09.09.2011, 08:56
Matrjoška ja Vana Tooma lõputu heitlus. Suveniiriäri vanalinnas
Täiendatud
Tallinna suveniiriäris on igal rahvusel oma roll: leedulased-türklased toodavad, venelased juhivad, ameeriklased-hispaanlased ostavad ning eestlased, nagu sageli juhtub, nurisevad vaikselt.
FOTO:
Tallinna vanalinna sümbol ei ole Vana Toomas. Selleks on naine; ümarate vormidega nukk, kel tilluke pruntis suu ja pearätt lõua all kenasti sõlmes. Matrjoška nii on tema nimi täidab meenepoode sadade kaupa, nii mõneski kaupluses on neile eraldatud omaette (tavaliselt tagumine) saal. Kuigi see fakt on vähe teada, toob matrjoška õnne. Oma sõbrad on tüse sõbralike sõstrasilmadega memm (mille kalleimate mudelite müügihind ulatub Raekoja platsi lähedal 570 euroni) teinud rikkaks. Tallinna suveniiriäri üks edukamaid ettevõtteid M.Villadisain OÜ peab vanalinna parimail tänavail tervelt üheksat poodi, tegi mullu üle 20 miljoni krooni käivet ja teenis 6 miljonit kasumit. Aastaid meenebisnises kõva tegija olnud Longiflorum OÜ omanikud jõudsid 2006. aastal Äripäeva rikaste edetabelis 482. ja 483. kohale (toonane arvestuslik jõukus 44,26 miljonit krooni). Toompeal suveniiripoode pidava OÜ MagicWind omanik avaldas mullu sügisel soovi osta linnalt 15 miljoni krooni eest Rahukohtu 5 kinnistut (asjaolu, et eelnenud aruandeaastal deklareeriti 761 612 krooni kahjumit, ei olnud õnneks takistuseks). Kahjuks ei oska eestlased matrjoškat hinnata. Seetõttu pole imestada, et Tallinna suveniiriäris püsivad juba aastaid juhtpositsioonidel sellised ettevõtjad nagu Vitali Zlobin, Juri Atroštšenko, Ramai Šarejev, Aleksandr Ažitšakov, Natalja Maksimenjuk, Igor Semjonov ja Margarita Isajeva, keda on nimetatud lausa pealinna "matrjoškakuningannaks". Kuninganna hoiab madalat profiili Ekspress teeb pr. Isajevale tema töötajate kaudu korduvalt ettepaneku intervjuuks, kuid Isajeva ei kinnita kunagi selleks sobivat aega. Vene suveniiriärimeeste avarad ärid on reeglina parimais paigus Toompeal või Vene, Viru ja Pikal tänaval. Eestlaste poed, kus annavad tooni puulusikad ja maavillased riided, on enamasti märksa väiksemad ning tagasihoidlikult varjulistes kangialustes või lausa keldrites.