Kümne aastaga on aga mafioosode valatud veri liiva imbunud ja maa-alal, mis on oma mõõtmetelt suurem kui Nõmme ja Mustamäe kokku, tuksub põnev elu ja toimetavad värvikad tüübid – alates sõjaväelastest ja K-komando snaiperitest ning lõpetades tippsportlaste ja “geoloogidega”. Tasahilju hakkab kaevanduslik ja kriminaalne minevik ununema.

Tegelikult on Männiku karjäärid Tallinna kesklinnast vaid 15 minuti kaugusel asuv neitsilik ala, millel on Saku vallavanema Sven Kesleri meelest tohutu arendus- ja puhkepotentsiaal. “Siit leiab nii šokiturismi kui looduskauneid paiku,” üldistab üle poole aasta ametis olnud vallajuht.

Teoreetiliselt on karjäärid, kus tööstuslik liivakaevandamine algas juba 20. sajandi algul, avalikkusele suletud ala, mida jagavad omavahel AS Silikaat ja AS REV (kokku ca 400 ha) ning kaitsevägi (kokku ca 1500 ha). Sellest ei lase end aga segada tuhanded pealinlased, kes end kuumade ilmadega karjäärijärvedes jahutavad.

Kogu territooriumi suurim häda on illegaalne prügi. Peaaegu iga teise põõsa taha on keegi heaks arvanud poetada oma olmejäätmed. “See on superpotentsiaaliga koht, aga hetkel täielikult lagastatud. Siia võiks vald teha korraliku avaliku ranna,” mõtiskleb Kesler karjääri kaldal keelatud kohas suplejaid vaadates.

Ideele annab jumet see, et kaevandusalal on olemas tasemel teedevõrk, kuid samas käib korra majja löömine 7300 elanikuga vallale üksi üle jõu. Lähistel kinnisvara omav filosoofiaprofessor Mart Raukas näeb vaimusilmas terviklikult arendatud puhkeala, mis hõlmaks mõlemal pool Männiku teed asuvaid (endiseid) kaevandusalasid. Männiku puhkeala eelised on tema meelest:

  • linna lähedus,
  • kaunis ja mitmekesine loodus,
  • puhas vesi ja liivane rand,
  • poole kilomeetri raadiuses on kokku 600 uut eramut 2500 elanikuga,
  • piirkonna suurus,
  • keeruliste omandisuhete puudumine.

Hetkel kehtivad Männikul kaevandamisload kuni aastani 2011, kuid liivamaardlate ressurssi jätkub palju kauemaks, mistõttu töötavad karjäärid piirkonnast niipea ilmselt ei kao. Samas usub vallavanem Kesler, et ruumi jätkub korraga nii kaevuritele kui ka puhkajatele.

Suur õnnetuspaik

Juba tsaaririigi ajal rajati siia laskemoonalaod, millest mõned paremini säilinud on veel katuse all. Siiani on alles tee, mis laoti serviti asetatud paeplaatidest. Sellist kvaliteeti suudaksid saavutada tänapäeval vähesed meistrid. Just siin toimus esimese vabariigi rahuaja ohvriterohkeim tragöödia, kui aastal 1936 hukkus laskemoonalao plahvatuses 60 inimest.

Müütiline salakäik

Rahvasuu pajatab, et laskemoonaladude juures olevatest maa-alustest rajatistest jookseb tunnel otse Tänassilma külla. Rikkalikuma fantaasialennuga jutusvestjate andmetel jätkus tunnel edasi Paldiskisse ja seda mööda olevat sõitnud maa-alune rong. Fakt on, et katakombid on nii Tänassilmas kui ka laskemoonaladude juures, aga neid ühendavat käiku pole leitud.

Mõrtsukkoerad

Kaks talve tagasi raiuti pisike Tänassilma küla kaardile, sest siin luusisid kodutud koerad, kes puresid surnuks noore naise. Tänassilmas asub ka koerte varjupaik, mille töö on hulkuvate koerte ja kasside püüdmine, hoidmine ja hukkamine.

Fantoomrong

Siin raudteeharul roostetab üle kümne aasta paarkümmend aegade jooksul rüüstatud külmutusvagunit, mida keegi omaks ei tunnista.

Kaitseväe õppe-harjutusväli

Praegu on kokku 122 hektari suurune Männiku linnak (endine laskemoonaladude ala) kaitseväe käsutuses, kes korraldab siin Tallinna Garnisoni sõdurite väliõppusi. Muuhulgas omandatakse kauni männimetsa varjus roomamist ning laskepesade ja teetõkete tegemist.

On küsitav, kas Eesti sõjavägi on N Liidu armeest maha jäänud segadikku vähendanud või kasvatanud. “Kaitseministeeriumi käes on selle miljööväärtusliku ala pidamine täiesti mõttetu,” arvab Saku vallavanem Sven Kesler lagastatud piirkonnas jalutades. “See on kõik barbaarne, mis siin toimub. Mina küll püstitaksin küsimuse, kas kaitseministeeriumil on kõike seda vaja.”

