Ankeeti kirjutavad tööotsijad ka oma soovitud palga – sellest koguneb omamoodi gallup, unistuste palk. Valdav osa – kolmandik – CV onlaini kaudu töö otsijatest oleks nous miinimumpalgaga, või noh…heal juhul võiks palga ülempiir olla 7000 krooni. Natuke vähem – veerand – sooviksid palka, mille lagi oleks 10 000 krooni.

Alampalgaga oleks nõus 13 protsenti tööotsijatest, kuid üle 20 000 krooni ulatuvasse fantaasiapilve kandub vaid 5% vastanutest.

Et kriisiaeg pole palgasoove vähendanud, on mõistetav, sest inimstel on laenud kukil ja see raha on tarvis kuidagimoodi välja teenida.

Mida kauem on olnud inimene töötu, seda rohkem on ta valmis palgaootustes alla tulema, ütleb CV Online turundusjuht Raimo Matvere. “Hea spetsialist aga eriti lihtsasti oma hinda alla ei lase ja üldiselt on tööandjad ka sellest aru saanud. Pakutavad palgad on küll hinnanguliselt varasemast madalamad, kuid mitte drastiliselt. Kvalifikatsioonile mittevastavat palka pakkudes sobivat töötajat siiski endale ei leia,” kinnitab Matvere.

Käesoleva aasta suhtes on CV Online optimistlik.

”Prognoosime, et käesoleva aasta teises pooles hakkab tööpakkumiste hulk juba märkimisväärselt kasvama ning seda mitte ainult IT-sektoris vaid ka lihtsamaid oskuseid vajavates valdkondades,“ ennustab CV Online’i juhatuse liige Agu Vahur.


Kingsepp

Palk praegu: 2500 krooni
Enne kriisi: 4000 krooni

Ülo Semm (63)

Olen koos teiste töötajate ka firma „Viisk ja pastel“ omanik. Käive on võrreldes möödunud aastaga julgelt kaks korda kukkunud. Palka saame sellest, mis kohustuste – ruumide rent ja maksud – õiendamisest üle jääb. Eelmisel kuul ei saanud miinimumpalkagi kätte.

Talvel on alati tööd vähem olnud, aga selle külma ja lumeuputusega ei tule inimesed kodust väljagi ja meil on praegu eriti vaikne. Kuigi rahvas räägib, et meil on hinnad soodsamad kui mujal. Seda, et ajad on praegu rasked, näen ka sellest, mida meile parandada tuuakse. Töös on sellised kingad-saapad, mis veel paar aastat tagasi oleks joonelt prügikasti rännanud. Vene ajal oli mul ka palju tööd, aga siis olid põhjused teised: jalavarje polnud lihtsalt saada.

Tulevikuväljavaade: Vingerdame välja. Kui elasime üle krooni algusajad, siis elame ka nüüd. Ja märtsist hakkab jälle tööd rohkem olema – kuni jaanipäevani. Nii on alati olnud.


Lilleseadja

Palk praegu: 11 000 krooni kandis
Enne kriisi: alla 8000 krooni

Katrin Mletsin

2008. aastal oli mu palk lilleseadefirmas Masha veidi alla eesti keskmist miinus maksud. 2009. aastal saan 20 protsenti vähem. Aga tööd on ka selle võrra vähem. 2008. aastaga võrreldes on meil käive vähenenud 50 protsenti. Kui 2008. aastal tuli hommikul autotäis täislilleseadeid ja kimpe firmadele laiali saata, siis nüüd läheb mõni üksik.

Firmad tellivad lilli vähem. Eraisikud ikka veel tellivad. Vene klientidest pole üldse aru saada, et mingi masu oleks. Kui pruudil on sünnipäev, siis vene mees ühe lillega ei lähe – ikka sületäis!

Tulevikuväljavaade: Pulmadeks, matusteks, suurteks sünnipäevadeks ostetakse lilli endiselt. Et elu suursündmuste pealt kokku ei hoita. See hoiab meil hinge sees. Aga jah, nooremad kolleegid on kõik sünnitama läinud. Ülemus Ahti Lüüra ja vanamutid on meil veel jäänud!


Personalivahendusfirma omanik

Palk praegu: 0 krooni
Enne kriisi: 15 000 krooni

Leelo Rästas (43)

Meie firma (Right Head OÜ) alustas 2005. aastal, mil vajadus töövahendusfirmade järele oli tohutu. Sel ajal hakkas tekkima palju ettevõtteid, kes ei jõudnud ise endale sobivaid töötajaid leida. Tööd oli mul palju, sest väikefirmadel polnud tihtipeale oma personalitöötajaid või -osakonda.

