Teisipäev, 7. oktoober. Tallinna ringkonnakohtus arutatakse, kas Marko Rudi vahi alla võtmine oli seaduslik ja põhjendatud. Rudi kaitsja, vandeadvokaat Monika Mägi teatab: "Lugupeetud kohus! Sõltumata sellest, et praegu on vaekausil Eestile viisavabaduse andmine, Marko Rudi saatus on Marko Rudi saatus. Tuhat aastat ei ole meile seda viisavabadust vaja, kui rajame selle niisugustele otsustustele, mis ühe inimese jalge alla tallavad. Kuigi - nagu aastaid tagasi öeldi - mis maksab üks inimene suure idee nimel?!"

Riigiprokuröri abi Tristan Ploom: "Eesti kohtul puudub õigus hinnata välisriigipoolseid tõendeid. Meil pole põhjust seada kahtluse alla USA taotlust.

Meile USAst saabunud õigusabipalve oli selline, et me isegi ei kaalunud, kas Rudi vahistamisele on alternatiive. Arvestades, et kõigi kuritegude eest kokku on USA kohtus võimalik Rudile määrata kuni 80 aasta pikkune vangistus, ei tekkinud meil hetkekski küsimust selles, et ta tuleb vahistada."

Kohtunik Paavo Randma, muidu meeldiv inimene, kaotab kannatuse ja haarab seaduseraamatu.

"Seaduses on kirjas: isiku väljaandmisel teisele riigile v õ i d a k s e kohaldada vahistamist ja seda a i n u l t edasilükkamatutel juhtudel. Ja teie ütlete, et me ei kontrolligi suurt midagi? Kas meil on siiski õigus kontrollida vahistamise põhjendatust?"

"Muidugi on," vastab kohmetu prokurör.

"Tänan teid... selle võimaluse eest."

Mõni minut pärast istungit ütleb advokaat Mägi: "Loomulikult jätavad kohtunikud ta vahi alla. Praegu, kui nii palju räägitakse viisavabadusest, ei julgeks nad ealeski USA võimude poolt tagaotsitud meest vabadusse lasta."

24 tundi hiljem selgub, et Mägi en­nus­tus läks täppi - Rudi jääb vahi alla.

Võimalik, et Mägi oli õigel teel, vihjates, et Rudi vahistamine septembri keskel oli sihitud ministrite Rein Langi ja Jüri Pihli USA-visiidi ajaks. Pole juhus, et 29. septembril, kui Eesti ministrid kohtusid Washingtonis USA asejustiitsministri Matthew Friedrichiga, avaldas viimane tänu koostöö eest Marko Rudi vahistamisel.

Mägi sõnul on Rudi väljaandmisprotsessis nii mõndagi hämmastavat. "Inimese vahistamiseks peab olema kindlalt tõendatud, et ta võib hakata ennast varjama, läheb võimude eest pakku.

Millel antud juhul see oletus põhineb? Rudi USA viisa sai läbi 2006. aastal, ta kolis Ühendriikidest Eestisse, asus tööle samasse firmasse, kus ta ka USAs töötas. Järgmised kaks aastat käis ta ühes ja samas kontoris tööl ja esines koolitustel, kus tema loengud olid väga populaarsed - ta on äärmiselt huvitav ja avarate teadmistega inimene. Ma ei mõista, kus siin nähakse enda varjamist USA võimude eest."

Kummaline nüanss on ka Rudi vahistamise ajas. Keskkriminaalpolitsei pressinõuniku Kadri Põldaru kinnitusel algas Rudi tagaotsimine juba juulis. "14. juulil on seatud Interpol Washingtoni poolt rahvusvaheline tagaotsimine. Lisaks tagaotsimisteatele soovis Riigiprokuratuur enne isiku kinnipidamist USA ametivõimudelt tõendavaid materjale. Need saabusid septembri keskpaigas, pärast mida pidas Keskkriminaalpolitsei isiku kinni."

Marko Rudi on kolmandat nädalat vahi all, ta pole end süüdi tunnistanud. Ta kergitab enda kaitsetaktikalt katet vaid pisut, öeldes, et ei viibinud sel ajal üldse USAs, kui väidetavad kuriteod toime pandi. Kõlama jääb mehe pessimistlik tõdemus, et tema karjäär on läbi sõltumata sellest, mis tulemusega tema üle peetav kohus kunagi lõpeb.

1993. aastal lõpetas Rudi Tartu Miina Härma gümnaasiumi. Ta ei olnud klassi priimus, kuid paistis silma saavutusvajadusega. "Kui mõne mehe puhul oli kohe selge, et siit tuleb arvudemaailma ekspert, siis Markole ei oleks osanud ennustada nii suurt edu finantsvallas. Aga inglise keele tase andis meile kõigile kindluse ennast ükskõik mis alal proovile panna. Ja ambitsioone tal oli - ses mõttes ei olnud üllatav, et ta läks Concordia ülikooli ja sealt edasi USAsse," ütleb klassikaaslane Juhan Peedimaa.

Koolivend Martin Aadamsoo: "Mille­gipärast on mul meeles, et tal oli üsna selge huvi õppida edasi ­äriasjandust. See oli 90. aastate alguses, kus ­üldiselt inimeste arusaamised ärimaailmast olid ähmased. Huvitav, et edasise ­õppi­mise osas rääkis ta just mõnes ­välismaa ülikoolist või päris välismaal ­õppimisest."

Üheksa aastat tagasi omandas Rudi Wisconsini ülikoolis magistrikraadi rahanduses. Oktoobris 2000 kindlustas ta endale vägagi perspektiivika ameti. Põhja-Carolinas baseeruv Research ­Triangle International (RTI) kinnitas eestlase oma rahandusosakonna rahvusvaheliste finantside mänedžeriks. RTI taset näitab, et alates 1988. aastast on USA riigilt saadud üle miljardi dollari arenguprojektideks üle maailma.