Ootamatu vaade Tallinna tornidele

Praegu eksivad siia metsa vahele vaid kõige julgemad tervisesportlased, kuid Saku vallavõimu plaanide kohaselt peaks siit tulevikus jooksma rattatee, mis ühendab Tallinnat Sakuga. Siitsamast, kõrgelt rabakaldalt avaneb ootamatu vaade kauguses sinetavatele Tallinna magalatornidele, mille maalilisust ei vähenda esiplaanil kõrguv Pääsküla prügimägi.

Männiku laskeväli

Kokku 1200hektariline endine tankipolügon, mis osaliselt kattub praegu töötavate liivakaevandustega, on suurim sõjaväe valduses olev maatükk piirkonnas. Teoorias peaks see olema kõige ligipääsmatum ala, kuid pahatihti eksivad siia kõrvalised, kui siinsetel laskeväljakutel teevad trenni Tallinna Garnisoni koosseis või näiteks K-komando snaiperid. Lisaks lõhkavad siin mürske päästeameti eridemineerijad ning asub politseikoerte kool.

Joogivee reserv

Mõned aastad tagasi kaalus Tallinna Vesi Männiku karjäärivee filtreerimist läbi liiva Ülemiste järve, et täiendada pealinna joogiveevaru. Saku valla vastuseisu tõttu pandi plaan kalevi alla. Küll aga kasutati Männiku karjääri mullu Pääskula rabapõlengu ajal helikopteriga kustutusvee võtmiseks.

Tammemäe hüppetorn

Männiku karjääride menu ujumiskohana on tublisti lisanud viimaste aastate kuumad suved. Tammemäe juures on järve kaldale tekkinud ehtne plaaž, mille ilmet tuhmistab vaid maad kattev prügi ning autode üles songitud kaldapealne. Tundmatud entusiastid on siia püstitanud silma järgi umbes nelja meetri kõrguse hüppetorni. Keset järve on maaliline kahe hektari suurune saar.

Ametlikult ei tohiks karjäärides ujuda. Seda enam, et siinsed veekogud lähevad järsult sügavaks ning allikatest lisa saav vesi võib olla kihiti väga külm. Seetõttu on must kroonika aeg-ajalt saanud täiendust liig julgete suplejate näol. Viimati sai suuremat tähelepanu Mustamäe päästekomando rühmapealiku Tiit Grossthali uppumine karjääris õppesukeldumisel 1999. aastal.

Miljonikalakese kodu

Peale suplejate on Männikul menu ka õngitsejate hulgas, keda võib kohata kõige ligipääsmatumais paigus. Täpsemad vihjed saab näiteks ajakirja Kalastaja netifoorumist. Raamatu "Õngitsemine" andmetel lasti karjääri endistel aegadel sisse nii kodu- kui ka võõramaiseid kalaliike. Praegu püütakse siit ahvenat, särge, haugi, karpi, kokre ja vikerkala. Eestis üks vähestest veekogudest, kus karpkala näib paljunevat.

Kusagil karjääris ujub ilmselt ringi veel miljon krooni väärt lõhe, mille kaks aastat tagasi lasi sinna peaauhinnana kalapüügivõistluse korraldaja Aavo Pikkuus. Kokku lasid võistluse korraldajad Männiku karjääri 300 lõhet, kellest 101 olid märgistatud. Umbes tuhat õngitsejat ei suutnud aga miljoni krooni lõhet välja tõmmata.

Ekstreemkihutajate meka

Saku motokrossirajal on toimunud ka maailma karika etappe. Teiste tsikliässade hulgas treenis siinsetes düünides enne tänavust Pariis-Dakari rallit Mart Lajal.

Karjääride kuumaastik tõmbab magnetina ka džiibimehi ja ATVdega kihutajaid. Tankodroomi küngaste vahel on toimunud maasturite off-road-võistlusi ning siin armastavad uusi džiipe proovile panemas käia autoajakirjanikud. Enne Veerevate Eestlaste teele asumist korraldas 13kordne Eesti mootorisporditšempion Raido Rüütel kõigile vahetusmeestele siin ekstreemsõidu kursused.

Männiku küla

Männiku külas on kokku 300 elamut. Kõrvuti on armeelaste vanad kasarmud ja uusrikaste nooblid eramud. Kohalikud on harjunud paugutamisega, mis kostub kõrval asuvast tsiviillasketiirust. Tuleval aastal toimub siin jahilaskmise EM.

