Vaata videot siit!

Juuli alguses pani Saksamaa kunstikoguja eBay oksjonil müüki Ria Picco-Rückerti allkirja ja dateeringuga maali. 24 pakkuja toel jõudis maali müügihind 322 euroni ning see leidis endale lõpuks omaniku Eestis.

Eile õhtul pidi toimuma maali uus müük. Seekord oli taiesele väikesed detailid juurde lisatud, aga nende abiga paisus maali alghind oksjonil juba 3600 euroni. „Kunstnik on astunud sotsialistliku realismi soositud teele, andes edasi piinlikult korralikke detaile ja ehitades teose kompositsiooniliselt omamoodi altarina, kus punastes toonides püstitatud kolmnurga tipus kroonib uute peremeeste sümbol,” kirjeldas maali oksjonipidaja Mart Sander telesaatest „Antiigireporter” välja kasvanud oksjoni kodulehel.

Kui Saksa eBays müügil olles kandis maal Picco-Rückerti allkirja, siis eilsel oksjonil oleks seda müüdud tuntud eesti kunstniku Andrus Johani nime all, kelle allkiri on esialgse autori signeeringu asemel pildi nurka ilmunud. Seejuures on pildile lisandunud ka „uute peremeeste sümbol” ehk punane viisnurk.

Eesti Päevaleht esitas Mart Sanderile maali asjus päringu eile hommikul ning esialgu tunnistas ta, et tegu on kellegi pahatahtliku teoga. „Tõepoolest, pean möönma, et siinkohal olen vist asju vähe kontrollinud, sest „Antiigireporteri” oksjon toimib süsteemil, kus meile tuuakse töid, mida me välja ei osta, vaid vahendame, ja ennegi on siia sattunud asju, millest olen kuulnud, et neid on varem pakutud ka teistele galeriidele,” sõnas Sander.

Christoph Sachadä, kes punatähe juurde saanud maali eBays müüs, tunnistas Sanderi galerii oksjonil oleva pildi täpselt samaks, mis temalt osteti, kuid mõistagi väikse mööndusega. „Ma mäletan seda pilti ja see on sama maal, kuid allkiri pole enam sama,” sõnas Sachadä. „Ostja nimi oli Mart Sander.”

* * *

Punatähega veduri maal pole ainus oksjonil müüa olev teos, millel autori signatuuri on muudetud. Kokku pidi oksjonil müüki minema 30 teost, Eesti Päevalehe ja Sanderi vahelise kirjavahetuse käigus selgus, et kindlalt on kahtluse all viie maali autentsus, veel kahe teose puhul jäi õhku küsimus.

T. Carstensi maal „Garten mit Steintreppe” müüdi juulis eBays 125 euro eest, kuid eile õhtul pidi sama teos oksjonil müüki tulema pallaslase Kristjan Tederi allkirjaga, nimeks seekord „Aed, Pariis. 1927” ja alghinnaks 2900 eurot.

Samuti oli müüginimekirjas Herman Talviku „Pariis, 1951”, mis müüdi eBay kaudu 100 USA dollari eest. Kui Eestis ilutses pildi allnurgas Talviku nimi, siis müügitehingu ajal olid seal veel initsiaalid A. R. Olid veel ka Joann Voldemar Saarniidu omaks nimetatud teosed, mis Saksamaal kandsid Adolf Pefferi signatuuri.

Sanderi jaoks muudabki olukorra keeruliseks tõsiasi, et kahtlusalused maalid on ostetud tema enda galerii kasutatava eBay kasutajakonto gallery2011 kaudu. Esialgu süüdlast pahatahtlike kunstipakkujate seast otsinud Sander pidi seejärel ka oma versiooni muutma. „See on meie üldine aadress, mida kasutavad teoste müügi ja ostuga tegelevad galerii assistendid ja webmaster,” selgitas Sander. „Olen nende teoste hankimisest teadlik, kuid pole täpsemalt süvenenud nende kirjeldustesse. Võtan selle töö kohe vaevaks,” lubas ta.

Hõivatud inimene

Hoolimata eBay oksjoni müüja Christoph Sachadä väitest jääb Sander versiooni juurde, et tegemist on mõne tema assistendi tegudega. „Ma ei halda kogu seda tegevust, sest mul on mitmeid assistente, kes seda kontot kasutavad – näiteks on seal assistente, kes tegelevad ühe filmi kujundusdetailide ostmise ja otsimisega. Et ma olen ise väga hõivatud inimene, siis mul on internetimüügile ja oksjonisaitidega tegelemisele võetud mõned kunstiga tegelevad inimesed, kes informeerivad mind tihti leidudest ja osalevad oksjonitel,” põhjendas Sander. „Siin on näha, et sel juhul on õnge läinud nii eksperdid kui ka minu hankijad, sest selliseid asju juhtub nii maalikunsti kui graafika juures,” kinnitas ta.

Ometi tekib seepeale küsimus, kuidas saavad hankijad ehk assistendid petta saada, kui võltsing on toimunud just pärast nende tehtud ostusid. Sander tunnistas seejärel, et kuigi meeskond on siiani tubli olnud, peab nüüd välja selgitama, kui head on assistendid tegelikult olnud. „Kolm kunstiülikooli lõpetanud inimest pakkusid eelmisel aastal juba end „Antiigireporteri” assistentideks, kuna neil on aega, elavad nad pidevalt netioksjonite saitide maastikul,” rääkis Sander. „Kui midagi nähtavale ilmub, informeerivad nad mind ja sobivusel annan ma neile vabad käed oksjonil osalemiseks ja raamatupidaja vaatab üle, et summad oleksid kaetud konkreetsete ostudega,” lisas ta.

