"'Me ei aja võlgnikke kirvega taga!"'

Swedbank Eesti juhataja Priit Perens ütleb, et pank üritab hädas klientidele vastu tulla nii palju kui võimalik ja kutsub inimesi üles säilitama väärikust.

Priit Perens töötab Swedbank Eesti peahoone 12. korrusel. See hoone asub kunagisel Võllamäel, kus ammustel aegadel hukati kurjategijaid. Praegu langetatakse siin otsuseid, millest sõltub sadade tuhandete eestlaste heaolu, sest pool Eesti pangaturust on Swedbanki käes.

Ärimehed kurdavad, et nad ei saa enam laenu.

Me peame aru saama, kust laen tagasi makstakse.

Me teame, et see, mis on paberi peal, ei ole tegelik elu. Ja me teame ka seda, et mis paberi peal ei tööta, ei tööta ka reaalses elus. Asjad töötavad paberi peal üha vähem ja vähem.

Teiseks on meie hinnangud projektide eduka realiseerimise tõenäosuse kohta langenud.

Ka eraisikutel ei ole kerge laenu saada. Laenamist reklaamivad praegu veel vaid SMS-laenufirmad.

Sama kehtib eraisikute kohta, kelle sissetulekud vähenevad või kaovad. Meie hinnang eraisikute laenude tagasimaksmise võime kohta on samuti langenud. Otsepakkumisi teeme aga edasi ja need inimesed, kelle sissetulekud ja tagatised vastavad nõuetele – sest kriteeriumid on karmimad –, saavad laenu.

Kui palju lisatagatisi praegu juurde küsite?

Me ei lähe neid juurde küsima, kui ei ole tegemist probleemse juhtumiga või tahetakse midagi laenutingimustes muuta.

Ei ole nii, et helistame lihtsalt, et kuulge, me vaatame, et teil on tagatist liiga vähe, pange midagi juurde.

Aga ma ei julge tulevikus seda täiesti ka välistada.

Nii et lisatagatiste küsimise laine võib veel tulla?

Käitume meiega sõlmitud lepingute järgi. Mingil hetkel on meil õigus seda küsida. Aga see jääks ikka viimaseks asjaks.

Nende klientide puhul, kes maksavad laenu korrektselt õigel ajal, ei näe ma selleks põhjust.

Kas probleeme on rohkem kodulaenude või tarbimislaenudega?

Tarbimislaenude seas on rohkem probleemseid laene. Probleemid kasvavad mõlemas portfellis, kuid see kasv on stabiliseerunud.

Meil oli vahepeal koguni hirm, et mõned inimesed võtsid tarbimislaene, et maksta ära oma kodulaenude intresse. Faktid seda õnneks ei kinnitanud.

Mida inimesed tegema peavad, kui nad ei jõua laenu tasuda?

Esmalt tuleb ise ausalt analüüsida, mis on probleemide põhjus ja kas see põhjus on ajutine või pideva iseloomuga.

Raskuste tekkimisel on igal juhul kõige mõistlikum pöörduda kohe panka, et koos lahendust otsida.

Pank ei ole kinnisvaraettevõte ega automüüja, pank ei taha kelleltki kodu ega sõiduvahendit käest võtta. Vastupidi – ka meie huvides on, et inimene saaks oma kohustused täidetud ja laenud makstud.

Viimasel ajal meedias kajastatud lood, kus klient jääb justkui kaotajaks ja pank näib halastamatuna, on üksikjuhtumid. Enamasti on selliste lugude puhul mingi “aga”, mis ei võimalda mõlemale osapoolele sobivat lahendust leida. Kahjuks need agad sageli piisavat kajastust ei leia.

Kas inimesed saavad oma vastutusest aru?

Meie probleemsete laenudega tegelevad töötajad räägivad, et üha rohkem inimesi saab aru. Näiteks, kui üks võimalus on vahetada elamispind väiksema vastu, ei hakka nad vaidlema, vaid nõustuvad, et “jah, on aeg, teeme ära”.

Millised on panga võimalused hädalisi aidata?

Kui kliendil on täiendav vara tagatiseks, siis oleme valmis laenutingimusi muutma. Pikendama laenu, andma m aksepuhkust ja nii edasi.