Uuselamurajoonid

Männiku karjääri idapoolses, Viljandi maanteega külgnevas servas moodustub Tammemäe, Luige, Kase, Kangru, Väike-Nõmme ja Raudalu näol kokku umbes 600 eramuga ja 2500 elanikuga uuselamurajoon, mille elanikud asuvad 300-500 meetri kaugusel karjääride piirkonnast.

Vanad karjäärid

Viljandi maantee poolt lähenedes Raudalu taga asuvad vanad maalilised karjäärisopid, kus loodus on hakanud suurtööstuse jälgi juba kustutama. Vees leidub mageveekarpe, kes teadagi väga kapriissed puhtuse suhtes. “See on haruldaselt ilus ja kena koht,” vaimustub filosoofiaprofessor Mart Raukas.

Tuumajäätmete hoidla

Saku lähedal Tammikus asub ohtlike, s.h radioaktiivsete jäätmete hoidla. Kurioosne on tõik, et siit mitte kaugele tahtis Tallinna kommunaalamet rajada pealinna uue, umbes 80 hektari suuruse kalmistu.

Tundmatu suusakeskus

Talviti on Männiku karjäärid paljude tallinlaste lemmiksuusapaik. “Seal on head ja laiad suusarajad ja kaunis loodus,” kiidab tundmatu suusaentusiast veebis. Lisaks murdmaasuusatamisele on mitmetes nõlvades slaalomi- ja lumelauapotentsiaali. Üks hoogsamaid seltskondi (mäesuusaklubi Freerider, www.freerider.ee) käib siin suviti suuskadega spetsiaalselt trampliinilt vette hüppamas. Peale adrenaliini saamise on eesmärk ohutult hüppeid harjutada.

Liivakaevandused

Männiku maardla alal (mõlemal pool Männiku teed) asub kokku kuus karjääri, millest neli kuuluvad ASile Silikaat ja kaks ASile REV. Kokku on karjääride pindala ligemale 400 hektarit. Hetkel kestavad karjääride kaevamisload aastateni 2010 ja 2011.

Männiku kaarti vaata Ekspressi paberväljaandest.

Seal, kus pleegivad mafioosode luud

Viimati mõne aasta eest leidsid kalamehed Männiku karjäärist inimkoljusid ja -skelette. Ehkki nood jäänused pärinesid ilmselt aastakümnete tagant, on õõvastavatel linnalegendidel osaliselt tõepõhi all – Männiku mändide all lõppes mitme mafiooso maine teekond.

Kõmulisim episood pärineb 1994. aasta 30. detsembrist, kui juhuslik jalutaja leidis Männikult allilmaliider Vartan Sarkisjani ja ärimees Vassili Poljaki laibad. Koolnutel olid koljud nii puruks, et algul arvati, et neil sõideti džiibiga üle pea.

Vähem kui kuu hiljem, 28. jaanuaril 1995 lasti omavahelise arveteõiendamise käigus Saku krossiraja lähedal maha kolm meest (üks autoriteet ja kaks ihukaitsjat). Laibad koos nende Mercedesega süüdati. Selles mõrvas kahtlustatav, Eesti üks enim otsitud allilmaliider Igor Kii tabati alles tänavu kevadel Peterburis.

Üheksa aastat Saku vallavalitsuses töötanud abivallavanema Toivo Alasoo sõnul käisid maffiamehed veel 90ndate lõpus pimeduse katte all Männiku metsas (mitte lasketiirus!) relvi katsetamas. 2001. aastal Vene Kultuurikeskuses puhkenud renditüli käigus kaebas üks leer Kapo šefile Jüri Pihlile saadetud avalduses, et teine osapool ähvardab neid Männiku karjääriga.

Militaarne Männiku

Sõjavägi on Männikul pesitsenud tsaariajast peale. N Liidu ajal tegutses siin tankipolügon koos sõjaväelinnakuga. Eesti kaitseväe käsutuses on Männikul kaks maalahmakat: 122 hektarit Männiku linnakus ja 1200 hektarit endisel punaarmee tankipolügonil. Paraku pole kaitsevägi suutnud siin valitsevat võimuvaakumit täita.

Väljaspool õppuste ala on kokku umbes poolteist tuhat hektarit sisuliselt eikellegimaa. Üks kummalisemaid nähtusi on polügonide pääslad (ühes neist on isegi tõkkepuu), mida mehitavad “geoloogide” välimusega tegelased, kes oma sõnul on kaitseväega sümbiootilises suhtes – nemad valvavad sissepääsu, mille eest lubab sõjavägi neil territooriumil vanametalli ja ehitusmaterjali korjata.

Juuni lõpus laekus kaitseministeeriumist Saku valda valitsuse eelnõu, mille kohaselt asutataks Männikule ametlik kaitseväe harjutusväli. “Miks on vaja juurde maad, kui nad sellegi korrashoiuga hakkama ei saa?” imestab vallavanem Kesler. Selle kava kohaselt jääks enamik karjääre sõjaväe meelevalda.