Kontroll puudus

Eelmisel suvel Kanal 2 ja tänavu TV3-ga koostööd teinud „Antiigireporteri” oksjoni põhimõte on lihtne: Sander kutsub inimesi andma teada oma kodus olevatest väärtuslikest maalidest, mis siis oksjoni kaudu rahaks tehakse.

Kuna teoste kogumine käis suvel ja need on juba nüüd müügil, siis maalidele põhjalikku kontrolli ei tehtudki. Sander ütles, et Kumus tehtav ametlik kontroll võtaks vähemalt kaks kuud aega ja nõuaks omakorda galeriilt endalt 150–200-eurost investeeringut. „Kuna meie tööprintsiibi juurde kuulub kiirus ehk meile toodud kaup läheb võimalikult kiirelt avalikule oksjonile, siis ametlikke sertifikaate saame neile hankida harva ja seda vaid kõige kallimate teoste puhul,” sõnas Sander. „Meie galerii teeb koostööd kunstiteadlastega, kes väljastavad vajadusel teostele allkirjastatud sertifikaadi. Loomulikult ei ole galeriisertifikaadid alati sada protsenti kindlad, sest need teostatakse visuaalse vaatluse alusel ning see, mis paljastub röntgen-, infrapuna-, ultraheliläbivaatuse või keemiliste analüüside käigus, võib olla midagi muud,” lisas ta.

Küsimusele, kes on tema maale hinnanud ekspert ja kes assistendid, Sander ei vastanud, vaid lausus, et ta ei saa segada asjasse osapooli, kes pole milleski süüdi ja kelle reputatsioonile võiks tegelik ja tõestatud viga kahjustavalt mõjuda.

„Antiigireporteri” oksjon päädis eile õhtul suure müügiga, kuid kahtluse all olevad maalid võttis Sander Eesti Päevalehe päringu peale müügist ära.



VÄÄRT LEID SEINALT

Nikolai Triik ja tema võimalik kunstiteos

Ühe väärtuslikuma teosena oli eile õhtul oksjonil ka Nikolai Triigi allkirja kandnud maastikueskiis. Päev varem kirjeldas Mart Sander Delfile oma kunstiotsinguid, mille eredaks näiteks ta nimetas üht Triigi teost. „Näiteks ühe vanaproua seinalt leidsime Nikolai Triigi ilusa väikese eskiisi – proua pidi ümber kukkuma, kui ma ütlesin, et oksjonil me alustaks pakkumist 4500 eurost,” reklaamis Sander Delfis.

Müüginimekirjas oli eile ainult üks Triigi teos, mis kandis nime „Maastikueskiis, 1905” ja mille galerii oli jällegi eBayst ostnud. Recklinghausenis olev müüja teenis maali eest 124 eurot, Eesti oksjoni alghinnaks oli märgitud 4250 eurot. Seejuures müüdi Saksamaal maali tundmatu kunstniku tööna.

Eesti Päevaleht uuris Sanderilt ka vanaproua ja tema maali kohta, mille peale Sander väitis, et tegemist olevat kahe eri juhtumiga. „Mainitud Triigi teos (vanaproua kodust leitud – D. L.) on galerii tagaruumis ootamas ekspertiisi ning ei ole seekord müügis,” sõnas ta.

Müügis olevat teost nimetas Sander suurepäraseks leiuks, millel assistent tundis ära Triigi käekirja. „Pliiatsiga signatuur on samas isegi palja silmaga suhteliselt möödavaadatav. Ka ekspertides pole see mingit kahtlust äratanud, on tõesti väga iseloomulik Triigi pintslitöö,” selgitas ta. „Signatuur on kirjutatud grafiitpliiatsiga õrnalt värske värvi sisse, mis peaks tähendama, et see on valminud koos teosega.”

Sander lubas müügist ära võtta teosed, mille varasemad autorid on varjatud Johani, Tederi ja Herman Talviku nimega, ja ka Joann Voldemar Saarniidu maalid. Triigi teos jäi siiski müüginimekirja.



EKSPERTIIS

Kumu maalidele tehtavat ekspertiisi peaks ootama uue aasta alguseni

Kõige põhjalikumat ekspertiisi teevad maalidele kunstimuuseumi eksperdid, kelle järjekord ulatub praegu 2013. aasta algusse. „Iga teos, mis EKM-i ekspertiisiks tuuakse, pälvib mitmekülgset tähelepanu ja sõltuvalt küsimustiku keerukusest võib vastamine olla lühem või pikem. On olnud juhuseid, kui me pole ühest selget vastust leidnud ehk omistanud teose kindlale kunstnikule,” selgitas Evelina Vedom Kumust.

„Kunstiteose ekspertiis toimub Eesti kunstimuuseumis vastavalt kehtestatud korrale järjekorra alusel. Ekspertiis hõlmab  kunstiteose nii füüsilist, keemilist kui ka stilistilist uuringut ja analüüsi. Ekspertiis on kollegiaalne töö, mis tähendab mitme eriala spetsialistide kaasamist, ning võtab aega ühest kuni nelja kuuni. Selleks et teha kunstiteose ekspertiisi, peaks kunstiteose edastama Eesti kunstimuuseumi restaureerimiskotta,” lisas ta.