Aga peab olema selge, mis tulevikus laenumaksetest edasi saab ja milline on võime neid tasuda. Meie võimalik abi seisneb kohustuste edasilükkamises ja pehmendamises, mitte nende kustutamises.

Kui paljudel on lisatagatisi võtta?

Üldiselt on seni olnud. Kuid on teatud hulk inimesi, kel seda võimalust ei ole või kes on end n-ö kõrini kinni laenanud.

Väga raskes olukorras on need, kes läksid näiteks korterit vahetama. Üks laenuga ostetud korter on müügis ja uue peale on võetud laen ning tasuda tuleb pangale mõlemat.

Kas stress on pangas kasvanud?

Kogu ühiskonnas on stress kasvanud.

Pangatöötajana peab kogu aega arvestama, mida kliendile räägid või mida sa talle kirjutad. Arvestama peab ka sellega, et kogu kliendisuhtlus võib jõuda meediasse. See peaks inimesi distsiplineerima ja tuleb oma käitumist kontrollida.

Teiselt poolt on klientide närvilisus täiesti mõistetav. Kui sul on raskused, kui sa ei suuda maksta, siis pole imestada, kui hääletoon tõuseb ja tekivad negatiivsed emotsioonid. Kui pangatöötajal on päeva jooksul kaks-kolm agressiivset klienti, siis see ei tõsta tema tuju.

Meil töötavad ikkagi harilikud inimesed, kelle eesmärk ei ole tööle tulles see, et vääname klientidest viimase välja.

Kas olete mõelnud psühholoogilise abistaja palkamisele?

Oleme sellele mõelnud ja osas valdkondades nõustaja abi ka kasutanud.

Aga need inimesed, kes meil on igapäevaselt keeruliste kliendijuhtumitega silmitsi, n-ö löögi all, on üllatavalt kõva närvikavaga ja tugeva empaatiavõimega. Neil on isegi püsiklientuur, kellele ­helistavad iga kuu, et kuule, vana, ole hea, maksa nüüd ära. Ja too ütleb, et tead, mul praegu ei ole, aga ma kolme päeva pärast maksan.

Inimesed lähevad endast välja, kui lubatakse midagi teha ja seda ei tehta. Või kui minnakse isiklikuks, solvatakse, minnakse väärikuse kallale.

Pangatöötajana pean alati meeles pidama, et ei ole minu, vaid on panga väärikus. Suhetes kliendiga esindan ma alati panka  – 24 tundi päevas. Kui ma astun uksest välja, alles siis on Priit Perensi väärikus. Aga päriselus katsu sa seda ellu viia!

Suurem osa kliente suhtleb klienditeenindaja, mitte pangaga, ja kui on raske, elab end paraku ka teenindaja peal välja.

Ainuke asi, mida saame teha, on kutsuda inimesi üles olema väärikad.

Kas pettuste arv kasvab?

Katseid on rohkem. Me oleme täiesti teadlikult selleks valmistunud.

Meie, aga ka kogu Eesti pangasüsteem, oleme suhteliselt hästi pääsenud. Aga arvan, et ründed sagenevad.

Kui palju suuri projekte olete pidanud üle võtma? Mulle meenub näiteks Fine Kinnisvara, kes sai pangast üle 100 miljoni krooni laenu, ehitas Mustamäe-Nõmme piirile rohkem kortermaju kui lubatud ega suutnud neid enam maha müüa. Nüüd kuuluvad need majad ehitusfirmale Facio. See muutus pidi sündima teiepoolse surve abiga.

Me ei ole otse üle võtnud ühtki asja. Küll oleme survestanud teatud tegevusi. Aga ma ei julge tulevikku vaadates seda täiesti välistada.

Kui palju rootslased teid oktoobris aitasid? Pank ei tundunud siis rahvale usaldusväärne ja teilt võeti väga palju raha välja.

Aus vastus on, et meie deposiidid vähenesid. Mitte küll nii, nagu see tundus avalikkusele.

Meil oli näiteks palju ettevõtjatest kliente, kes olid koondanud kogu oma raha meie juurde. Kui turgudel tekkis väga närviline olukord, siis otsustati riski hajutamise mõttes hoida raha mitmes pangas. Ja väga raske oleks siin kellessegi halvasti suhtuda. Seda esiteks.

