Mart Laar paisutas Seppiku-skandaali
Tegemist on ühega neist viiest noormehest, kelle kohus 1985. aastal väidetavalt poliitilistel motiividel huligaansuses süüdi mõistis ning kelle apellatsioonikaebuse Seppik rahuldamata jättis.
Seppiku asjast kuuleb kuidagi ka SL Õhtuleht. Kas rääkija oli Mart Laar, lehe toimetus ei avalda.
Järgmisel päeval ilmuvad ühekorraga Seppiku minevikku paljastavad lood Eesti Päevalehes ja Postimehes.
Saatuslik online-usutlus
Tegelikult algas asi 22. jaanuaril. Päevaleht korraldab online-intervjuu Ain Seppikuga. Siseminister on asjast vaimustatud, sest valimised on tulemas ja ta saab suhelda suure lugejaskonnaga. Talle esitatakse ligi 300 küsimust. Ta jõuab vastata umbes pooltele.
Muu hulgas väidab minister, et pole kunagi osalenud poliitilistes protsessides ega mäleta 1985. aasta juhtumit, kus Balti Jaama lähedal asunud 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestussamba väidetavaid rüvetajaid represseeriti.
Seppik ei kujuta ette, et just seda teemat puudutavad küsimused saavad talle saatuslikuks.
Ajakirjanik Toomas Kümmelile jäävad aga ministri vastused silma. Õhtul intervjuud lugedes viib ta 1. detsembri mälestusmärgi süütamist puudutanud küsimuse kokku oma kunagise artikliga. Ta kirjeldas tolles, kuidas viis noorukit 18 aastat tagasi aluseta süüdi mõisteti. Kümmel teab, et protsess oli poliitiline ning et toona ülemkohtu kohtunikuna noorukite apellatsiooni tagasi lükanud Ain Seppik peaks protsessi mäletama.
Seppik ei mäleta, üldse ei mäleta
Kümmel hakkab hooga tööle. Küsib protsessiga vähem või rohkem seotud inimestelt detailseid meenutusi. Kõik kinnitavad, et toimus poliitiline ja julgeolekuorganite poolt hästi kontrollitud protsess. Vaid Seppik, kellega Kümmel ekstra uuesti vestleb, jätkab vanaviisi - ei mäleta, pole olnud. “Oleks ta siiralt rääkinud, kuidas asi täpselt oli, poleks ma tõenäoliselt lugu teinud,” märgib Kümmel. “Aga ta tegi kõik, et seda asja enda jaoks hullemaks teha.”
Lugu võtab ilmet. “Olen teinud dokfilme. See oli žanripuhas, inimlikult huvitav lugu sellest, kuidas osa inimesi sel protsessil mõistsid, et midagi on valesti, ning teised sellest aru ei saanud või ei tahtnud saada,” räägib Kümmel.
Lugu Seppikust ja kõmulisest kohtuprotsessist ilmub möödunud kolmapäeval.
Kuid samal päeval on samal teemal lugu ka Postimehes. Kuidas on see võimalik, et konkureerivad ajalehed sõltumatult ühe ja sama asja ette võtsid? Kümmel kinnitab, et ei teadnud Postimehe plaanidest midagi. “Uudise koostamisel sai räägitud väga paljude inimestega, info ei jäänud toimetusse pidama," usub Kümmel.
Ka Postimees kinnitab, et sai algtõuke poliitikutest sõltumata. Õhtul teavad mõlemad toimetused, et konkurent uurib sama teemat.
Laar astub platsi
Kumbki lehetoimetus ei tea aga, et päev varem oli sama infot vahendanud Mart Laar.
Laar möönab, et ta tõepoolest helistas televisiooni. Aga ainult sinna. Ta väidab, et kuulis, et kunagisest kõmulisest kohtuprotsessist on ajalehtedes lugu tegemisel. Ta teadis, et Päevalehe online-intervjuus võeti vana teema uuesti üles. Vanadest aegadest tuttav lugu. “Minu jaoks võttis veidi aega, et kokku viia – et Ain Seppik on tõesti seesama Ain Seppik,” räägib Laar.
Nähes, et teema pakub üldist huvi, pakkus ta Pealtnägijale, et võib vahendada kohtumist mõne asjaosalisega. “Kui nägin, mis järgmistel päevadel tegelikult lehes oli, sain aru, et küsimus on tunduvalt laiem ning ei pidanud selle teemal mingi üldise meediakampaania korraldamist vajalikuks, mistõttu ei asunud otsima Ildi ega teiste kontakte,” teatab Laar. Ta kinnitab, et võttis ETVga ühendust täiesti omal algatusel, parteikaaslaste teadmata.
Seppik: tegemist oli poliitilise rünnakuga!
Ent teisipäeval kella 12ks on Isamaaliit teele saatnud küsimused, mida nad kavatsevad järgmisel päeval Riigikogu infotunnis peaminister Siim Kallaselt küsida. Isamaaliitlased küsivad seal minister Seppiku ametisse sobivuse jms kohta.
See on fakt, millest Seppik järeldab, et online-intervjuus antud kahest küsimusest ja vastusest on sündinud poliitiline aktsioon. “Selle loo tagamaad on kindlalt poliitilised."
Miks need artiklid ilmusid just nüüd, kuu aega enne valimisi? Seppik: “See on ju vana lugu. 1993, kui Ekspress samast asjast esmakordselt kirjutas, olin ma uurimisameti peadirektor – siis kõik sobis. Oli isamaaline valitsus ning siseminister oli Lagle Parek. 1997. andis president mulle pikaajalise riigiteenistuse eest ordeni.”
Aga nüüd tekitasid Päevalehes ja Postimehes ilmunud artiklid poliitilise maavärina.
Isamaa algatab Seppiku mahavõtmise
Isamaa eestvedamisel toimub riigikogus Seppiku umbusaldushääletus. See kukub läbi. Seppik pareerib rünnakuid, kaitstes oma vanu otsuseid väitega, et huligaansust ei õigusta miski. Isegi see, et riigikohus 1995. aastal omal ajal süüdi mõistetud noorukid rehabiliteeris.
Seppik ei astu ise tagasi, ehkki poliitilised oponendid seda soovivad. Ta annab mõista, et tema ründamisega rünnatakse kogu põlvkonda, kes nõukogude ajal töötasid. See on ränk viga.
Keskerakonna juht Edgar Savisaar toetab Seppikut. Diskussioon siseministri poolt ja vastu päädib ekspresidendi Lennart Meri ning auväärt kirjaniku Jaan Krossi arvamusavaldustega, milles nad Seppiku tegevust taunivad. Pühapäeva õhtul räägib Meri telefoni teel pikalt peaminister Kallasega.
Seppik kolib oma õigusbüroosse
Esmaspäeval saadab seni üsna madalat joont hoidnud peaminister Siim Kallas siseministrile kirjaliku ettepaneku tagasi astuda. Nõukogudeaegse kohtusüsteemi õigustamise pärast. Kiri valmis juba reedel. Nädalavahetusel saab Kallas mitmetelt mõjukatelt inimestelt toetust juurde.
Seppik astub tagasi.