2006–2007 olid tipp-aastad. Firmadel polnud tööjõudu võtta, polnud võimalik õieti valida ega testida, sest inimesed olid otsas.

Eriti suur puudus oli lihttöötajatest. Inimesi osteti julmalt üle, olukord lähenes juba proletariaadi diktatuurile, kuna iga lihttöötaja võis küsida ulmelist palka. Sel ajal oli mu sissetulek normaalne.

Väikest viisi ohu märgid hakkasid ilmnema 2008. aastal. Oli küll veel päris hea aeg, aga kui sügisel korraldasin konkursi laotöötaja leidmiseks (veel äsja olime neid tikutulega otsinud) ja korraga oli ühele laomehe kohale kandideerimas tuhat inimest, siis see arv ehmatas. Mõistsin, et need inimesed on tööjõuturul vabad või vabanemas!

Kokkutõmbumine hakkas peale just vähem kvalitfitseeritud tööjõu otsast. Sel ajal hakkasid ka koondamised.

Kui veel 2008. aasta alguseses jäi näppu mõni hea müügimees, siis tuli kiiresti tegutseda, et ta ära rabada. Sügisel tuli aga turule müügimeeste esimene laine. Tõsi, need olid inimesed, kes polnud vast oma isikuomadustelt ja hingelt müügimehed, need olid vooluga sellele tööle sattunud, kuna kõik inimesed olid hinnas.

2009. aasta alguseks oli tööjõuturul saadaval juba ka kvalifitseeritud ja hea haridusega töötajaid. Ja kevadeks jäi üle juba väga häid spetsialiste.

Palgaraha mu oma firmast mulle üle ei jää. Teen lisaks erinevaid küsitlustöid.

Tulevikuväljavaade: Praegune aeg tuleb üle elada. Nüüd on võimalus vaadata enda sisse ja keskenduda, millist tööd tahaks ja saaks edaspidi teha, mida juurde õppida.



Tallinna Matusebüroo juhataja

Palk praegu: 15–20 000 krooni

Enne kriisi: 15–20 000 krooni

Toomas Daum

Tavalise surnumatja palk oli 2008 aastal veidi suurem kui Eesti keskmine palk, st üle 12 tuhande krooni. Ja selline oli ta meil ka 2009. aastal. Lahti pole meil õnneks tulnud kedagi lasta – tänu sellele, et meie oleme oma ettevõtmist riigihanke abil laiendada saanud. Aga muidugi – praegu kulutab inimene matuste peale oluliselt vähem kui mõni aasta tagasi. Kirst valitakse odavam, pillimehi kutsutakse harvem, peielaud tehakse võimaluse korral kodus.

Kui varem oli Tallinnas neli puhkpillikoosseisu pluss metsasarved, siis nüüd on jäänud vaid metsasarved. Juulis lõppes ära riiklik matusetoetus, kui kohalik omavalitsus toetab, siis toetab. Paljud riiklikud matused on jäänud kohalike omavalitsuste rahastada.

Surnumatjad, hauakaevajad, kalmistutöötajad - see on üldiselt väga püsiv seltskond, mingit kaadrivoolavust siin ei ole. Ma tean ainult kahte inimest, kes kümne aasta jooksul meie asutusest teise töö peale on läinud. Ega meil kerge ei ole. Aga me ei kurda.

Tulevikuväljavaade: Mis tulevik toob, ei tea keegi. Meie elame tänu riigihankele veel poolteist aastat rahulikult. Aga siis on ehk juba majandus ka jalgu alla saamas.



Hotelliteenindaja

Palk praegu: ligikaudu 5000 krooni

Enne kriisi: umbes 8000 krooni

Britta-Ingrid Aasamäe (20)

“Alguses töötasin ainult baaris, nüüd ka restoranis ning poole kohaga vastuvõtuletis. Olen töötanud viimased kolm aastat väikeste pausidega. Palk oli enne 10 000 ringis, nüüd poole väiksem.

Palk on küll väiksem, aga vastutus suurem, sest nende inimeste töö, kes on koondatud, tuleb allesjääjatel ära teha. Samas on fakt see, et tööandjad ei saa oma töötajatele varasemaga samasugust palka maksta, sest ka firma sissetulek on vähenenud.

Teeninduses on samamoodi nagu teistel ametikohtadel - palk tundub kohati naeruväärselt väike. Aga üritan säilitada positiivsust, sest varem või hiljem peab masu otsa saama. Praegusel ajal tasub iga töö eest saadud raha ära. Enam ei saa latti nii kõrgele seada kui varem, tuleb leppida vähemaga.