Teiseks oli mingi hetk, kus jälgiti väga pinevalt riigi poolt tagatud deposiidi limiiti.

Kuna pärast Lehman Brothersi pankrotti oli olukord rahvusvaheliselt väga pingeline, siis rahvusvahelised ettevõtted viisid reaalselt raha ära oma koduriiki, Eestist välja.

Meil on sisemiselt kõrgendatud likviidsusnõuded. See tähendab, et meil peab olema päris arvestatav rahatagavara nõuete tõttu, mille oleme ise endale kehtestanud. Kui läksime neist määradest allapoole, saime Rootsist raha juurde.

Kas mingil hetkel kartsite, et nüüd saabki raha otsa?

Ei, niisugust raha väljavoolu ei olnud. Võin seda kinnitada, kuna ma olen üht sellist näinud. See oli siis, kui töötasin veel Foreks/Optiva pangas.

Suurte ettevõtete maksetega teil probleeme ei tekkinud?

Ei. Me olime kõigeks valmistunud. Tagantjärele vaadates olime kõikjalt mitmekordselt üle tagatud.

Kui suured laenud peavad saama rootslaste heakskiidu?

Ma ei taha konkreetset numbrit öelda, aga see on nii suur, et see puudutab väga väheseid meie kliente.

Ehk kui keegi saab eitava laenuotsuse, siis kõigepealt tasub tal siiski süüdistada meid, mitte rootslasi.

Kas Eesti pensioniraha juhtimine viiakse üle Rootsi?

Pensioniraha juhtimine on formaalselt Eestis. Fondivalitseja on Hansa Investeerimisfondid. Lõplik vastutus investeerimisotsuste eest lasub meil.

Aga reaalselt?

Reaalselt hakkame investeerimispoliitikaid üle vaatama koos Rootsi juhtiva varahaldusettevõttega Swedbank Robur.

Küsimus on, kas seda investeerimispoliitikat viime ellu meie siin või viib keegi teine.

Kas pank töötab veel kasumiga?

Jah.

Kui palju olete sponsorlust kokku tõmmanud?

Ühelt poolt võib-olla isegi tahaks seda koomale tõmmata.

Teiselt poolt on meil aga pikaajalised sponsorlepingud, mille puhul me ei saa ega taha alt ära hüpata, sest mis on lubatud, see on lubatud.

Kui palju on kahanenud pangatöötajate arv?

Aastaga umbes 200 inimese võrra. Lahkumise põhjused on erinevad, aasta alguses lahkuti rohkem loomuliku voolavuse, aasta teises pooles ka töö ümberkorraldamise ja mahtude vähenemise tõttu.

Kas algaval aastal see kahanemine jätkub?

Jah. Oleme seda maja sees selgitanud. Et kui meie ärimahud vähenevad, peame muutma töökorraldust ja sellega kaasneb mõnede töökohtade kadu. Kampaania korras koondamist pole me teinud ega tee ka. Vähendame tööjõudu vajadusel, kui mingis töövaldkonnas leiab aset müügimahtude oluline vähenemine.

Kuidas koondatavad välja valitakse?

Meil ei ole selleks müstilist valikuprotsessi.

Kui oleksime kindlad, et oleme ärimahtude vähenemisega nn põhjas, siis koondaksime, ütleme, kümme protsenti – ja siis rohkem enam ei koondaks.

Aga kui koondad kümme protsenti, siis tekib kohe küsimus, et mida sa eile tegi d. Mida need kümme protsenti eile pangas tegid?

Üritame jälgida efektiivsusmõõdikuid, tükke-arve inimese kohta ja olla efektiivsusega samal tasemel kus varem.

Kas pank tunneb vastutust Eestis juhtunu eest? Pangad pumpasid üles selle mulli, mis nüüd lõhki läks.

Tõepoolest, enamik välisrahast jõudis siia kohalike pankade kaudu, aga arvestades keskkonna atraktiivsust, oleks see raha siia jõudnud nagunii.

Olulisem on see, mida me edasi teeme. Meie käitumisest sõltub, mis edasi saab. Kui kitsaks või kui lahedaks elu läheb.

Muutute veel karmimaks?

Üritame oma käitumisega uusi probleeme mitte põhjustada.

