neid staaride kapriise arvesse võttes on selge, et selline suur asi nagu meediakorraldus peab meeskonna jaoks olema ülikõrgel tasemel. Eestlane Margus Luik viibib juba mõnda aega Aafrika mandri lõunatipus, koordineerides seal talle määratud rahvuskoondise suhtlust maailma meediaga. Tema amet kannab nime media officer ja teist nii tähtsat Eesti tegijat MMil ei leidu. Juba üle kümne aasta on Margus Luik teinud meediakorraldustööd UEFA Meistrite Liiga mängudel, puutudes väga lähedalt kokku enamiku superklubide eluoluga, alates Madridi Realist ja lõpetades Kiievi Dinamoga. Viimasel Meistrite Liiga hooajal hoolitses Luik Kaasanis sealse Rubini eest. “Palju võimu ja suur vastutus,” iseloomustas Luik oma tööd 2000. aastal.

Luik valdab jalgpalli informatsiooni, ütlevad asjatundjad. Arvatavasti avas just see asjaolu talle ukse ka UEFA ametkonda. Luik tegi aastaid statistikakogumikke endiste Nõukogude Liidu riikide jalgpallist, millest arenenud maades ei teatud suurt midagi. Sellise kuuma kauba eest maksid lääneriigid meeleldi.

Kui Eesti rahvuskoondist juhendasid hollandlased Arno Pijpers ja Jelle Goes, abistas Luik neid vajalike infomaterjalide koostamisega vastaste kohta. Jalgpalliliidu avalike suhete juhi Mihkel Uibolehe sõnul aitas Luik eelluuret teha. “Tal on palju rahvusvahelisi sidemeid ja väga suur infopank.”

Ekspressiga rääkinud ­inimesed rõhutavad eranditult, et Luige kasuks räägib hea inglise ja vene keele oskus ning ülim täpsus. Ajakirja Jalka ­peatoimetaja ­Indrek Schwede sõnul on Luige koostatud statistika usaldusväärne. “Marguse reaktsioon on valulikem siis, kui ta avastab teiste statistikas vigu. Endale ta vigu ei lubaks.”

Kui Luik oli 90ndate alguses jalgpalliliidu pressiesindaja, trükkis ta omal algatusel toonaste vahenditega infomaterjale ja jagas need siis ajakirjanikele laiali.

“Ta oli juba siis väga meeldiva töökultuuriga,” sõnab Schwede. “Toonase jalgpalliliidu juhtimises oli selliseid asju, mis alati ei meeldinud. Margus oli see, kes oma äärmiselt vastutuleliku ja viisaka olekuga summutas kriitikat.”

Pärast jalgpalliliitu siirdus Luik tööle Eesti Päevalehe sporditoimetusse. 1996. aastal lähetas leht Luige ja spordikülgi juhtinud Gunnar Pressi Inglismaale kajastama jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi.

Paraku tähendas see, et ajakirjanikud pidid rohkem kui kuu koos ühes hotellitoas elama. “Inglismaal seisavad dušikabiinid keset tuba. See tähendas, et üks mees oli duši all ja teine toksis samal ajal lugu sisse,” meenutab Press.

“Meil läks korda töötada ja elada viis nädalat ühes toas nii, et meil ei tekkinud selle aja jooksul kooseksisteerimise teemal ühtegi vaidlust.”

Pressi sõnul on Luik “absoluutselt lojaalne sell”, kui tuleb allutada ennast ühisdistsipliinile. “Püüdsin samaga vastata ja me saime hiilgavalt läbi. Leidsime tohutult palju spordikõrvaseid ühiseid huvisid, käisime läbi biitlite muuseumi ja memoriaalid. Mina olin justkui ülemus ja tema alluv, aga oli selge, et jalgpalliteemas on ta must peajagu üle.”

Kuidas Platini Luige lahti lasi ja uuesti tööle võttis

Naljaga pooleks olgu öeldud, et Margus Luik on teadaolevalt ka ainuke media officer, kelle UEFA president ja jalgpallikorüfee Michel Platini pooleteist tunni sees lahti lasi ja siis tööle ennistas. Pärast üht UEFA üritust sattunud Platini juhuslikult Luige kõrvale istuma. Platini hakanud mobiiltelefonis otsima samal hetkel käinud Prantsusmaa-Serbia matši seisu. Prantslane ei suutnud aga tulemust leida ja viskas telefoni nördinult käest. Kõrvallauas istunud Luik pöördus Platini poole ja pakkus talle oma abi. Luik vaatas oma telefonist tulemust ja ütles, et Serbia juhib 1 : 0. Selle peale oli Platini Luigele teatanud „You’re sacked!“ (oled vallandatud). Veidi aja pärast Prantsusmaa viigistas ja Platini ennistas Luige tööle.