvaks.

Korravalvurid – mõelge suurelt ja ärge norige pisiasjade kallal! Magav inimene on ju üks rahulikumaid asju siin ilmas. Ja rahulik asi ei saa ju kuidagiviisi rahu rikkuda.

Jõmmidele meeldivad suured autod. Aga suured autod on ju tegelikult pisiasjad. Jõmmid – mõelge suurelt!

Koolipoistena tegime igasuguseid nalju telefoni teel. Helistame huupi. Kui vastu võtab pensionär, siis teatame, et kuskil Lõuna-Eestis toimub ülevabariigiline pensionäride kokkutulek ja et osavõtt on kohustuslik. Kes osa ei võta, see enam pensionit ei saa.

“No see on ju absurdne - kogu vabariigi pensionärid Lõuna-Eestisse kokku ajada,” öeldakse teisel pool. Aga pensionärid - miks mitte mõelda suurelt ja kitsas toas istumise asemel võtta tõepoolest ette matk läbi riigi? Tunne oma kodumaad!

Viimastel aastatel on mitmed mu tuttavad vaidlustanud oma küpsuskirjandite hinded. Üldjuhul ongi neile pärast teist ja põhjalikumat läbivaatust rohkem palle antud.  Kirjandikirjutajad kurdavad, et nad ei saa kirjutada nii, nagu tahavad, vaid peavad lähtuma õpetaja maitsemeelest.

Õpetajad – ärge norige pisiasjade kallal. Õppige hindama suurt mõtlemist!    

Arvamuslugu ilmus esmakordselt 16.septembril 2004