2003. aasta kevadel sai RTI ülesande asuda looma ja edendama Saddami-järgses Iraagis kohalikke omavalitsusi. Põhirõhk oli naiste ja noorte ning vähemuste tagasitoomises poliitilistesse protsessidesse. Projekti hinnaks arvestati esialgu 156 miljonit dollarit, mis töö käigus peaaegu kahekordistus. Marko Rudi roll selles mängus oli vägev - vastutada RTI eelarve ja raamatupidamise eest Iraagis.

"2003. aastal kohtusime üle pika aja klassi kokkutulekul," meenutab klassivend Juhan Peedimaa. "Olime selleks ajaks juba lehtedest lugenud sõja suhtes skeptilisi arvamusi, kus räägiti, et need sajad miljonid on mõttetult maha visatud ja et seal käib suuremat sorti varastamine. Avanes hea võimalus Marko käest taustu täpsemalt teada saada. Omajagu hariv, omajagu masendav oli kuulda kohapeal viibinud mehe detailseid kirjeldusi. Ta oli jube pessimistlik kogu selle nn ülesehitamise osas. Ütles, et seal viibimine tõi ta maa peale tagasi - et sa võid Iraaki matta kui tahes palju raha, see ei vii kuhugi."

Kui uskuda süüdistusi, jättis Rudi klassivennale petliku mulje. USA võimud on nüüd, viis aastat hiljem seisukohal, et Rudi hakkas kohe pärast projekti käivitamist raha "vasakule" suunama.

Näiteks olevat ta mänginud Dubais asuvale ettevõttele Business Systems House (BSH) mitu väga tulusat allhanget, mille tulemusel firma - isegi reaalselt tööd tegemata - olevat teeninud miljoneid. Vastutasuks olevat BSH aga ostnud Põhja-Carolinasse Durhami linna aadressile Birnham Lane 7 kahekorruselise eramu, kuhu Marko Rudi elama kolis...

Advokaat Mägi tõi kohtus lagedale veel ühe kaardi. "Kui väidetavad kuriteod leidsid aset 2003. aastal, siis miks hakkasid USA võimud Rudi vastu huvi tundma alles nüüd - neli-viis aastat hiljem? Ma vastan sellele: põhjuseks on Rudi abielulahutus, mis ületas kõikvõimalikud mõistlikud piirid ja läks välja selleni, et eksabikaasad lasksid teineteise suhtes määrata lähenemiskeelu. Kõik süüdistused rajanevad ühe naise vahkvihal."

Mägi sõnul poleks USA võimud kunagi hakanud Rudit milleski kahtlustama, kui Marko Rudi eksabikaasa ­Deborah poleks vara jagamise käigus läinud liiga ahneks. Jõudmata teatud asjade osas kokkuleppele, võttis Deborah näppu mõned abikaasa paberid ja koputas võimuorganite uksele. See juhtus millalgi 2004. aastal. "Marko elas veel kaks aastat USAs, kuid keegi ei soovinud temaga neil teemadel rääkida. Isegi vaatamata sellele, et Rudi sealsed advokaadid sellist soovi avaldasid."

2006 kolis Marko Rudi USAst Eestisse ja asus tööle Ernst & Youngi Tallinna harukontorisse. Seal ehitas Rudi paari aastaga nullist osakonna, mis toob nüüdseks sisse märkmisväärse osa firma kasumist Baltikumis.

Rudi ülikoolikaaslane Ene Post meenutab: "2006. aastal sattusin Floridasse, peatusin tuttavate pool. Kolme tunni pärast oli ukse taga FBI. Kõik oli nagu filmis. Kaks meest, valge ja mustanahaline, üks ülikonnas, teine T-särgis. Märk "löödi" näkku ja järgnes 1,5 tundi tihedat ristküsitlust. Kusjuures iga kolmanda lausega anti märku, et mind pannakse kinni. Ma ütlesin, et nad ei tea mitte midagi, nemad vastu, et teavad kõike. Et ma olevat tulnud Marko tšekke Ameerikasse käššima. Sirvisid mu märkmikku. Küsisin, milles asi üldse on - andsid mõista umbes midagi sellist, et Marko olla vaeste tagant raha hakkama pannud.

Hiljem Eestis olen Markoga kohtunud. Ma ei ole kunagi pidanud vajalikuks temalt üle küsida, mis värk tal seal Ameerikas oli. Ta on väga meeldiv, väga haritud ja korralik inimene. Ma ei saa tema kohta midagi negatiivset öelda. Ta on tööfanaatik."

Teinegi Rudi tundev inimene rõhutas mehe erakordset tööindu.

"Töökas, nii lamedalt kui see ka ei kõla. Tõesti tüüp, kellele meeldis ta töö. Sestap korralik karjäär. Mees, kellel telefon on kogu aeg käepärast. Teeb mitte seepärast, et vana Rolex uuema vastu vahetada, aina suuremaid autosid osta või Tallinna kõige vingemat eramut omada. Meeldib endale tõestada, et teeb suures ilmas suuri asju. See olevat American Style."

Süüdistus

Marko Rudit kahtlustatakse nelja kuriteo toimepanemises:

* Internetikelmus, mis on karistatav maksimaalselt 30aastase vangistusega;

* altkäemaksu saamine föderaalse programmiga seoses,mis on karistatav maksimaalselt 10aastase vangistusega;

* kelmus suures ulatuses Ameerika Ühendriikide vastu,mis on karistatav maksimaalselt 10aastase vangistusega;

* rahapesu, mis on karistatav maksimaalselt 10aastase vangistusega

Allikas: Riigiprokuratuur