Me ei ürita laene arutult tagasi kutsuda. Me saame aru, et sellega vaid süvendame kehva olukorda.

Viimase kümne aastaga on loodud palju ärimudeleid, mis on väga suures sõltuvuses hästitoimivatest rahaturgudest ja aina kasvavast raha pakkumisest. Olukord on nüüd teine, raha kättesaadavus on väike ja sellised ärimudelid on löögi all. Tehtud plaane peab kas kiiresti muutma või vähemalt need mõneks ajaks riiulile panema.

Samas on selge, et midagi peab muutuma. Täiendav välisraha oleks meie majandusele täna ju nagu pudel õlut pärast joomist – läheb paremaks, aga [tsüklist] välja ei tule.

Mis rõõmu teeb?

Esimene asi – ma ei saa küll öelda, et lähen nüüd iga päev koju ja rõõmustan selle üle – on Eesti olukord võrreldes muude riikidega. Me oleme ikka suhteliselt heas olukorras. Meil on eelarve tasakaalus, vähemalt praegu. Meil on reservid. Meil ei ole vaja muretseda laenamise pärast rahvusvaheliselt rahaturult, kust praegu laenu ei saa.

Lisaks ei ole meil sõltuvust ühest kon­tsentreeritud majandustegevuse harust. Kui Eesti oleks näiteks BMW tehase siia saanud, siis oleksime praegu küll täiesti käpuli. Meil oleks kolmandik majandusest restruktureeritud BMW tehase toetamiseks, meil oleks tehasega seotud umbes 10 000 töökohta, me tegeleksime neile järelkasvu koolitamisega. Ja siis nad ütleksid, et teate, poisid, keegi ei taha praegu autosid osta, paneme tehase vahepeal kinni.

Me ei pea muretsema, et homme meie majandus kokku kukuks.

Eesti tahab saada teadmistepõhise majandusega arenenud riigiks.

Kõrgtehnoloogiline tootmine on eesmärgina hästi ilus ja sümpaatne. Aga see ei ole see asi, millega me majanduse vee peale toome.

Enamik inimesi teeb meil suhteliselt lihtsaid asju.

Usun, et meie väike ja keskmise mahuga ettevõtlus on paindlik. Võime küll öelda, et nad loovad väga vähe lisaväärtust, et me ei võta oma töö eest piisavat hinda ja nii edasi, aga siin on paar olulist asja.

Esiteks, me ei konkureeri hiinlastega. Me konkureerime Soome, Rootsi, Saksa tööjõuga. Meie keskmine palk on nende keskmisest täna vaid 20–30 protsenti. Seal on ruumi minna veel küll ja küll.

Teiseks oleme suhteliselt paindlikud ja logistiliselt heas asukohas.

Oluline on, et kui sa teed keskmise tehnoloogilise tasemega toodangut, teed seda hästi ja oled valmis tegema väikesi partiisid, siis oled edukas.

Kas eestlased kummardavad liiga palju raha?

Me ei ole teistsugused, ei ole me kadedamad ega uhkemad kui teised.

Aga selge on see, et kippusime tarbima liiga palju seda, mida me viimased 50 aastat tarbida ei saanud.

Küsi tlused näitavad, et võrreldes teiste rahvastega usuvad eestlased eriti vähe jumalasse. Küll aga usume mingisse kõrgemasse vaimu.

Raha see ei ole... Muidu oleks ümber panga väga palju küünlaid.

Kirik kurjustab pankadega

• Saksamaal puhkes jõulude eel skandaal, kui evangeelse kiriku juht süüdistas panku, et nood on teinud rahateenimisest uue ebajumalakummardamise.

• Piiskop Wolfgang Huber teatas usutluses ajalehele Berliner Zeitung, et Deutsche Banki tegevjuht ei tohiks enam kunagi seada kasumieesmärgiks 25 protsenti ning et praegustes oludes on rahast saanud uus jumal.

• Deutsche Bank nimetas piiskopi avaldust kohatuks.

• Lisaks kuulutas piiskop, et kriisi põhjustas suurel määral USA, kes õhutas ülemäärast laenamist.

• Varem on Saksa president Horst Köhler nimetanud globaalseid finantsturge “koletiseks”.