Hetkel pean lihtsalt hoolikalt jälgima, millele raha kulutan. Enne masu oli olukord natuke teine.”

Tulevikuväljavaade: “Kindlasti plaanin ma hotellinduses jätkata, sest siin mulle meeldib. Aga arvestades, et Eestis on hetkel nii palju inimesi töötud, olen rahul sellegagi, mis mul on.”


Eesti Panga nõukogu esimees

Palk praegu: 26 000 krooni

Enne kriisi: 38 000 krooni

Jaan Sven Männik (64)

“Kui tulin Eesti Panka, siis teenis nõukogu esimees 38 000 krooni kuus ja selle juurde käis ametiauto koos autojuhiga, mis oli tegelikult varjatud palk ja Eesti Pangale kulu. Loobusin neist ja sõidan nüüd isikliku autoga.

Leidsin ka, et palgatase on Eesti Panga jaoks liiga kõrge. Mulle selgitati, et nõukogu liikmete palk kujunes automaatselt. Et ta oli seotud keskmise palga ja mingi ümberarvutamise mehhanismiga.

Nõukogus otsustasime sügisel 2008 ühehäälselt, et peaksime oma palka korrigeerima. Vähendasime tasu nõukogu liikmete tasu kolmandiku võrra.

Samuti arutasime mullu kevadel panga presidendi ja asepresidentide palka. Leppisime kokku, et nende palk väheneb kümme protsenti. Sest nõukogu palgad olid juba alla tulnud ning foon oli terves ühiskonnas selline, et palku tuleb kärpida. Leidsin, et see oleks õiglane ja annaks rahvale eeskuju.

Saan lisaks Eesti Pangale veel palka Arengufondi nõukogu liikmena. Ka see tasu see alanes natuke.”

Tulevikuväljavaade: Mullu detsembris võttis Riigikogu vastu riigiteenistujate palkade seaduse, millega kohaselt Eesti Panga nõukogu esimees hakkab tuleva aasta kevadest teenima 28 477 krooni kuus. Ehk Männikut ootab ees ligi kümne protsendi suurune palgatõus.


Koolipoiss

Taskuraha praegu: 400 krooni
Enne kriisi: 400 krooni

Robin Jürjens (14)

Robinil on juba paar aastat taskuraha 400 krooni kuus, mille ta saab kuu alguses oma isiklikule arvele. Aga vahel juhtub, et selle raha kulutab ta kahe esimese nädalaga. Siis lunib ta emalt 25 krooni kaupa lisa. Vahel helistab poiss: “Emme, ma olen poes, kas sa 25 krooni saaksid kanda?”

Ema-isa küll torisevad, et ta peaks oma ressursse paremini jagama, aga teevad pojale ikkagi ülekande.

Raha saab Robin siis, kui küsib ja kui on konkreetne väljaminek.

Taskurahale lisanduvad veel kinoraha, sõprade sünnipäevakingitused ja muud sellised kulutused.

Tuleviku väljavaade: “Laste taskuraha pealt erilist kokkuhoidu masu tingimustes meie peres pole olnud. Selleks olen liiga hea emme ja lasen ennast ikka pehmeks rääkida,” arvab ema Monika.


Hiina massöör

Palk praegu: umbes 4000 krooni
Enne kriisi: umbes 5000 krooni

Yong “Lumi” Xue (45)

Tööd on meil siiani palju, kuigi massaažisalongi Hanlong sissetulek kukkus möödunud aastal umbes 20%. Praeguse külmaga on langus 30%. Inimesed istuvad vaikselt kodus, massaazis käivad need, kellel on tõsisemad seljahädad, peavalud jne. Kuna mina teen põhiliselt ravimassaaži, siis minul kliente eriti vähemaks jäänud ei ole – 10% vast. Inimesed, kes varem käisid korra nädalas, käivad nüüd kaks korda kuus. Neid kliente, kes varem käisid ainult lõõgastumas ja väsimust peletamas, on vähemaks jäänud.

Tuleviku väljavaade: Tervisest ikka hoolitakse. Eesti inimestel on liiga palju yin-energiat (märg, külm, vähe päikest), seda on tarvis tasakaalustada.

Sellest, et me oleme hiinlased, on oma väärtus: hiina meditsiinil, teel ja toidul on nii pikk ajalugu, seda usaldatakse. Neljale massöörile lisaks võtsin möödunud aastal ühe massööri juurdegi.


Lasteaia õpetaja

Palk praegu: umbes 2500 krooni
Enne kriisi: umbes 7000 krooni

Eeva Savolainen (34)

Kuigi lasteaiaõpetajate palgad pole vähenenud (tunnihind on ikka sama), aga sissetulek on küll väiksemaks jäänud, sest töökoormusi vähendati. Kõrgharidusega kasvataja palk on 10 480 krooni, keskeriharidusega kasvaja oma 15% madalam. Ka mina töötan vaid osalise tööajaga.

