Marss sai nime Rooma sõjajumala Marsi järgi

Mars – ladina keeles Mārs, Martis – oli roomlaste sõjajumal ning ühtlasi üks tähtsamaid jumalaid.

Tema järgi said nime nii planeet Marss kui ka märtsi kuu (lad Martius), mil tihti algas sõjategevus ning mil peeti Marsi auks pidustusi. Põhjus, miks planeet sõjajumala järgi oma nime sai, peitub tema punases värvis, vere värvis.

Varases rooma usundis oli Mars ka kevade ja viljakuse jumal, samuti maa jumal. Hiljem sai temast sõjajumal, keda roomlased kummardasid alati enne sõtta minekut. Jupiteri ja Juno poeg Mars oli ka Rooma linna legendaarsete rajajate Romuluse ja Remuse isa. Tema auks korraldatud pidustustest olid tähtsamad Feriae Marti 1. märtsil, Quinquatrus 19. märtsil, Tubilustrium 23. märtsil, Equirria 27. veebruaril ja 14. märtsil ning Armilustrium 19. oktoobril.

Marsi kujutati kunstis täisrelvis sõjamehena, kiiver peas ja käes kilp. Marsil olid mütoloogias ka eelkäijad – hilisbabüloonia sõjajumal Nergal ja Kreeka sõjajumal Ares, kelle mõlema kultus oli seotud punase planeediga.