Eestlaste käsituses olev MRAP Wahidi patrulllaagris. (foto: Toivo Tänavsuu)

Masin kaitseb tankimiinide, käsitulirelvade, aga eelkõige vastaste põhilise relva – isevalmistatud lõhkekehade (IED) eest.

Erinevalt maamiinidest plahvatavad isevalmistatud lõhkekehad tavaliselt auto all keskel. MRAP peab neile paremini vastu kui seni eestlaste käsutuses olnud Pasi soomukid, sest tal on V-kujuline põhi, mis suunab lõhkekeha plahvatusel tekkiva lööklaine ja killud masinast eemale.

Kas meie poisid on oma uute “mänguasjadega” rahul? ESTCOY-12 kompaniiülema abi, kapten Andrus Reinstein ütleb, et MRAPe ja Pasisid kasutatakse koos vastavalt maastikule ja olukorrale. “Olulisi muudatusi pole MRAPid meie taktikas toonud. Enamasti kasutatakse neid lisamasinatena ohtlikel suundadel, kuna nende pommikindlus on kerekonstruktsioonist tulenevalt suurem. MRAPide piirang võrreldes Pasidega on väiksem mahutavus, samuti on neil suurem pöörderaadius. Kui Pasi on võimeline tegema manöövreid ka suurel kiirusel, siis MRAPi kõrgus seab selles osas oma kitsendused,” märgib Reinstein. USA sõdurid kurtsid Iraagi sõjas, et MRAPid lähevad maastikul koguni ümber, sest nende kere ja raskuskese on üsna kõrgel.

MRAP sobib patrullideks, konvoi julgestamiseks, kannatanute evakueerimiseks ja luureülesannete täitmiseks, ent seda võib kasutada ka sidemasina platvormina või juhtimispunktina. Kuna sõdurid on autos rihmadega kinni, ei lenda nad lõhkekeha otsa sattudes peaga lakke ja väldivad nii kaelalülivigastusi. MRAPil on parem roolivõimendus (nagu juhiks sõiduautot!), kõrgem vaatlustorn ja ta on varustatud kõrbekuumuses asendamatu konditsioneeriga.

MRAP International MaxxPro

Valmimisaasta: 2007 (USA)
Relvastus: 12,7 mm raske­kuulipilduja
Pikkus/laius/kõrgus: 6,5/2,5/3 meetrit
Suurim kiirus: 105 km/h
Läbib kuni meetriseid vee­tõkkeid, kaitseb radioaktiivsuse ja biorelvade eest.
Allikas: kaitsevägi