Mul on lisaks lasteaiaõpetaja kohale ka oma firma, OÜ Mängupesa, mis tegeleb laste sünnipäevade-klassiõhtute korraldamisega ja peoruumide rentimisega. Rohkem kui aasta tagasi läksin lasteaiast ära, sest meelelahutuses oli nii palju tööd, et kahte vankrit ei jõudnud vedada. Siis aga kadusid peod lastemängumaades ära: vanematel polnud enam raha laste sünnipäevi mängumaadel koos Pipi, Haldja või Väikse Nõiaga pidada. Nüüd olen nädal aega lasteaias tagasi olnud. Olen tähele pannud, et lapsed poetavad selliseid lauseid nagu “issi joob” ja “emme karjub”. Varasemast ajast ma sellist asja ei mäleta.

Pere eelarves oleme pidanud kärpeid tegema - ilmselt nagu väga paljud praegusel ajal. Eelkõige saab kokku hoida kultuuriüritustelt: kinos-teatris pole ammu käinud. Samuti spordivahenditelt ja sõpradega väljas söömine on ära jäänud. Selle asemel käiakse rohkem külas. Soojale maale puhkama sõita ei saa, aga bussipileti raha, et maale sõita, leiab ikka. Tekkinud on “uued” ajaveetmise liigid: näiteks hiljuti aitasime sugulasel remonti teha. Nii tore oli!

Tulevikuväljavaade: Praegu on aeg, mil tuleb nuputada ja leida uusi teenimisvõimalusi.


Teleoperaator

Palk praegu: umbes 1,5 keskmist palka (lisaks ületunnid)

Enne kriisi: umbes 1,5 keskmist palka

Teet Konksi (36)

“Kui oli vaja eelarvet kärpida, otsustati meie osakonnas, et ei vähendata mitte palku – paljudes kohtades on ju palku vähendatud kümme protsenti –, vaid otsustati anda töötajatele suvel üks kuu palgata puhkust. Ma usun, et see on parim variant.

Nii et masu pole minu sissetulekut otseselt mõjutanud. Lisaks põhipalgale tulevad ületunnid.

Samuti pole operaatoritest (kokku on meid 18) kedagi koondatud, nii et me ei ole pidanud lisaks kellegi teise tööd omavahel ära jagama. Töökoormus on meil kõigil niigi normaalne - töötan kuus päeva nädalas.

Tulevikuväljavaade: “Meie elualal, ma usun, on väljavaated päris head, sest töö puudust ei paista. Pigem paistab, et pole vabu päevi ette näha. Kõik Eesti Televisiooni operaatorid on normaalselt koormatud. Aga no muidugi võiks palk tõusta (naljatades).”


Pensionär

Pension praegu: 4700 krooni

Enne kriisi: 4500 krooni

Ena Kärk (70)

Minu pension tõusis möödunud aastal 200 krooni. Sellega rahaga saab ära elada niimoodi, et kõigepealt maksan ära kõik kommunaalmaksud ja siis vaatan, palju üle jääb. Ega muuks kui söögiks ei jäägi.

Eks minuvanusel inimesel ole elu jooksul natuke kõrvale ka pandud, sest ootamatuteks väljaminekuteks – näiteks kulutused tervisele – peab väike varu ikka olema. Ei kujuta ettegi, et minu ikka jõudnud inimene pole varem tuleviku kindlustamisele mõelnud ja elab peost suhu.

Tulevikuväljavaade:
Mis veebruaris juhtuma hakkab, ei kujutagi ette, sest

küttearve tõotab tulla suurem kui seni.


Miniintervjuude põhjal Tiina Jõgeda, Birgit Püve, Madis Jürgen, Sulev Vedler ja Piret Lakson.

Kui palju nad teenisid 2009?
Väljavõte levinumate ametite palga kohta, mille andmed on tööotsijateendi sisestatud. Keskmise arvutamisel on aluseks viimase kuue kuujooksul sisestatud info.
Ametikoht keskmine kuupalk (bruto)
Programmeerija/Analüütik (IT)20 998
Müügijuht17 710
Turundusspetsialist  16 232
Müügiesindaja12 832
Raamatupidaja12 247
Kinnisvaramaakler11 321
Tõlk10 587
Transporttööline10 050
Sekretär9286
Klienditeenindaja7433
Müüja/Kassapidaja6491
Allikas CV Online  
Ülo Semm