Markov teatas täna Interfaxi vahendusel, et ei kavatse Eesti ees vabandada. „Ma olen valmis vabandama juhul, kui ma olen milleski süüdi. Aga kui ma ütlen, et ei pea Eestit demokraatlikuks riigiks, siis on see minu arvamus, minu positsioon. Kui härra Ansip leiab loogilised argumendid, miks ma peaksin eesti rahva ees vabandama, oleksin rõõmsasti nõus seda tegema, sest olen huvitatud Eesti ja Venemaa vaheliste suhete parandamisest. Antud juhul aga pole mul millegi pärast vabandada," ütles Markov.

Poliituuringute Instituudi direktori Markovi arvates oleks Ansipil endal kohane vabandada venekeelse elanikkonna diskrimineerimispoliitika pärast, mis on tema hinnangul „poliitiline apartheid", samuti Pronkssõduri teisaldamise pärast.

Eesti kandis siseministeeriumi initsiatiivil Sergei Markovi Schengeni viisakeelu musta nimekirja pärast seda, kui ta teatas, et Eesti-vastaste küberrünnakute taga võis olla tema assistent. Hiljem on ta seda eitanud. Praeguseks on Markov Schengeni mustast nimekirjast kustutatud, kuid Eestisse kehtib talle senini sissesõidukeeld.

Euroopa Komisjoni Parlamentaarse Assamblee liikmena peab Markov tihti Euroopas reisima. Markov on öelnud, et Schengeni viisaruumi keeld oli nii absurdne, et Saksamaa ja Prantsusmaa lasid ta keelule vaatamata riiki. Igal ELi liikmesriigil on võimalik endal otsustada, kas keeldu järgida või mitte.

Eelmisel nädalal lekkis ajakirjandusse riigisaladusena kaitstud info Markovi ja Jakemenko Schengeni viisakeelu musta nimekirja kandmisest ja Markovi kustutamisest sealt. Kustutamise taotluse tegi välisminister Urmas Paet, selle kinnitas ajutiselt pärast Jüri Pihli lahkumist siseministri kohuseid täitnud Rein Lang. Viimane põhjendab Markovi mahavõtmist sellega, et musta nimekirja saab kanda ainult isikuid, kelle suhtes on olemas põhjendatud kahtlus, et nad on ohtlikud riigi või kogu Euroopa Liidu julgeolekule või toime pannud kuritegusid, Eestil pole aga ühtegi tõendit selle kohta, et Markov isiklikult oleks seotud kuritegevusega. Siit lähtudes oli Markovi kandmine nimekirja tööõnnetus, mis ühes käesoleva skandaaliga on Eestile välispoliitiline prohmakas.