Kuidas sattus lihasööjabakter hea tervisega sportliku noormehe organismi, ei ole teada. Pärnu Haigla arstid usuvad, et juhtum võib laiendada arusaama lihasööjabakteri salakavalast olemusest.

Viieteistaastase ­Indreku tuba Sindis, Tööstuse tänaval asuva viiekorruselise paneelmaja korteris näeb ­välja nagu teismelise tuba ikka. Laual on arvuti, kus Indrek võis tundide viisi mänge mängida. Kapiääred on täis aukirju ja fotosid.

Indreku ema Ingrid võtab kapist kausitäie poja medaleid erinevatelt võistlustelt: jalgpall, võrkpall, jõutõstmine.

Isa Kolja toob välja mapi, mis on kaanest kaaneni täis diplomeid. Viimane neist pärineb tänavu ­märtsist, kui Indrek sai spordiliidu Jõud meistrivõistlustel kuni 105 kg kaaluvate meeste mõõduvõtmisel tõstmises teise koha. Tema tulemus oli 136 kg. Jõutõstmise trennis käis ta esimesest klassist peale. Indreku treener Juhannes Kask on Sindis elav eakas tõstmiskorüfee, tunnistatud mitmel korral omal alal Eesti parimaks treeneriks.

„Indrek oli turske ja tugev mees, nagu Jaan Talts. Vanaisast kaks sentimeetrit pikem. Sõi kartuliputru ja viinereid,“ ütleb vanaisa Raimond.

Kolm aastat tagasi soovis Indrek koera ja koju toodi must taks Rocco. Pool aastat tagasi saabus seltsiks ka mustavalgekirju kass Neero.

Ingridi ja Kolja ainsat last ei ole enam. Möödunud kuul jäi noormees äkki haigeks. Mitte miski ei viidanud, et ta põeb midagi raskemat kui tavaline viirushaigus.

« Avalehele 0 Kommentaari